Atonen: toetama peaks erakondade ideoloogiat, mitte üksikuid episoode ({{commentsTotal}})

Ettevõtja ja endise poliitiku Meelis Atoneni hinnangul ei tohiks erakondi toetada üksikute episoodide kaupa, vaid toetada tuleks maailmavaadet ja ideoloogiat.

Sel nädalal tuli avalikuks, et kaheksa suurettevõtjat annetas neljale erakonnale kokku 800 000 eurot selle eest, et nad tõstsid lapsetoetust. "Aktuaalne kaamera. Nädal" uuris, kas suurem toetus paneb peresid lapsi saama ja kas ühe konkreetse seaduse eest annetamine on seaduse ostmine.

Näitleja Anti Kobini ja tema abikaasa Marili Kobini perre sündis kolm kuud tagasi 6-aastase Kioko kõrvale poeg Luke. Nemad on just üks selline perekond, keda peaks kolmanda lapse toetuse tõus suunama selleni, et nad saaksid veel ühe lapse. Praegu saavad Kobinid uue seaduse järgi mõlema lapse toetusena 50 eurot. Kolmanda lapse toetus oleks vana seaduse järgi 100 eurot, aga alates juulist lisandub kolmanda lapsega veel 300 eurot ehk kolme lapsega pere saaks kokku 500 eurot kuus.

Marili Kobini sõnul pole aga lapse saamine raha teenimise koht. "Ilmselgelt on 500 eurot nii suur raha ja see on abiks küll, aga see on meie mõttemaailm, et ma ei hakka ju lapsi tegema seepärast, et saan 500 eurot," kommenteeris Anti Kobin.

"See ei tule kindlasti peale, siis see sööb ka raha ära. Mingi raha teenimise koht see ei saa kindlasti olla," lisas Marili Kobin.

Nende sõnul sööks juba üksi ühe lapse lasteaias, eelkoolis, tsirkuse trennis ja muusikakoolis käimine enamuse sellest 500 eurost ära, rääkimata sellest kui lapsi oleks kolm. Kobinid ei mõtle praegu kolmanda lapse saamisele ja nende jaoks ei ole seega 500 eurot ka mingi teema. Ohutuli hakkab aga tööle, mõeldes, milleni võib raha külvamine viia.

"See on nagu riigi poolt see, kas sa tahad kvaliteeti või kvantiteeti? Minu jaoks on seal see küsimus. Kõige hullem on see, kui hakkab tulema lapsi seal, kus on küsimus, kas see raha üldse jõuab lapseni või läheb see kellegi kõrist alla?" arutles Marili Kobin.

Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna juhataja Hanna Vseviov aga ütles, et lastetoetusi ei saa jätta suurendamata kartuses, et keegi neid väärkasutab. "Kindlasti selliseid peresid on, aga selleks on meil muud meetodid - kas ennetada või tegeleda tagajärgedega," lisas ta.

Vseviov tunnistas nii nagu ka erakondi toetanud kaheksa suurettevõtjat, et iibeprobleem Eestis on suur, kuid ta ei näe, et lapsetoetuse tõstmine hüppeliselt on tõeline võluvits, mis päästab Eesti.

"Kui see nii lihtne oleks, siis kogu Euroopa ei kannataks negatiivse iibe all. Tegelikult sündimuse suurendamine on oluliselt keerulisem ja ainult sellisest ühest meetmest, kuigi see võib mingit positiivset effekti omada, kahjuks ei piisa," selgitas ta.

Vseviov on tutvunud ka uuringuga, mille tellisid kaheksa ettevõtjat poliitikute mõjutamiseks, kuid ütles, et ministeerium selle tulemusi oma poliitika kujundamisel ei kasuta.

Vseviovi sõnul on tegureid, mis panevad inimest esimest, teist või kolmadat last saama, palju, alates sellest, kas on sobiv partner, kas pere- ja tööelu on võimalik ühildada või kas lasteaiakohta saab.

Ometi on siin ka mingeid laiemaid ühiskondlikke tegureid. Vseviov tõi välja 1980. aastate lõpu, kus rahaline seis oli pigem kasin, aga tekkis suur beebibuum. Huvitaval kombel jõuavad sama näiteni ettevõtjad, kes seadust toetasid.

"Laulva revolutsiooni sündimusbuumi põlvkond on just selles eas, kes lapsi saavad. Kümne aasta pärast on neid palju vähem. See ajaline aken ka sunnib teatud tegevusi tegema," rääkis ettevõtja Karli Lambot.

Kui see isegi on nii, et suurem rahaline toetus paneb kolmandat last saama, siis on seatud kahtluse alla kaheksa ärimehe tegevus, maksta selle seaduse eest kolmele valitsuserakonnale 224 000 ja Reformierakonnale 144 000 eurot annetusena.

"See meetod, kuidas see välja kukkus, lõhnab ikkagi seaduse ostmise järele. Siis tekib alati küsimus, milline seadus on eetiline, milline seadus on hea või jutumärkides "hea", milline seadus on üllas, ja tekib küsimus, kes ja millal ostab järgmise sellise seaduse sarnaseid meetodeid kasutades," kommenteeris endine poliitik, ettevõtja Meelis Atonen.

See, millele Reformierakonda kuuluv Meelis Atonen viitas, on asjaolu, et ettevõtjad eesotsas Parvel Pruunsillaga tutvustasid poliitikutekel juba aastaid varem ideed, et tuleks võtta vastu seadus, mis tõstaks kolmada lapse toetust. Juttu oli toona ka sellest, et kui nii läheb, siis ettevõtjad poliitikuid toetavad.

Avalikult väidavad poliitikud, et ei teadnud, kuidas see toetamine välja saab nägema. Sama ütlevad ka ettevõtjad.

"Mina saan aru, et nad olid üllatunud. Näiteks minule helistas Tallinna linnapea kohusetäitja Taavi Aas üks või kaks päeva hiljem, kui ma olin ülekanded ära teinud, ja täiesti siira huviga uuris, et miks nii palju," ütles Lambot.

See näitab, et poliitik justkui ei mõistnud, millise teene ta nüüd võlgu on. Üks helgeim annetaja, 75 miljoni euroga Äripäeva rikaste topi kolmandasse kümnesse jääv Urmas Sõõrumaa, kes on parteidele annetanud sadu tuhandeid eurosid, ütles, et parteisid toetatakse eelkõige tahtest ühiskonnas kaasa rääkida, Eesti elu paremaks teha, aga mitte ainult.

"Äkki mul on ka mingisugune telefoniõigus, et minu telefon võetakse vastu ja minuga räägitakse jne. Kui palju minu jutuga arvestatakse, on nüüd teine asi," ütles ta.

Sõõrumaa ise ei olnud nende seas, kes lapsetoetuse tõusu oleks rahaliselt premeerinud, kuid ütles, et temal kasvas tänu sellele usk ühiskonda.

"Minul hakkas usk kaduma, et poliitikud üldse ettevõtjatega suhtlevad, et üldse ühiskonnaga suhtlevad ja see, et see suhtlemine on kestnud nüüd pikemat aega, on omakorda väga positiivne," rääkis ta.

Sõõrumaa kinnitas, et temale teadaolevalt ei ole sarnaseid kokkuleppeid varem ettevõtjad omavahel sõlminud, et toetatakse kedagi koos, ega ole tehtud ühe seaduse toetamise nimel kokkulepet poliitikutega. Ometi ei pea ta ka praegust juhtumit seaduse ostmiseks.

"Vastupidi, mul on just hea meel, et seadusandjad on valmis suhteliselt suure grupi inimestega suhtlema. See toimib igal pool maailmas, ka kõige demokraatlikemas riikides ja kõige vähem korruptiivsetes riikides, kui te arvate, et see võib korruptiivne ilming olla," selgitas Sõõrumaa.

Selles teemas seob Urmas Sõõrumaad Meelis Atoneniga see, et neil mõlemal on piisavalt palju lapsi, et ka ise saada seda suurt lapsetoetust. Muus osas on aga eriarvamus ja Atonen näeb, et antud juhtum loob halba pretsedenti.

"Inimesed, kes toetavad erkaondi või poliitilisi jõude, peaksid toetama ideoloogiat, maailmanägemist tervikuna, mitte üksikuid episoode. Muidu võib juhtuda, et keegi ostab kodanikupalga seaduse ja ütleb, et on ju üllas jagada raha natukene. Lõppkokkuvõttes see võib olla riigile hävitav," rääkis Atonen.

Toimetaja: Merili Nael



Maria Sepperi uue ettevõttega rendilepingu sõlminud Viimsi vald lubab õigeaegsel tasumisel silma peal hoida.Maria Sepperi uue ettevõttega rendilepingu sõlminud Viimsi vald lubab õigeaegsel tasumisel silma peal hoida.
Viimsi vald sõlmis lepingu Teletorni äpardunud ja võlgades toitlustajaga

Ettevõtja Maria Sepper, kes pidi avama Teletornis restorani, ent ei suutnud lepingut vaatamata tähtaegade korduvale edasilükkamisest ikkagi täita, on loonud uue, ilma maksuvõlgadeta ettevõtte, millega Viimsi vald sõlmis rendilepingu. Enamik Sepperi ettevõtetest on võlgades, kuid ettevõtja kinnitab, et tegeleb võlakoormuse vähendamisega.

"Lotte lood!""Lotte lood!"
ETV2 toob sügisest ekraanile tippnäitlejatega seriaali "Lotte lood!"

Juba oktoobris jõuab ETV2 eetrisse uhiuus seriaal Leiutajateküla vahvatest ja lõbusatest seiklustest. Lastesaadete toimetuse juht Margus Saar ütles, et Lotte seiklused on Eestis lapsepõlve loomulik osa, mistõttu on imelik, et joonisfilmide, raamatute ja muusikalilavastuste kõrval veel telesarja pole.

Tallinn.Tallinn.
Linnapeakandidaadid vastavad | Suur-Tallinn peab sündima loomulikul teel

Kuigi Tallinna ümbritsevad rõngasvallad on tugevalt pealinnaga seotud, ei leia meerikandidaadid, et näiteks Jüri, Viimsi või Tabasalu peaks liitma Tallinnaga. Tallinna tegevlinnapea Taavi Aasa hinnangul juhtub see tulevikus paratamatult, kuid selle aluseks peab olema loomulik integratsioon läbi koostöö mitte sundliitmine. 

20. august presidendi Roosiaias20. august presidendi Roosiaias
Galerii: Vaata, kuidas jõudis ETV-sse suurejooneline ülekanne roosiaiast

20. augustil toimus presidendi roosiaias pidulik vastuvõtt, et tähistada Eesti iseseisvuse taastamise aastapäeva.

UUS ERR.ee lühidokkide sari
Martin Kuusk.Martin Kuusk.

Haiguse lugu: elu eluaegse haigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.