Valitsus kiitis heaks Rail Balticu kokkuleppe allkirjastamise, trassi vastased avaldasid meelt
Valitsus andis täna heakskiidu Rail Balticu kokkuleppe sõlmimisele Läti ja Leeduga ning kolme riigi valitsusjuhid allkirjastavad leppe järgmisel teisipäeval. Lepe eeldab aga ka parlamentide heakskiitu ning riigikogusse ei jõua see enne aprillikuud, kui avalikustatud värske tasuvusanalüüs.
Rail Balticu kokkuleppega pannakse muu hulgas paika rajamise tähtajad, marsruut ja mitmed tehnilised detailid. Läti kiitis leppe heaks teisipäeval. Kolmapäeval andis sellele heakskiidu ka Leedu, kuigi Vilnius oli varem viidanud, et sooviks enne näha värsket tasuvusanalüüsi, mis aga valmib alles aprillis.
Eesti valitsuse värske otsus tähendab seega, et kolme riigi peaministrid annavad tuleva nädala teisipäeval leppele heakskiidu.
Riigikogu EKRE fraktsiooni aseesimehele Henn Põlluaasale jääb aga arusaamatuks, miks sellega kiirustatakse. "Kokkuleppe võiks ju sõlmida sellisel juhul, kui tasuvusanalüüs näitab, et see tasub ära."
Majandusminister Kadri Simson nimetas põhjusena seda, et pärast valitsuste vahetumist Balti riikides tuleb anda signaal, et Rail Baltic ikkagi tuleb. "Peaministrid on kokku leppinud, et kohtumistel, mis väga sageli ei toimu, võiks selle allkirja anda. Esimene kohtumine sel aastal toimubki 31. jaanuaril," ütles Simson.
Lepe tuleb ratifitseerida Balti riikide parlamentides ning valitsuse kinnitusel on sellega tagatud kokkuleppe kehtivus ka võimalike valitsusvahetuste korral. Samas toonitas valitsus, et lepe ei too Eestile juurde uusi kohustusi.
Riigikogusse ei jõua Rail Balticu lepe enne aprillikuud, kui värske tasuvusanalüüs avalikustatakse. Uuringu autorid on varem viidanud, et see tuleb eelmisega võrreldes pigem optimistlikum. Sellele vaatamata on Rail Balticuga seoses veel lahtiseid küsimusi.
Rail Balticu koordinaator majandusministeeriumis Kristjan Kaunissaare ütles, et ministeerium näeb suurima probleemina seda, et valitseb teadmatus Euroopa poolse finantseeringu osas alates aastast 2021 ehk siis järgmises finantsperspektiivis. Eeldus siiski on, et rahastamine jätkub samas skaalal kui praegu.
See tähendaks, et ehitustöödest 81 protsenti maksab kinni euroliit ja 19 protsenti riigid ise. Kui euroliidust peaks aga järgmise finantsperioodi osas tulema siiski halb uudis, võib see tähendada, et riikidel tuleb seni plaanitust rohkem panustada.
Meeleavaldus Harju tänaval
Mitusada inimest avaldas valitsuse istungi ajal majandusministeeriumi ees meelt Rail Balticu praegusel kujul rajamise vastu. Protesteerijad on veendunud, et Rail Baltic on läbi mõtlemata, korralike tasuvus- ja mõjuanalüüsideta ning lõppude lõpuks ei tasu end ära.
"See on väga tugevalt Eesti põhjalaskmine Kust need inimesed võtta, keda vedada, kust need kaubad võtta? Neid ei ole olemas. Need on müütilised," ütles meeleavaldusel viibinud bioloog Tõnu Ploompuu.
Kolmes Balti riigis käib praegu ka allkirjade kogumine petitsioonile, milles heidetakse valitsustele ette demokraatia eiramist ja mõttetut kiirustamist.
151 kultuuri- ja ühiskonnategelast on kirjutanud alla pöördumisele, milles ollakse seisukohal, et Rail Balticu rajamine praegusel kujul tuleb peatada ja asuda kavandama Eesti vajadustest lähtuvat raudteed.
Üks pöördumisele allkirjutanutest, Eesti loodukaitse seltsi juhatuse esimees Juhan Telgmaa ütles, et uue raudtee ka kaudsed mõjud tohutud, sest ehitada tuleb muuhulgas ka sohu, aga keegi pole seda hinnanud. Seda enam on mõistetamatu, miks ei võiks kasutada olemasolevat raudteevõrku.
Protesteerijatele kõnelenud Rail Balticu projekti koordinaator Kristjan Kaunissaare saadeti minema vilekooriga.
Toimetaja: Priit Luts
Allikas: ERR