"AK. Nädal" analüüsis ametisse astunud president Trumpi populaarsusreitingut
Vastselt ametisse asunud USA presidendi toetus pole viimase 40 aasta jooksul olnud sedavõrd madal, kui see on Donald Trumpile. "Aktuaalne kaamera. Nädal" uuris, miks see nii on ja millega ameeriklased rahul pole.
Ameeriklased vist ei mäletagi sellist olukorda, kus nende kodumaa oleks niivõrd lõhestunud poliitiliselt ja ametisse astuv president oleks niivõrd ebapopulaarne kui praegu on Donald Trump.
Tema toetajad on avaldanud lootust, et küll see ühtsus tuleb, kui töö pihta hakkab.
Ameeriklased on aga lõhki ja lahkhelid poliitilistes küsimustes on täna suuremad kui kunagi varem, ilmnes sel nädalal avaldatud uuringust.
"Kui vaadata tagasi 2009. aastasse, siis oli ameeriklastel palju suurem lootus, et kaks suurerakonda suudavad koostööd teha pärast uue presidendi ametisse asumist kui täna on. Selles, et Ameerika poliitika on polariseerunud, pole midagi uudist. Lihtsalt selle polariseerumise määr on suurem kui varem," kommenteeris Pew uuringukeskuse poliitikauuringute teadur Jocelyn Kiley.
Miks on aga Trump oma ametiaja alguses niivõrd ebapopulaarne? Üks seletus võib tulla esile ka võrreldes Barack Obamaga, kes pärast valimisvõitu pingutas tõsiselt selle nimel, et oma varasemate konkurentide toetajaid moosida. Ta andis välisministri koha oma sisevalimiste konkurendile Hillary Clintonile. Ta andis kaitseministri koha vabariiklasele Robert Gatesile ja austas üldvalimiste konkurenti John McCaini inauguratsiooni eelõhtul toimunud õhtusöögil. Samal ajal kaheksa aastat tagasi kiitis Obama üleminekuperioodi heaks umbes 80 protsenti ameeriklastest.
Donald Trump on aga enne ametisse astumist teinud kõike, et mõnitada kaotajaid nii oma erakonnas kui ka demokraatide toetajaid, kes on riigi tuleviku pärast mures.
"Praegu on ootused madalamal võrreldes teiste hiljutiste presidentidega. Me saame sellest aru selle kaudu, kui positiivselt Donald Trumpi hinnatakse võrreldes varasemate ametit alustavate presidentidega - kui kõrgelt hindavad ameeriklased seda, kuidas president komplekteerib oma valitsust. Ja need numbrid on madalamad kui nad oli Obama, George Bushi, Clintoni ja isegi George Bush vanema puhul," nentis Kiley.
"Me saime teada, et 40% ameeriklastest näeb teda positiivses valguses ja 40% kiidab tema üleminekuperioodiga hakkamasaamise heaks. Need on muidu keskpärased numbrid, kuid erakordsed võrreldes eelmiste presidentidega. Ühelgi presidendil pole olnud nii madalat reitingut kui võrrelda presidente alates Jimmy Carterist ja see oli nelikümmend aastat tagasi," lisas ajalehe Washington Post arvamusuuringute juht Scott Clement.
Valimiste ja ametisse astumise vaheline aeg ongi tavaliselt olnud hetk, kus presidendid pööravad tähelepanu valimisaegsete vastuolude silumisele.
"Tavapäraselt me näeme selle pausi ajal hetke, kus inimesed annavad presidendile rohkem usalduskrediiti. Nad hakkavad tema ümber ühinema, nad suhtuvad veidi positiivsemalt - vähemasti natuke aega. Kuid meie uuring näitas, et need haavad pole üldse paranema hakanudki," rõhutas Clement.
Washington Posti uuring näitas, et ameeriklastele ei meeldi see, kuidas Trump on hakkama saanud näiteks Venemaa teemaga, aga ka see, kuidas ta on hakkama saanud oma ärihuvide ja võimalike huvide konfliktide vältimisega.
Samas pole aga kõik tema jaoks halvad uudised. Enamik ameeriklastest arvab, et ta saab hästi hakkama töökohtade loomise, majanduse elavdamise ja terrorismiga võitlemisega.
"Teistes valdkondades on ootused madalamad. Näiteks tervishoiuga tegelemisel. Ootused on eriti madalad sellistes valdkondades nagu rassisuhted ja kõik teemad, mis on eriti olulised naistele," lausus Clement.
Need naiste jaoks olulised küsimused näiteks võrdsetest võimalustest, tervisekindlustusest ja ligipääsust turvalistele abordikliinikutele, aga ka Trumpi kunagised avalikkuse ette jõudnud sõnad, et ta võib lubada endale naiste ahistamist, kuna ta on kuulus, tõid päev pärast inauguratsiooni pealinna tänavatele oluliselt suurema rahvahulga kui ametisse astumise päeval.
Need meeleavaldused püüdsid tähelepanu tõmmata sisepoliitilistele vastuoludele. Samamoodi vastuolulised on olnud aga ka Donald Trumpi välispoliitilised seisukohad.
"Loomulikult kogu maailm jälgib suure tähelepanuga, et mida Donald Trump siis presidendina nüüd tegelikult teeb ja kui palju see, mis tema otsustes näha hakkab olema, erineb sellest, mida ta kampaania ajal lubas," lausus Washingtonis viibinud riigikogu liige Marko Mihkelson.
Ja Donald Trumpil oli maailmale üks väga konkreetne sõnum, mille ta ka oma ametisse astumise kõnes selgelt välja ütles - Ameerika ennekõike.
Toimetaja: Laur Viirand