May: Suurbritannia ei taotle poolikut liikmesust Euroopa Liidus, lahkume ka ühisturult ({{commentsTotal}})

{{1484647172000 | amCalendar}}

Suurbritannia peaminister Theresa May pidas teisipäeval põhjaliku Brexiti-teemalise kõne, milles täpsustas valitsuse Euroopa Liidust lahkumise kava. Valitsusjuht andis mõista, et London on valmis nn karmiks Brexitiks ehk mingi poolikut liikmesust EL-is ei soovita ning lahkutakse muuhulgas ka ühisturult. May lubadus, et lõpliku Brexiti-leppe üle hääletavad parlamendi mõlemad kojad, rahustas vahepeal ärevaks muutunud aktsiaturge ning tugevdas naelsterlingit.

May alustas oma sõnavõttu (täismahus teksti saab lugeda SIIT) tõdemusega, et rohkem kui pool aastat tagasi hääletasid Suurbritannia elanikud helgemat tulevikku soovides Euroopa Liidust lahkumise poolt. Peaminister rõhutas, et valijad tegid selle valiku "avatud silmadega" ning andsid endale, et ees ootaval teel on palju ebakindlust. Valitsuse ülesanne on rahva valik ellu viia.

Peaminister avaldas soovi, et Suurbritanniast saaks Brexiti käigus tugevam, õiglasem, ühtsem ja varasemast rohkem väljapoole vaatav riik. "Ma tahan, et me oleks turvalisem, õitsvam ja tolerantsem riik, mis oleks rahvusvahelise talendi jaoks magnetiks ja oleks koduks eestvedajatele, kes kujundaksid tuleviku maailma. Ma tahan, et me oleksime tõeliselt globaalne Suurbritannia - parim sõber ja naaber meie Euroopa partneritele, kuid samas ka riik, kes küündiks Euroopa piiridest väljapoole."

May hinnangul ei olnud referendumil langetatud valiku näol tegu otsusega endasse tõmbuda ja ta lisas, et Suurbritannia on üks Euroopa multikultuursemaid riike.

Valitsusjuht tunnistas, et paljud kardavad, et Brexit võib viia Euroopa Liidu lagunemiseni. May rõhutas, et tema sellist arengut ei soovi, vaid ta tahab, et EL-i saadaks edu. Brexit on ka Euroopa Liidu jaoks kasulikuks õppetunniks, arvas ta ja tuletas meelde, et Euroopa tugevus seisneb mitmekülgsuses. Mitmekülgsuse ja erinevusega saab suhestuda kahel viisil - seda elimineerida või sellega leppida.

Paraku oli Suurbritannia Euroopa Liidus kummaline partner ning endise peaministri David Cameroni poolt läbi viidud läbirääkimised oli üllas viimane katse seda partnerlust toimima saada.

May lubas, et Euroopa Liidu kodanikud on endiselt Suurbritannias teretulnud ning Briti luureteenistused teevad ka edaspidi oma Euroopa kolleegidega koostööd. "Me oleme endisel usaldusväärsed partnerid, tahtejõulised liitlased ja lähedased sõbrad. Me soovime osta teie tooteid, müüa teile enda omi, kaubelda teiega võimalikult vabalt ning teha koostööd tagamaks, et meie kõigi elu oleks turvalisem, kindlam ja rikkalikum läbi jätkuva sõpruse."

Valitsusel on plaan olemas - poolikut liikmesust ei soovita

Valitsusel on Brexiti elluviimiseks plaan olemas, kinnitas ta.

May rõhutas, et London ei soovi mingit osalist liikmesust Euroopa Liidus.

"Me püüdleme uue ja võrdse partnerluse poole - sõltumatu, iseseisva Globaalse Suurbritannia ning meie Euroopa Liidu sõprade ja liitlaste vahel. Mitte osalist liikmesust Euroopa Liidus, mitte assotsieerunud liikme staatust või ükskõik millist lahendust, mis jätab meid pooleldi sisse ja pooleldi välja. Me ei pürgi mudeli poole, mida kasutavad praegu teised riigid. Me ei otsi lahkudes võimalust hoida kinni oma liikmesuse tükkidest. Ühendkuningriik lahkub Euroopa Liidust. Minu ülesandeks on saada seda tehes Suurbritannia jaoks õige kokkulepe."

See tähendab ka seda, et Suurbritannia lahkub ühisturult, sest ilma selle sammuta ei oleks May hinnangul ka tegu Euroopa Liidust lahkumisega. Eesmärgiks on sõlmida Euroopa Liiduga ambitsioonikas vabakaubanduslepe.

Peaministri sõnul lähtub valitsus Brexitit rakendades neljast põhimõttest ning 12 peamisest punktist.

Esimeseks põhimõtteks on kindlus, mis tähendab seda, et edasiste plaanide kohta antakse inimestele ja ettevõtetele võimalikult põhjalikke ja kindlaid lubadusi. Ning sellest on mitmeid seadusi ette valmistades juba lähtutud.

Sõnaõigus on parlamendi mõlemal kojal

Muuhulgas märkis May, et lõpliku Brexiti-kokkuleppe üle saavad hääletada ka parlamendi mõlema koja rahvasaadikud.

Teine põhimõte on see, et Suurbritannia peab taastama täieliku kontrolli oma seaduste üle.

Suurbritannia valitsus arvestab Brexiti raames ka Šotimaa ja Walesi valitsuste seisukohtadega ning edaspidi kaalutakse hoolikalt, millised EL-ilt tagasi saadud õigused jäävad keskvalitsusele ja millised kohalikele valitsustele.

May kinnitusel on Suurbritannia ja Iirimaa vahel alati erisuhe ning valitsus leiab praktilise lahenduse, kuidas säilitada vaba liikumine Iirimaa ja Põhja-Iirimaa vahel.

May juhtis tähelepanu sellele, et immigratsioon Suurbritanniasse on olnud rekordiline ning see on lagetanud ka palgataset. Tema sõnul tuli tal tunnistada, et Euroopa Liidus olles on võimatu piirata EL-ist lähtuvat immigratsiooni ning Brexit peab tähendama seda, kui palju inimesi Euroopast Ühendkuningriiki tuleb.

May lausus, et ta soovib tagada nii Suurbritannias elavate Euroopa Liidu kodanike kui ka Euroopas elavate brittide õigused ning sõlmida selles küsimuses kokkuleppeid võimalikult vara. Osa EL-i liikmesriike on selleks ka valmisolekut üles näidanud, lisas ta.

Paindlik ja konstruktiivne läbirääkimine on kõigi osapoolte huvides

Brexiti elluviimiseks tahab May sõlmida Euroopa Liiduga paindliku üleminekuleppe, sest tema sõnul pole kumbki pool huvitatud ei järsust katkestusest ega ka "lõputust üleminekust".

May sõnul ei saa valitsust sundida Brexiti kulgu igapäevaselt kommenteerima, sest see poleks riiklikes ega rahvuslikes huvides.

May kommenteeris ka mõnel pool Euroopa Liidus levivaid üleskutseid Suurbritanniat uue vabakaubandusleppe abil "karistada". Peaministri arvates oleks see Euroopa riikide endi jaoks samuti kahjulik, samuti pole see sõbrale sobiv samm. May rõhutas, et pigem lahkub Ühendkuningriik Euroopa Liidust ilma kaubandusleppeta, kui et teeb seda halva leppega.

Lõpetuseks mainis May, et konstruktiivne lähenemine Brexiti kõnelustele on kõikide osapoolte huvides.

Toimetaja: Laur Viirand



Steve Bannon ei pruugi jääda viimaseks Valgest Majast lahkujaks.Steve Bannon ei pruugi jääda viimaseks Valgest Majast lahkujaks.
Bannon ei pruugi jääda viimaseks Valgest Majast lahkuma sunnituks

Viimastel kuudel on ametist lahkunud mitu Valge Maja ametnikku ning peastrateeg Steve Bannon ei pruugi nende seas viimaseks jääda. USA meedia hinnangul on vangerdused samm traditsioonilisema Valge Maja poole.

UUS ERR.ee lühidokkide sari
Martin Kuusk.Martin Kuusk.

Haiguse lugu: elu eluaegse haigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

Ruja proovRuja proov
Kirglik Ruja proovisaalis: pidev nääklemine ja vaidlemine väsitab

20. augustil on põhjust pidutseda, sest Eesti iseseisvuse taastamisest möödub 26 aastat. Et peost saaksid osa kõik eestimaalased, teeb ETV vastuvõtult ka teleülekande, kus musitseerib vaid üheks õhtuks kokku tulev ansambel Ruja. 

ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Helsingi sadam.Helsingi sadam.
Soome-Eesti laevareisijate arv on esimest korda suurem Soome-Rootsi suunast

Soome transpordiameti teatel on Eestisse suunduva mereliikluse reisijate arv esimest korda ajaloos suurem kui Rootsi suunduvatel laevadel reisivate inimeste arv.

Mart Luike intervjueeris Indrek Kiisler.Mart Luike intervjueeris Indrek Kiisler.

Luik: Sõõrumaa kaitseb poliitikasse minnes oma ärihuve seaduslikul moel

Valimisliidu "Tegus Tallinn" kampaaniajuht Mart Luik leiab, et pole midagi taunimisväärset, kui valimisliidu ettevõtjast asutaja Urmas Sõõrumaa soov on poliitikas muu hulgas ka oma ärihuve kaitsta.

Marika Priske ja Ainar Ruussaar.Marika Priske ja Ainar Ruussaar.
Priske ebaõnnestunud SKAIS2-st: poliitikud poleks saanud teisiti otsustada

Sotsiaalministeeriumi kantsler Marika Priske tunnistas ERR-i saates "Otse uudistemajast", et on üks vastutavamaid isikuid ebaõnnestunud SKAIS2 projektis. Tema sõnul on küsimus selles, kas tegu on fataalse ebaõnnestumisega või saab sellest midagi õppida.

Urmas RaagUrmas Raag
EM-il märaga võistlev Raag: täkud võivad hakata mõtlema kuust ja päikesest

Takistussõitja Urmas Raag alustas juba möödunud nädalavahetusel oma ratsu Ibellega teed Rootsi Göteborgi, kus nädala pärast astutakse üles Euroopa meistrivõistlustel.

Urmas SõõrumaaUrmas Sõõrumaa
Linnapeakandidaadid vastavad | Savisaare vari Sõõrumaa valimisliidu kohal

Urmas Sõõrumaa initsiatiivil loodud valimisliit “Tegus Tallinn” on poliitikute jaoks tundmatu suurus. Suve alguses sündinud liit pole nimekirja ega programmi avalikustanud, kuid Kristen Michal, Rainer Vakra ja Martin Helme usuvad, et ettevõtjate liit soovib kinnistada Keskerakonna võimu. 

Munad ja kanad Hollandis Luntereni linnufarmis.Munad ja kanad Hollandis Luntereni linnufarmis.
Mürgimunadest tulenev kahju võib ulatuda üle 150 miljoni euro

Hollandi farmerite ja jaemüüjate hinnangul võib putukamürgiga fiproniil saastunud munadest tulenev kahju ulatuda üle 150 miljoni euro.

Foto on illustreeriv.Foto on illustreeriv.
Tallinna linnapeakandidaadid | uuest võimuliidust on veel vara rääkida

Tallinna linnapeaks kandideerivad erakondade esinumbrid tõdesid ERRile antud intervjuudes, et praegu on uut pealinna võimuliitu vara ennustada, sest pole kindel, kes üldse võistlema tulevad. Samas märgivad kõik kandidaadid peale Taavi Aasa, et Keskerakond on linnatüüri juures väsinud, mistõttu peaks sügisest tööle asuma uus koalitsioon. 

DNA molekul.DNA molekul.
Biohäkkerid lisasid DNA-sse isekäivituva pahavara

DNA-sse on võimalik salvestada määratus koguses informatsiooni. Nii nähakse seda ühe tuleviku kõige paljutõotavama andmekandjana. USA biohäkkerid näitavad nüüd, et DNA-sse saab peita ka pahavara, millega saab ideaaltingimustel üle võtta selle järjestamiseks kasutatavaid arvuteid. See seaks löögi alla näiteks tundlikud terviseandmed.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

Kukeseened, herned ja maasikad Keskturul.Kukeseened, herned ja maasikad Keskturul.
Tallinna linnapeakandidaadid | Keskturu uuenemine võtab veel aastaid

Viiest ERR.ee küsitletud linnapeakandidaadist kolm tunnistasid, et pole aastaid Tallinna Keskturul käinud. Samas leidsid kõik, et näiliselt pealinna esituru tiitlit kandev kauplemiskoht peab uuenema, sest nõudlus värske kodumaise kauba järele on olemas. 

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

VALIMISED TALLINNAS
Indrek Kiisler ERRi raadiouudistest usutleb kõiki Tallinna linnapeakandidaate. Avaldame kandidaatide vastused järgemööda järgmise paari nädala jooksul.Indrek Kiisler ERRi raadiouudistest usutleb kõiki Tallinna linnapeakandidaate. Avaldame kandidaatide vastused järgemööda järgmise paari nädala jooksul.
Tallinna linnapeakandidaadid vastavad: mida teha Tallinna televisiooniga?

Tallinna televisioon on olnud pealinna volikogu opositsioonil pinnuks silmas juba aastaid. Ka tänavustel KOV valimistel ripub Tallinna TV pea kohal kirves, sest vana kolmikliit IRL, SDE ja Reformierakond lubavad võidu korral munitsipaaltelevisiooni stuudios tuled päeva pealt kustutada või kanali erastada, kuid EKRE ja Keskerakond on teist meelt. 

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.