Nestor: tänane süsteem hoiab vahed pensionides väiksemana, tulevikus ta seda enam teha ei suuda ({{commentsTotal}})

Riigikogu esimees Eiki Nestor selgitas, et pensionisüsteemi on vaja muuta seetõttu, et tänane süsteem hoiab vahed pensionides väiksemana, kuid tulevikus ta seda enam teha ei suuda ning suured palgavahed kanduvad üle ka pensionidesse.

Valitsus otsustas neljapäevasel kabinetinõupidamisel minna edasi vanaduspensioni muudatustega ning muuta ka pensionivalemit. Lisaks paindlikule pensionile ja alates 2027. aastast pensioniea sidumisele oodatava keskmise elueaga, hakkab esimese samba pensioni suurus edaspidi sõltuma töötatud ajast.

Eiki Nestor ütles ETV saates "Ringvaade", et pensioniga on Eestis toimumas praegu suur muudatus, kuid sellelele pole keegi tähelepanu pööranud. "See suur muudatus on üleminek paindlikule pensionieale - teatud tingimustel, inimene ise valib, millal ta soovib pensionile jääda. See on kõige fundamentaalsem muudatus," rääkis ta.

Muudatused pensionisüsteemis ei puuduta Nestori kinnitusel tänaseid pensionäre.

Nestor selgitas, et kui praegu inimesed eriti ei usu teise pensionisambasse, siis näiteks 2035. aastal annab teine sammas juba väga suure osa inimese pensionist.

"Esimeses sambas oleme muudatused ära teinud juba kümme aastat tagasi. Seal on nii, et kui keegi läheb pensionile, siis ta pension arvutatakse nii, et seal on kõigile võrdne osa - baasosa -, mis ei sõltu palga suurusest või staažist, ning järgmine osa sõltub alates 1999. aastast sellest, kui palju inimene töötasu sai," selgitas Nestor.

"Kuna meil selgus, et teise sambaga liitus nii palju inimesi - arvasime, et ühineb 250 000 inimest, aga täna on 630-640 000 inimest -, siis praegu on juba ette näha, et kui tänane süsteem hoiab tänu baasosale praegused palgavahed pensionides väiksemana, siis tulevikus ta seda enam teha ei suuda ehk suured palgavahed, mis meil on, kanduvad teise samba osakaalu tõttu väga oluliselt üle ka pensionidesse," lisas ta.

"Suurem erinevus tuleneb teisest sambast, kus inimesed saavad pensioni sõltuvalt oma palgast," ütles ta.

Nestori sõnul antakse neile, kes varem teise sambaga ei liitunud, selleks uus võimalus.

Nestor selgitas, et kuni aastani 2020 mingit muudatust esimeses sambas ei toimu ja kõik jääb samamoodi nagu praegu. "Kuni aastani 2037 arvutatakse inimese panust selliselt, et pooles ulatuses palga järgi ja pooles ulatuses staaži järgi. Alates 2037. aastast on tänaste kavade järgi jutt sellest, et palga suurust esimeses sambas üldse ei arvutata," selgitas Nestor.

"Kõik, kes kavatsevad teha tööd 2037. aastani, teie pensionis ka esimeses sambas võetakse arvesse seda, kui suur oli töötasu ja kogumispensionis võetakse ainult seda arvesse," lisas ta.

Eelmisel nädalal kutsus sotsiaalkindlustusamet üles inimesi, kes ei saa veel pensioni ja on töötanud enne 1999. aastat, viima oma tööraamatud sotsiaalkindlustusametisse, et töötamise andmed elektrooniliselt sisestada.

Nestor märkis, et juba 2009. aastal võeti vastu seadus, mis ütles, et inimestel pole vaja tööraamatuid enam pidada ning need võiks viia sotsiaalkindlustusametisse. Ka tol ajal kirjutati Nestori sõnul sellest, kuid siis leidis see vähe huvi.

Tema sõnul on inimeste tööraamat tõenäoliselt nende viimases töökohas.

Nestor märkis aga, et valitsus võiks rohkem mõelda, kuidas sõnum valitsuse tegevuse kohta ühiskonnas paremini arusaadav oleks.

Toimetaja: Merili Nael



Stingeri kasutamine õppusel New Mexicos 1999. aastal.Stingeri kasutamine õppusel New Mexicos 1999. aastal.
Läti ostab Taanilt Stingeri õhutõrjesüsteeme

Läti sõlmis eelmisel nädalal Taani relvajõududega lepingu õhutõrjerakettide Stinger ostmiseks, ütles kaitseminister Raimonds Bergmanis intervjuus Läti ringhäälingule.

Hispaania politsei helikopter.Hispaania politsei helikopter.
Hispaanias jätkuvad terroriraku viimase liikme otsingud

Hispaania politsei otsib endiselt meest, keda peetakse eelmisel nädalal Barcelonas ja Cambrilsis 14 ohvrit nõudnud terrorirünnakud korraldanud raku viimaseks liikmeks.

UUS ERR.ee lühidokkide sari
Martin Kuusk.Martin Kuusk.

Haiguse lugu: elu eluaegse haigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.