Lucas: Lissaboni leping on eesistumise tähtsust vähendanud ({{commentsTotal}})

Eesti võtab juulist Suurbrtitannia asemel Maltalt üle Euroopa Liidu eesistuja kohustuse, mis kestab senise poole aasta asemel sisuliselt 4,5 kuud. Economisti ajakirjaniku Edward Lucase hinnangul ei mängi eesistujariik tegevuskava loomises nagunii suurt rolli ja suur hulk plaane pannakse paika Brüsselis.

Suurbritannia teatas kuu pärast Euroopa Liidust lahkumise poolt hääletamist, et loobub Euroopa Liidu eesistumisest. Eesti jaoks tähendas see, et eesistujariigi kohustus tuli võtta pool aastat varem, vahendas "Aktuaalne kaamera. Nädal".

"Loomulikult ei olnud meie jaoks lihtne suhteliselt viimasel hetkel kaotada projektist nipsuga kuus kuud, aga kõik on tehtav," kinnitas riigikantselei Euroopa Liidu asjade direktori asetäitja Piret Lilleväli.

"Me kaotasime mõned teemad, milleks valmistusime, näiteks Euroopa Liidu uue eelarveperioodi avaläbirääkimised. Me kaotasime natuke oma kultuuriprogrammi, mida me väga tahtsime siduda just 2018. aastaga," selgitas riigikantselei Euroopa Liidu asjade direktor Klen Jäärats.

Lillevälja sõnul suutis Eesti pea kõik plaanid ja kokkulepped ümber mängida, peale ühe. "Eesti vabariigi sünnipäeva me ei saanud ettepoole tuua."

Laias laastus on Jääratsi ja Lillevälja sõnul suudetud jääda eesitumise esialgse plaani juurde. Umbes 30 kõrgetasemelist sündmust toimub endiselt Kultuurikatlas. Kodu on leitud ka väiksematele üritustele. Samuti on läinud Brüsselisse Eesti alalisse esindusse enamik lisapersonalist. Eesti ministeeriumites ja teistes riigiametites on eesistumisega seotud umbes tuhat inimest.

"Meil suur osa inimesi tõepoolest ongi samad ametnikud, kes iga päev töötavad, sest ega siis tuhat inimest ei ole meil mitte kuskilt juurde võtta, eriti väga kvalifitseeritud ja spetsiifiliste teadmistega. Nii et nad saavad lisaülesandeid, kõik on valmistunud, et see periood saab olema aeg, kus kindlasti töö on väga intensiivne," selgitas Lilleväli.

Eesti on eesistumiskuludeks planeerinud 75 miljonit eurot, millest üle poole kulub Lillevälja sõnul personalile.

"Sinna kuulub nii lisatasustamine kui ka kõik pikaajalised välislähetused, kogu selle paketiga. Me arvame, et tegelikult on see õigustatud. Me ei loe inimeste lisatunde, sest neid tõesti tuleb väga palju, aga inimesed arvestavad siis, et vastavalt intensiivsusele, kas see intensiivsus on natuke kõrgem, palju kõrgem või väga palju kõrgem, me siiski lisatasu inimestele maksame," ütles Lilleväli.

Selle nädala keskel kinnitas valitsus ka Eesti prioriteedid Euroopa Liidu eesistujana, mis on seotud nelja suurema valdkonnaga: Euroopa avatus ja majandus, turvalisus ja kaitse, infoühiskond ja andmete vaba liikumine ning säästlikkus ja kestlikkus.

"Väga palju nendest konkreetsetest asjadest sõltuvad ikkagi sellest, kuidas ja kui hästi Maltal läheb ja kui palju sellest osast, mida nemad planeerisid, jääb meie teha ja kui palju saame meie siis teha seda, mida me planeerinud oleme," ütles Jäärats.

Tema sõnul võivad Eesti eesitumise plaane muuta ka ootamatud sündmused maailmas.

Edward Lucase sõnul pannakse aga nagunii enamik eesitumise tegevuskavast paika Brüsselis. Lucase hinnagul on eesistumise olulisust suuresti vähendanud Lissaboni leping.

"Lissaboni lepe ütleb, et välis- ja julgeolekupoliitika on nüüd kõrge esindaja kätes. Lepe muutis kogu Euroopa Liidu arhitektuuri. Varem, enne Lissaboni lepet, oli nii, et eesistujamaa oli tõesti kõige eest vastutav, nüüd on tal peamiselt administreeriv ja koordineeriv roll," selgitas Lucas.

Jääratsi sõnul annab eesistumine võimaluse näidata, et igal riigil on roll ning otsuseid ei tehta kauges ja võõras Brüsselis.

"Me tahame, et sellel eesitumisel oleks positiivne mõju ametnikkonnale, et sellel eesitumisel oleks positiivne mõju riigi kuvandile, turismile ja üldse positiivses mõttes me saame maailmas erakordselt palju tähelepanu tänu sellele lühikesele momendile," ütles Jäärats.

Edward Lucase sõnul ei peaks eestlased aga niivõrd keskenduma enese tutvustamisele, vaid andma maailmale märku, millised on praeguses julgeolekuolukorras meie mured ja lootused.

Toimetaja: Merili Nael



Stingeri kasutamine õppusel New Mexicos 1999. aastal.Stingeri kasutamine õppusel New Mexicos 1999. aastal.
Läti ostab Taanilt Stingeri õhutõrjesüsteeme

Läti sõlmis eelmisel nädalal Taani relvajõududega lepingu õhutõrjerakettide Stinger ostmiseks, ütles kaitseminister Raimonds Bergmanis intervjuus Läti ringhäälingule.

Hispaania politsei helikopter.Hispaania politsei helikopter.
Hispaanias jätkuvad terroriraku viimase liikme otsingud

Hispaania politsei otsib endiselt meest, keda peetakse eelmisel nädalal Barcelonas ja Cambrilsis 14 ohvrit nõudnud terrorirünnakud korraldanud raku viimaseks liikmeks.

UUS ERR.ee lühidokkide sari
Martin Kuusk.Martin Kuusk.

Haiguse lugu: elu eluaegse haigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.