ERR Moskvas: Venemaal kütab kirgi nn pereliikmete peksmise eelnõu ({{commentsTotal}})

Venemaa riigiduumas on arutluse all seaduseelnõu, mis kergendaks karistusi pereliikmete peksmise eest. Perevägivalla dekriminaliseerimise vastased hoiatavad, et nii võib koduvägivald hoopis kasvada.

Seni on pereliikmete peksmine olnud Venemaal kuritegu. Aga n kasvatamise traditsiooniste meetmete pooldajad hakkasid kurtma, et lapsele antud laksu eest võidakse neilt laps ära võtta, vahendas "Aktuaalne kaamera. Nädal."

"Õigeusklik avalikkus lihtsalt palub läheneda sellele mõistlikult ja mitte anda pere lagunemisele põhjusi. Üks asi on ikkagi laste peksmine, mis on küll kuritegu, mille vastu tuleb võidelda ja hoopis teine asi on laksud pepu pihta, nurka saatmine. Et selle eest võtta laps perest ära, see on metsik," rääkis Maailma Vene rahvuskongressi õiguskaitse keskuse direktor Roman Silantjev.

Riik ei pea sekkuma pereasjadesse - seda mõtet toetasid ka duumasaadikud.

"Riik ei pea pereasjadesse sekkuma seni, kui seal ei toimu midagi seadusevastast. Ja antud juhul, kui tegemist on kehavigastuste saamisega või midagi taolist teiste kriminaalkoodeksi artiklite raames, siis muidugi peab riik sekkuma. Kõik muu on eraõigus ja see peab olema lahendatud pere sees," arvas riigiduuma põhiseadusliku seadusandluse komitee esimees Pavel Krašeninnikov.

Duuma tahab muuta seaduse nii, et kui hoobid pereliikmele on antud esimest korda, siis oleks see väärtegu ja karistatakse administratiivselt - trahviga või lühiajalise arestiga. Kordumise puhul oleks tegemist aga juba kriminaalkaristusega, mis võib kaasa tuua vangistuse. Aga koduvägivalla dekriminaliseerimise ideel on ka aktiivseid vastaseid.

"Öeldakse, et hoope võib jagada vaid lastele. Hoobid - need on plekid, marrastused, verevalumid. Ja see on otsene vägivald, mida võib kasutada igasuguste inimeste vastu. Ja millegipärast viidi sellest diskussioonist välja pensionärid, kes tihti kannatavad vägivalla käes, ja ka naised. See tähendab, et lapsevanemate seltskond räägib, et nad ei tohi lastele laksu anda, muidu võetakse laps ära. See on täielik jama.Sest kui eestkosteorganid ületavad oma õigusi ja kohustusi, siis tuleb tegeleda sellega, et eestkosteorganid vastaksid Vene Föderatsiooni seadustele," selgitas fondi Human Capital asutaja ja juht Aljona Popova.


Öeldakse, et hoobid võivad olla vaid lastele. Hoobid - need on plekid, marrastused, verevalumid. Ja see on otsene vägivald, mis võib olla kasutatud igasugu inimeste kategooria vastu. Ja millegi pärast sellest diskussioonist viidi välja pensionärid ja naised. See tähendab, et lapsevanemate seltskond räägib, et neil ei tohi lastele plaksu anda - muidu võetakse lapsi ära. See on täitsa jama. Sest kui eestkostmisorganid ületavad oma õigusi ja kohustusi, siis tuleb tegeleda sellega, et eestkostmisorganid vastaksid Vene Föderatsiooni seadustele.

Kusjuures, isegi kui peksmise juhtum jõuab kriminaalmenetluseni ja siis kohtusse, peaks kannatanu ise oma kulul võtma advokaadi ja tellima kõik vajalikud ekspertiisid.

Venemaal ei ole koduvägivalla kohta ametlikku statistikat. Aktivistid väidavad, et igal aastal kannatab Venemaal koduvägivalla käes 50 000 inimest. Ligi 38 000 neist on naised ja üle 11 000 lapsed.

Koduvägivald ei ole ainult Venemaa probleem. Aga venelaste mentaliteet - need samad traditsioonilised väärtused - viivad selleni, et abikaasa pekstud naised tihti isegi ei tea, kuhu pöörduda. Kuid need kohad on täiesti olemas.

"Viimaseks tilgaks karikasse osutub tavaliselt see, kui vägivald hakkab puudutama ka lapsi. Kuni seda pole juhtunud, siis naine tavaliselt käib ja loodab, et olukord läheb kuidagi paremaks, et sellega saab midagi teha," lausus kriisikeskuse psühholoog Julia Sebeleva.

"Muidugi pöörduvad nad eeskätt naabrite, vanaemade ja tädide poole. Aga siis probleem läheb kaugele. Sellepärast me seletame, ka meedias, et ei tohi lubada oma probleemidel minna kaugele, tuleb pöörduda spetsialisti poole - siis lahendatakse ja vaadatakse probleeme paremini läbi," lisas kriisikeskuse jurist Tatjana Rjabtseva.

Kusjuures koduvägivald ei vii mitte alati elukaaslasi lahkuminekuni. Seda enamasti juhul, kui probleemi lahendamisega tegelevad konflikti mõlemad osapooled.

"Muidugi peab töötama ka meestega. Meil see toimub, meil on spetsiaalne meeste grupp, psühhoteraapiagrupp. Probleem on selles, et mehed ei tule, mehed meile ei pöördu," lausus psühholoog Sebeleva.

Kriisikeskuses püütakse aidata naisi ja lapsi. Väljaspool keskust jätkub aga diskussioon peksmise dekriminaliseerimisest.

"Hoopide all mõistetakse kehavigastusi, mis ei kuulu isegi kerge astme kehavigastuste hulka. On ju kerge, keskmine ja raske tase. Kõik muu on hoobid. Need on vigastused, mis ei too üldse kahju tervisele, mis ei ohusta absoluutselt töövõimet. Seepärast tuleb need dekriminaliseerida," põhjendas Maailma Vene rahvuskongressi õiguskaitse keskuse direktor Silantjev.

"See on printsiibitu poliitiline seisukoht. Lihtsalt võtta üks valijategrupp, jättes tähele panemata Vene Föderatsiooni teised kodanikud ja hakata sellele valijate grupile takka kiitma, mitte aga proovida neid ümber veenda, et nad saavad seadusest valesti aru. Ei proovita teha eestkosteorganite tööd normaalsemaks, ei püüta parandada kohtute tööd. Aga öelda vaid, et lugupeetud lapsevanemad, teate, eestkosteorganid töötavad meil halvasti, seepärast lubame teil oma lapsi peksta. Mis lollus see on?" küsis fondi Human Capital juht Popova.

Seda, kas nn peksmise dekriminaliseerimise seadus on lollus või mitte, otsustavad duumasaadikud. Järgmisel kolmapäeval on seadus duumas teisel lugemisel.

Toimetaja: Laur Viirand



Maria Sepperi uue ettevõttega rendilepingu sõlminud Viimsi vald lubab õigeaegsel tasumisel silma peal hoida.Maria Sepperi uue ettevõttega rendilepingu sõlminud Viimsi vald lubab õigeaegsel tasumisel silma peal hoida.
Viimsi vald sõlmis lepingu Teletorni äpardunud ja võlgades toitlustajaga

Ettevõtja Maria Sepper, kes pidi avama Teletornis restorani, ent ei suutnud lepingut vaatamata tähtaegade korduvale edasilükkamisest ikkagi täita, on loonud uue, ilma maksuvõlgadeta ettevõtte, millega Viimsi vald sõlmis rendilepingu. Enamik Sepperi ettevõtetest on võlgades, kuid ettevõtja kinnitab, et tegeleb võlakoormuse vähendamisega.

"Lotte lood!""Lotte lood!"
ETV2 toob sügisest ekraanile tippnäitlejatega seriaali "Lotte lood!"

Juba oktoobris jõuab ETV2 eetrisse uhiuus seriaal Leiutajateküla vahvatest ja lõbusatest seiklustest. Lastesaadete toimetuse juht Margus Saar ütles, et Lotte seiklused on Eestis lapsepõlve loomulik osa, mistõttu on imelik, et joonisfilmide, raamatute ja muusikalilavastuste kõrval veel telesarja pole.

Tallinn.Tallinn.
Linnapeakandidaadid vastavad | Suur-Tallinn peab sündima loomulikul teel

Kuigi Tallinna ümbritsevad rõngasvallad on tugevalt pealinnaga seotud, ei leia meerikandidaadid, et näiteks Jüri, Viimsi või Tabasalu peaks liitma Tallinnaga. Tallinna tegevlinnapea Taavi Aasa hinnangul juhtub see tulevikus paratamatult, kuid selle aluseks peab olema loomulik integratsioon läbi koostöö mitte sundliitmine. 

20. august presidendi Roosiaias20. august presidendi Roosiaias
Galerii: Vaata, kuidas jõudis ETV-sse suurejooneline ülekanne roosiaiast

20. augustil toimus presidendi roosiaias pidulik vastuvõtt, et tähistada Eesti iseseisvuse taastamise aastapäeva.

UUS ERR.ee lühidokkide sari
Martin Kuusk.Martin Kuusk.

Haiguse lugu: elu eluaegse haigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.