Saksa sotsiaaldemokraadid nimetavad oma kantslerikandidaadiks Schulzi ({{commentsTotal}})

{{1485274826000 | amCalendar}}

Saksa sotsiaaldemokraadid teatasid teisipäeval, et nimetavad oma kantslerikandidaadiks 24. septembri parlamendivalimistel Martin Schulzi.

Schulz sai erakonna juhtkonna üksmeelse heakskiidu enne pühapäeval korraldatavat ametlikku hääletust.

Praegune Saksamaa asekantsler ja sotsiaaldemokraatide (SPD) juht Sigmar Gabriel teatas teisipäeval varem, et ei kavatse septembris toimuvatel parlamendivalimistel olla oma erakonna liidukantslerikandidaadiks ning pakub sellesse rolli hoopis endist Euroopa Parlamendi presidenti Martin Schulzi.

Gabrieli otsusest kirjutasid teisipäeval mitmed Saksa väljaanded, nende seas Die Zeit ja Stern, vahendas Yle.

Lisaks kavatseb Gabriel loobuda ka erakonna juhi kohast ning seegi amet peaks tema arvates kuuluma Schulzile.

Gabriel ütles Sternile antud intervjuus, et Schulzil oleks valimisi silmas pidades suuremad šansid. Samuti mõjutavad Gabrieli otsust ka perekondlikud põhjused.

Gabriel sooviks sotsiaaldemokraatide valimisedu korral saada hoopis välisministriks. Praegu on ta majandusminister ja asekantsler kristlike demokraatide ehk liidukantsler Angela Merkeli juhitud valitsuses.

60-aastane Schulz teatas möödunud aasta novembris, et lahkub europarlamendi presidendi kohalt, et osaleda sügisel Saksamaa valimistel ja kandideerida SPD esinumbrina Nordrhein-Westfaleni liidumaal. Koheselt hakati meedias spekuleerima, et Schulzist võib saada ka SPD kantslerikandidaat. Samas kirjutas näiteks detsembri lõpus Der Spiegel, et Schulz olevat juba leppinud olukorraga, et kantslerikandidaadiks saab ikkagi erakonna juht Gabriel.

Gabriel ise on olnud seni kandideerimise suhtes kõhkleval positsioonil, sest sotsiaaldemokraatide toetus on Merkeli varjus tublisti langenud.

Tema madal reiting jääb alla isegi teistele SPD poliitikutele nagu Schulz ja välisminister Frank-Walter Steinmeier, kes tõenäoliselt valitakse veebruaris presidendiks.

Toimetaja: Laur Viirand, Merili Nael

Allikas: ERR/AFP-BNS



"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: