Fotod ja video: Porošenko ja Kaljulaid rääkisid Ukraina ja EL-i suhetest ({{commentsTotal}})

{{1485163871000 | amCalendar}}

Esmaspäeval Ukraina presidendi Petro Porošenkoga kohtunud president Kersti Kaljulaidi sõnul peab Ukraina saama ise oma saatuse üle otsustada.

Kaljulaid ja Porošenko keskendusid esmaspäevasel kohtumisel olukorrale Ida-Ukrainas, Ukraina ja Euroopa Liidu vahelistele suhetele ning reformide elluviimisele Ukrainas, teatas presidendi kantselei.

Kaljulaid rõhutas kohtumise järel, et Venemaa vastased sanktsioonid peavad püsima kuni Minski lepete täieliku rakendamiseni. "Ukraina territoriaalne terviklikkus peab taastuma ning Venemaa peab lõpetama Ukraina destabiliseerimise," ütles riigipea.

Ukraina ja EL-i vahelisi suhteid kommenteerides märkis Kaljulaid, et Eesti toetab võimalikult kiiret EL-i viisavabaduse rakendamist Ukrainale. "Tahame, et praktiline koostöö Euroopa Liidu ja idapartnerite vahel süveneks ning selleks on vaja astuda reaalseid samme. Idapartnerlus on ka Eesti Euroopa Liidu eesistumise üks prioriteete," kinnitas Kaljulaid.

Riigipead rääkisid kohtumisel ka Ukraina siseriiklike reformide jätkamise vajalikkusest. Kaljulaidi sõnul on Ukraina selles vallas teinud küll edusamme, kuid alustatud tööd tuleb kindlasti jätkata. "Eesti jätkab Ukraina toetamist oma riigi reformimisel. Ukraina vajab meie toetust, mõistmist ja abi. Igal riigil peab olema õigus otsustada oma enda saatuse üle," sõnas Kaljulaid.

Ukraina president tänas Eestit Ukrainale osutatud toetuse eest, muu hulgas ka Ukraina sõduritele taastusravi pakkumise eest.

Ka peaminister Jüri Ratas kinnitas tänasel kohtumisel president Petro Porošenkoga Eesti jätkuvat ja igakülgset toetust Ukrainale.

"Me ei tohi mingil juhul unustada ja võtta iseenesestmõistetavalt, et siinsamas Euroopas käib juba kolmandat aastat sõjategevus, milles on hukkunud ja viga saanud tuhanded inimesed. Me peame tajuma, et kitsamalt takistab see kogu Ukraina arengut, ent laiemalt on see oht Euroopa julgeolekule ja stabiilsusele," lausus peaminister Jüri Ratas Eestisse visiidile saabunud Ukraina president Petro Porošenkole.

Peaminister Jüri Ratase sõnul on Euroopa Liit olnud oma hoiakutes Venemaa agressiooni suhtes kindel ja ühtne – Euroopa toetab Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse täielikku taastamist nii sanktsioonipoliitika kaudu kui ka toetades Ukrainat majanduslikult.

"Konflikt peab leidma võimalikult kiire ja rahumeelse lahenduse. Ka Euroopa Liidu eesistujana on Eestil kohustus selle eest igakülgselt seista. Võin teile kinnitada, et Ukraina ei ole üksi," lausus Ratas.

Kohtumisel rõhutas Ratas, et reformide käigul ja korruptsioonivastase võitluse edukusel on otsene mõju mitte ainult majandusele, ärikliimale ja välisinvesteeringutele vaid ka Ukraina ühiskonna sidususele ja riigi julgeolekule.

Samuti kinnitas peaminister president Porošenkole, et Ukraina võib arvestada Eesti tugeva toetusega viisavabaduse ning assotsieerumislepingu jõustumise küsimuses Ukraina ja Euroopa Liidu vahel.

"Aktuaalne kaamera": riigipead ei usu, et lääneriikide suhted Venemaaga muutuvad

Eestis visiidil viibiv Ukraina president Petro Porošenko ei usu, et käesoleva aasta valimistulemused Euroopa suurriikides mõjutavad lääneriikide suhtumist Venemaasse. Eesti president Kersti Kaljulaid ütles Venemaa ja Ukraina teravaid suhteid kommenteerides, et see, kes on eksinud, peab astuma esimese sammu, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Porošenko visiit Eestisse tuli sümboolsel aastal, sest praegu on põhjust tähistada kahe riigi suhete loomise 25. aastapäeva.

Ukraina tulevikku, sealhulgas suhteid Eesti ja Euroopa Liiduga ning reformide elluviimist arutasid Eesti ja Ukraina president ligi pool tundi.

Porošenko tänas Eestit igakülgse abi eest, sealhulgas abistamise eest Vene agressoriga võitlemisel.

USA administratsiooni vahetumine ja eelseisvad valimised Euroopa mõjukamates riikides ei anna riigipeade hinnangul alust arvata, et lääneriikide suhted Venemaaga muutuvad.

"Esiteks, Ukraina ei karda kedagi. Teiseks, kavatseme kaitsta oma riigi territoriaalset terviklikkust igasuguse agressori ja sissetungi eest. Kolmandaks, oleme sügavalt veendunud, et rahvusvaheline, Euroopa ja transatlantiline solidaarsus põhineb suhetel ja väärtustel,
mille alusel loodi USA ja Euroopa Liit," selgitas Porošenko.

"See, kes on agressor ja kes on eksinud, peab astuma esimese sammu. Ei ole põhjust arvata, et see positsioon võiks kuidagi muutuda. Rahvusvahelised väärtused ei muutu valimistega Euroopas," märkis omakorda president Kaljulaid.

Ukraina riigipea avaldas ka kahetsust, et Venemaa ei ole vastanud 15 kinnivõetud Vene kodaniku vabastamisele samaväärse sammuga.

Eesti president rõhutas, et Ukraina territoriaalset terviklikkust tuleb austada ning et Eston Kohveri ja Raivo Susi juhtumit ei saa võrrelda nende juhtumitega, kui Venemaa on vangistanud ebaseaduslikult ukrainlasi.

"Ainukene sarnane joon selles kõiges on, et rahvusvaheline surve on abiks. Seda peame meeles pidama," lausus Kaljulaid.

Ukraina president kutsus proua Kaljulaidi ka vastuvisiidile talle sobival ajal.

Allikas: ERR



Opositsiooni esindajad on trahvide sissetulekuga sidumise vastu

Riigikogu opositsioonierakondade esindajad ei toeta valitsusliidu algatusel justiitsministeeriumis valminud eelnõu, millega raskemate väärtegude puhul sõltuks trahvisumma inimese ametlikust sissetulekust.

Liidukantsler Angela Merkel käis viimati Eestis 2016. aasta augustis.Liidukantsler Angela Merkel käis viimati Eestis 2016. aasta augustis.
Merkel osaleb Tallinnas 29. septembril toimuval tippkohtumisel

Saksamaa liidukantsler Angela Merkel osaleb 29. septembril Tallinnas toimuval Euroopa Liidu digitaalvaldkonna tippkohtumisel.

tamm ja krummtamm ja krumm
Vaata uuesti: Tamm ja Krumm annavad saunale võimaluse

Pühapäeva õhtul Kadrioru roosiaias toimunud presidendi vastuvõttu väisasid ka näitlejad Katariina Tamm ja Piret Krumm, tuues endaga rea humoorikaid sketše.

UUS ERR.ee lühidokkide sari
Martin Kuusk.Martin Kuusk.

Haiguse lugu: elu eluaegse haigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.