"Pealtnägija": kuidas naisepeksja pani süsteemi enda kasuks tööle ({{commentsTotal}})

2014. aastal "Pealtnägijas" koos Triin Tuleviga jõhkrast perevägivallast anonüümselt rääkinud Diana Suun avalikustas nüüd, millise kadalipu pidi ta läbima, et oma endist elukaaslast lastele elatist maksma saada.

Kui erinevad portaalid aasta lõpus ülevaateid tegid, selgus, et 2016. aastal oli üks enimvaadatud klipp see, kuidas lauljatar Nancy jõuga kodust välja tõsteti.

Üks naine – Diana Suun – vaatas skandaalset videot aga hoopis teise pilgu kui mitte öelda jõuetu vihaga. Nimelt selgus, et kuulsa poptähe väljatõstmise taga oli skandaalne ettevõtja Rainer Nisu, kes on süüdi mõistetud naisepeksja ja alimendivõlglane ning keda ajasid samal ajal taga just tema endise elukaaslase Diana nimel tegutsevad kohtutäiturid.

Kõik juriidilised konksud ja pöörded kõrvale jättes tõstatas "Pealtnägija" küsimuse – miks peab kuriteo ohver ise naba paigast nihutama, et hüvitist saada, samas kui kurjategija süsteemi enda kasuks tööle paneb.

Kaks aastat tagasi rääkis ta „Pealtnägijale“ (toona küll anonüümselt) oma läbielamistest perevägivalla ohvrina, kõrvuti seltskonnatähe Triin Tuleviga. Kohus tuvastas, et Rainer peksis oma naist pikalt, jõhkralt ja süsteemselt ning seda isegi ajal, kui naine ootas nende ühist last.

Asi päädis sellega, et Nisu karistati kokku 12 vägivallaepisoodis, muuhulgas ka Diana lapse korduva löömise eest, ja karistati kolme aasta pikkuse vangistusega, millest neli kuud tuli ära kanda reaalselt.

Rainer Nisu kommentaar „Pealtnägijale” oli toona ja on jätkuvalt lühidalt kokku võttes, et kohtuotsus on vale ja eksnaine on väljapressija.

Kolme lapse pealt oleks ta pidanud Dianale iga kuu maksma üle 500 euro. Aastaid ei maksnud ta sentigi, aga kohtuasjade kuhjumisel hakkas maksma 50 eurot lapse kohta, mistõttu formaal-juriidiliselt ei saanud öelda, et ta on elatisvõlglane.

Ühel hetkel hakkas Rainer Nisu vastaste sõnul aja venitamiseks kahtluse alla seadma isegi täiesti ilmseid fakte, nagu noorima lapse isadus, ja palus kohtul neid kontrollida.

"Ta läks kuni riigikohtuni välja, et mitte maksta elatisi neile. Aga ilmselgelt seadus on kõigi jaoks ühine ja seda tuleb järgida. Ta kaotas selle riigikohtus, talle määrati elatised peale. Siis paari kuu pärast ta andis uuesti asja kohtusse, et mõista elatised 50 euro peale igale lapsele," meenutas Diana Suun protsessi.

Nisu sõnul on see kõik vale. Ta ütleb, et eksnaine on võtnud eesmärgiks teda igakülgselt laimata, teeb politseile valekaebusi ja nõuab lapsi ettekäändeks tuues kosmilisi summasid. Eksnaise kohta ütleb ta, et naine on "julm provokaator ja manipulaator".

Taustal toimusid arengud ainsa varaga, mis Nisu nimele veel ametlikult jäänud oli. Näiteks läks 2014 alguses Nisu lapsepõlvesõbra ja äripartneri nimele tema Tallinna külje all asuv eramu. Müük toimus alla turuhinna ja Rainer jäi koos oma uue perega sinna rentnikuna edasi elama.

"See ost-müük toimus vahetult enne, kui jõustusid nii-öelda kohtuotsused, eelkõige otsus, kus tema vastu suunatud nõuded olid kõige suuremas ulatuses ehk rahalises mõttes," rääkis Diana Suuni kaitsja Alar Salu.

Kohtuvaidluses selgus, et raha maja müügi eest liikus Nisu ema pangaarvele, mis vastaspoole hinnangul tähendab, et laste elatisraha peitmisesse kaasati isegi vanaema.

Kohus pööras fiktiivse tehingu 2015 aasta lõpus tagasi ja määras Diana ja Raineri kolme ühise lapse täisealiseks saamiseni majale hüpoteegi kokku 105 000 euro ulatuses.

See oli ka üks tugevamaid juriidilisi argumente, mis tegelikult pani Nisu elatiskohustust täitma, aga ka teisi kohtuotsusest tulenevaid kohustusi.

"Ta maksab sellepärast, et hüpoteek on. Aga ta ongi ainult siis maksnud, kui ta on kohustatud olnud, kui tal ei ole enam väljapääsu," lausus Diana Suun.

Tänaseks on kõik võlad, nii lastetoetus kui hüvitis vägivalla eest ära makstud. Loo tegemise käigus rääkis "Pealtnägija" asjaga seotud kohtutäituritega ja nende kinnitusel on Nisu tänaseks oma käitumist parandanud.

Toimetaja: Priit Luts



uudised
President Trump Afganistani strateegia tutvustamisel.President Trump Afganistani strateegia tutvustamisel.
USA kaitseminister teatas vägede arvu suurendamisest Afganistanis

Ühendriikide kaitseminister James Mattis teatas esmaspäeval, et USA ja mitmed liitlased suurendavad oma vägede arvu Afganistanis.

Taliban: Afganistanist saab USA surnuaed

Opositsiooni esindajad on trahvide sissetulekuga sidumise vastu

Riigikogu opositsioonierakondade esindajad ei toeta valitsusliidu algatusel justiitsministeeriumis valminud eelnõu, millega raskemate väärtegude puhul sõltuks trahvisumma inimese ametlikust sissetulekust.

Liidukantsler Angela Merkel käis viimati Eestis 2016. aasta augustis.Liidukantsler Angela Merkel käis viimati Eestis 2016. aasta augustis.
Merkel osaleb Tallinnas 29. septembril toimuval tippkohtumisel

Saksamaa liidukantsler Angela Merkel osaleb 29. septembril Tallinnas toimuval Euroopa Liidu digitaalvaldkonna tippkohtumisel.

tamm ja krummtamm ja krumm
Vaata uuesti: Tamm ja Krumm annavad saunale võimaluse

Pühapäeva õhtul Kadrioru roosiaias toimunud presidendi vastuvõttu väisasid ka näitlejad Katariina Tamm ja Piret Krumm, tuues endaga rea humoorikaid sketše.

UUS ERR.ee lühidokkide sari
Martin Kuusk.Martin Kuusk.

Haiguse lugu: elu eluaegse haigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.