Fotod: avati kaitseinvesteeringute keskus ({{commentsTotal}})

Reedel avati pidulikult Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, mis koondab ühtse juhtimise alla kogu kaitsevaldkonna hanked ja taristuprojektid.

Keskuse avasid kaitseminister Margus Tsahkna, kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terras ja kaitseinvesteeringute keskuse direktor kolonel Rauno Sirk.

Tsahkna ütles avamisel, et valitsuskoalitsiooni otsus luua lisaks praegu riigikaitseks kulutatavale 2,2 protsendile täiendav kaitseinvesteeringute fond kindlustab, et avatud keskus saab pühenduda täie jõuga riigikaitseks oluliste hangete ja taristu arendamisele.

Kaitseinvesteeringute keskus loodi 2015. aasta lõpus, kuna senine hangete korraldus vajas kaasajastamist ning kaitsevaldkonna hangete maht oli mitmekordistunud. Tööd alustas keskus tänavu 1. jaanuaril ning on tänaseks välja kuulutanud ka esimesed hanked.

Kolonel Sirk selgitas, et riigikaitseliste hangete maht on viimase viie aasta jooksul kahekordistunud ja selleks kulub pea pool kaitse-eelarvest. "Kui 2010. aastal moodustasid investeeringud ja kaitseotstarbelise erivarustuse hanked 57,3 miljonit eurot, siis aastaks 2020 prognoosime ligi 200 miljonit eurot," ütles Sirk.

Lisaks hangetele koondab keskus ühtse juhtimise alla kogu valdkonna taristu- ja ehitusalase oskusteabe, mille ülesandeks on riigikaitselise taristu arendamine, planeeringute koostamine, projekteerimine, ehitamine ja kinnisvara haldus. Kaitseministeeriumi valitsemisala kinnistute ülalpidamiskulud olid 2010. aastal 9,8 miljonit, 2016. aastal 16 miljonit eurot.

Sel aastal kavandab keskus ellu viia üle 430 hanke kogusummas 159 miljonit eurot. Olulisemad hanked puudutavad lahingumasinate CV9035 Eestisse toomist ja nende ümberehitust ning mereväe laevade moderniseerimist. Samuti alustab keskus hanget käsitulirelvade väljavahetamiseks ning valmistab ette liikursuurtükkide hanget.

Selle aastakümne prioriteetide hulka lisanduvad pikamaa tankitõrjeraketisüsteemide hankimine, samuti kaitseväe sõjaaja üksustele vajaliku varustuse täiendamine. Lisaks suuremahulistele projektidele soetatakse sideseadmeid, veokeid ja teisi rivisõidukeid, laskemoona, pioneerivarustust, öövaatlusseadmeid, suurtükiväe- ja miinipildujaüksuste relvastust.

Keskuses töötab praegu 130 inimest Tallinnas ja kaitseväe taristuobjektidel üle Eesti.

Toimetaja: Merili Nael



Kohtuistung Reidi tee ehitusloa teemalKohtuistung Reidi tee ehitusloa teemal
Halduskohus kuulutab otsuse Reidi tee asjus 6. septembril

Tallinna halduskohus arutas esmaspäeval MTÜ Eesti Roheline Liikumine taotlust peatada Reidi tee ehitamine.

Uuendatud: 17:47 
Züleyxa Izmailova ja Indrek KiislerZüleyxa Izmailova ja Indrek Kiisler
Izmailova: riigikogu valimistel on rohelised tagasi pildil

Eestimaa Roheliste liidri Züleyxa Izmailova möönis, et Tallinnas oleks neil olnud kohalikeks valimisteks kasulik mõne teise nimekirjaga liituda, kuid seda ei tehtud silmas pidades riigikogu valimisi.

Roheliste linnapeakandidaadi sõnul on Tallinna linna eelarve maht umbes 60 miljonit eurot 

tamm ja krummtamm ja krumm
Vaata uuesti: Tamm ja Krumm annavad saunale võimaluse

Pühapäeva õhtul Kadrioru roosiaias toimunud presidendi vastuvõttu väisasid ka näitlejad Katariina Tamm ja Piret Krumm, tuues endaga rea humoorikaid sketše.

UUS ERR.ee lühidokkide sari
Martin Kuusk.Martin Kuusk.

Haiguse lugu: elu eluaegse haigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.