"AK. Nädal" analüüsis, millises suunas liigub Eesti pensionipoliitika ({{commentsTotal}})

Hiljuti valitsuses heaks kiidetud pensionireform muudab pensionile mineku aja paindlikuks ning korrastab põhjalikult esimest pensionisammast. Selle mõju ei puuduta tänaseid pensionäre, kuid hakkab oluliselt mõjutama neid, kes praegu sünnivad. Mis esimese sambaga juhtub ja millist teed liiguvad pensionipoliitika kujundajad, uuris "Aktuaalne kaamera. Nädal".

Tuntud dirigendil ja õppejõul, kahe väikese lapse emal Veronika Portsmuthil on pension alles kaugel ees ja võib-olla ongi tulevikus pensionipõlv selline, mis lubab olmemuredele mõtlemata puhata ja penionärielu nautida. Täna see nii ei ole.

"Ma arvan, et ühe pensionäri elu peaks olema vääriline töötava inimese elule. See tähendab, et pensionär peaks saama lubada endale ka häid sööke, viisakaid riideid ja võib-olla aeg-ajalt ka kuskil reisida. Et minu jaoks pensionär ei peaks olema selline inimene, kes ots-otsaga kokku tuleb ja muretseb, et kas ta ikka saab endal küttearvedki makstud," märkis Portsmuth.

Tallinna Ülikooli Eesti demograafia keskuse vanemteadur Lauri Leppik tuletas meelde, et reaalne olukord on täna selline, kus kõige minimaalsem pension - rahvapension - on allapoole absoluutset vaesuspiiri ja meie keskmine vanaduspension on allapoole suhtelist vaesuspiiri.

Vanaduspension koosneb kolmest sambast. Kolmandasse ja teise sambasse koguvad inimesed juba praegu raha. Kolmas sammas on vabatahtlik, teine sammas kohustuslik 1983. aastal ja hiljem sündinud inimestele. Sinna kogutakse raha koos riigiga. Pensionireform puudutab esimest sammast. Sinna töötamise ajal raha ei koguta. Kui inimene jääb pensionile, võetakse esimese samba raha sel ajal töötavate inimeste sotsiaalmaksust.

Just rahvaarvu vähenemises peitub üks põhjus, miks pensionireform ette võeti. Töötajate ja pensionäride suhte prognoos näitab, et kui viimasel 20 aastal on olnud üle kahe töötaja ühe vanaduspensionäri kohta, siis 2060. aastaks jõuab see alla 1,3.

"Nii, et see pensioniea sidumine oodatava elueaga - see puudutab siis neid inimesi, kes on sünniaastatega 1962 või hiljem sündinud, et nende pensioniiga kasvab siis koos oodatava eluea tõusuga, on väga levinud poliitika Euroopas," selgitas Leppik.

"Ma arvan, et mul on lihtsalt nii hea eriala, et seda mingis osas annab kindlasti üsna kõrge eani harrastada. Nii, et olen mõelnud küll, et mitte 63-aastaselt töötamist lõpetada," arvas dirigent Veronika Portsmuth.

Reformi teine põhjus on sissetulekute suur ebavõrdus, mis kandub pensionidesse ning kukutab ka tulevikus pensionäre vaesuspiirist allapoole. Seda tahetakse vältida vanaduspensioni valemit muutes.

Praegu koosneb esimese samba pension baasosast, mis on kõigile võrdne. Lisaks on seal staažiosa, mida arvestatakse kuni 1998. aasta lõpuni töötatud aastate eest ja hilisemat töötamist puudutav kindlustusosa, mis omakorda sõltub inimese töötasu suurusest.

"Kuni 31. detsembrini 1998 ei teadnud riik, kus te töötate ja palju te teenite. Alates 1. jaanuarist 1999, kui sotsiaalmaks muutus nö personaalseks - rahasummale kirjutati ka nimi juurde - sellest ajast on siis riigil teada, kes kui palju teenis," märkis riigikogu esimees Eiki Nestor (SDE).

Reformi tulemusel hakkab esimene sammas neile, kes 2037. aastal esmakordselt tööturule sisenevad, nägema välja selline, et seal on lisaks pensioni baasosale ainult staažiosa. Plaan, mis on praegu veel paberil, hakkab päriselus puudutama neid, kes täna-homme sünnivad. Näiteks on võimalik, et nii hakatakse arvestama intervjueeritava, Veronika Portsmuthi alla kuu vanuse beebi esimest pensionisammast. Neile, kes juba töötavad, arvestatakse teenitud palka pensionivalemis ka edaspidi.

"Kuna mul endal on Rootsis sugulased, siis ma näen sealsete pensionäride elu ja kogu seda sotsiaalsüsteemi, mis toetavad ja ma arvan, et ka Eesti peaks sinnapoole püüdlema, et vanad inimesed saaksid väärikalt vananeda," arvas dirigent Portsmuth.

Tulevikupensionäre huvitab kõige rohkem see, et pensionileminek ei tõukaks neid vaesusse. Iga tulevikupensionär tahaks tegelikult elada sama hästi nagu eakaaslased näiteks Põhjamaades. Kuidas sinna jõuda?

"No meie kulutuste tasemes on väga suur erinevus lisaks sellele, et meie elatustasemetes on väga suur erinevus. Me ühtegi pidi ei ole tegelikult liikumas Soome pensionimudeli suunas ega Põhjamaade pensionimudelite suunas," rõhutas vanemteadur Leppik.

Leppik lisas, et reformiga liigub Eesti klassikalise liberaalse pensionipoliitika mudeli suunas, kus inimese enda vastutus pensionisüsteemis on väga suur. Nii on Suurbritannias, Hollandis ja Iirimaal, kus riiklikud pensionikulutused on 7-8 protsenti SKT-st, nagu ka Eestis.

"Ja nendes riikides on siis esimese pensionisamba põhifunktsioon, et tagada minimaalne kaitse, et tagada kaitse vaesuse eest. Ja sellele lisaks on siis erinevad turupõhised erapensionisüsteemid. Sisuliselt riik ka nendes riikides annab väga tugeva sõnumi - et riigi ülesanne on tagada ainult minimaalne kaitse," selgitas ta.

Kuidas siis ikkagi saada parem pensionipõli? Eiki Nestor pakub, et eeskuju võiks võtta Saksamaalt, kus keskmine pension moodustab keskmisest palgast 67 protsenti, erinevalt Eesti 40-st ning sotsiaalmaks on sealjuures madalam kui Eestis. Ta lisas, et Saksamaal annab esimene pensionisammas kogu pensionist vaid kolmandiku ning ülejäänu tuleb tööandja fondidest.

Lauri Leppik on aga tööandja pensioni suhtes skeptiline ja arvab, et Eestis see laialt levima ei hakkaks. "Eesti tööturg on paraku suhteliselt väike, enamus meie tööandjatest on väikese või keskmise suurusega, meil ei ole väga palju selliseid suuri korporatsioone, kes siis laiasid töötajate hulkasid hõlmaksid ja kindlustaksid ja väikeettevõtted paraku sageli seda tegema ei kipu," lausus ta.

Leppik ütles, et võimalik on teha ka tänasest erinev ideoloogiline valik ja näiteks tõsta pensionikulutuste tase seitsmelt protsendilt kümnele protsendile SKT-st. See oleks kolm protsenti madalam kui Soomes, kuid siis oleks Leppiku sõnul võimalik tagada nii minimaalne rahvapension kui ka pensione palga järgi diferentseerida.

Toimetaja: Laur Viirand



Steve Bannon ei pruugi jääda viimaseks Valgest Majast lahkujaks.Steve Bannon ei pruugi jääda viimaseks Valgest Majast lahkujaks.
Bannon ei pruugi jääda viimaseks Valgest Majast lahkuma sunnituks

Viimastel kuudel on ametist lahkunud mitu Valge Maja ametnikku ning peastrateeg Steve Bannon ei pruugi nende seas viimaseks jääda. USA meedia hinnangul on vangerdused samm traditsioonilisema Valge Maja poole.

UUS ERR.ee lühidokkide sari
Martin Kuusk.Martin Kuusk.

Haiguse lugu: elu eluaegse haigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

Ruja proovRuja proov
Kirglik Ruja proovisaalis: pidev nääklemine ja vaidlemine väsitab

20. augustil on põhjust pidutseda, sest Eesti iseseisvuse taastamisest möödub 26 aastat. Et peost saaksid osa kõik eestimaalased, teeb ETV vastuvõtult ka teleülekande, kus musitseerib vaid üheks õhtuks kokku tulev ansambel Ruja. 

ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Helsingi sadam.Helsingi sadam.
Soome-Eesti laevareisijate arv on esimest korda suurem Soome-Rootsi suunast

Soome transpordiameti teatel on Eestisse suunduva mereliikluse reisijate arv esimest korda ajaloos suurem kui Rootsi suunduvatel laevadel reisivate inimeste arv.

Mart Luike intervjueeris Indrek Kiisler.Mart Luike intervjueeris Indrek Kiisler.

Luik: Sõõrumaa kaitseb poliitikasse minnes oma ärihuve seaduslikul moel

Valimisliidu "Tegus Tallinn" kampaaniajuht Mart Luik leiab, et pole midagi taunimisväärset, kui valimisliidu ettevõtjast asutaja Urmas Sõõrumaa soov on poliitikas muu hulgas ka oma ärihuve kaitsta.

Marika Priske ja Ainar Ruussaar.Marika Priske ja Ainar Ruussaar.
Priske ebaõnnestunud SKAIS2-st: poliitikud poleks saanud teisiti otsustada

Sotsiaalministeeriumi kantsler Marika Priske tunnistas ERR-i saates "Otse uudistemajast", et on üks vastutavamaid isikuid ebaõnnestunud SKAIS2 projektis. Tema sõnul on küsimus selles, kas tegu on fataalse ebaõnnestumisega või saab sellest midagi õppida.

Urmas RaagUrmas Raag
EM-il märaga võistlev Raag: täkud võivad hakata mõtlema kuust ja päikesest

Takistussõitja Urmas Raag alustas juba möödunud nädalavahetusel oma ratsu Ibellega teed Rootsi Göteborgi, kus nädala pärast astutakse üles Euroopa meistrivõistlustel.

Urmas SõõrumaaUrmas Sõõrumaa
Linnapeakandidaadid vastavad | Savisaare vari Sõõrumaa valimisliidu kohal

Urmas Sõõrumaa initsiatiivil loodud valimisliit “Tegus Tallinn” on poliitikute jaoks tundmatu suurus. Suve alguses sündinud liit pole nimekirja ega programmi avalikustanud, kuid Kristen Michal, Rainer Vakra ja Martin Helme usuvad, et ettevõtjate liit soovib kinnistada Keskerakonna võimu. 

Munad ja kanad Hollandis Luntereni linnufarmis.Munad ja kanad Hollandis Luntereni linnufarmis.
Mürgimunadest tulenev kahju võib ulatuda üle 150 miljoni euro

Hollandi farmerite ja jaemüüjate hinnangul võib putukamürgiga fiproniil saastunud munadest tulenev kahju ulatuda üle 150 miljoni euro.

Foto on illustreeriv.Foto on illustreeriv.
Tallinna linnapeakandidaadid | uuest võimuliidust on veel vara rääkida

Tallinna linnapeaks kandideerivad erakondade esinumbrid tõdesid ERRile antud intervjuudes, et praegu on uut pealinna võimuliitu vara ennustada, sest pole kindel, kes üldse võistlema tulevad. Samas märgivad kõik kandidaadid peale Taavi Aasa, et Keskerakond on linnatüüri juures väsinud, mistõttu peaks sügisest tööle asuma uus koalitsioon. 

DNA molekul.DNA molekul.
Biohäkkerid lisasid DNA-sse isekäivituva pahavara

DNA-sse on võimalik salvestada määratus koguses informatsiooni. Nii nähakse seda ühe tuleviku kõige paljutõotavama andmekandjana. USA biohäkkerid näitavad nüüd, et DNA-sse saab peita ka pahavara, millega saab ideaaltingimustel üle võtta selle järjestamiseks kasutatavaid arvuteid. See seaks löögi alla näiteks tundlikud terviseandmed.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

Kukeseened, herned ja maasikad Keskturul.Kukeseened, herned ja maasikad Keskturul.
Tallinna linnapeakandidaadid | Keskturu uuenemine võtab veel aastaid

Viiest ERR.ee küsitletud linnapeakandidaadist kolm tunnistasid, et pole aastaid Tallinna Keskturul käinud. Samas leidsid kõik, et näiliselt pealinna esituru tiitlit kandev kauplemiskoht peab uuenema, sest nõudlus värske kodumaise kauba järele on olemas. 

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

VALIMISED TALLINNAS
Indrek Kiisler ERRi raadiouudistest usutleb kõiki Tallinna linnapeakandidaate. Avaldame kandidaatide vastused järgemööda järgmise paari nädala jooksul.Indrek Kiisler ERRi raadiouudistest usutleb kõiki Tallinna linnapeakandidaate. Avaldame kandidaatide vastused järgemööda järgmise paari nädala jooksul.
Tallinna linnapeakandidaadid vastavad: mida teha Tallinna televisiooniga?

Tallinna televisioon on olnud pealinna volikogu opositsioonil pinnuks silmas juba aastaid. Ka tänavustel KOV valimistel ripub Tallinna TV pea kohal kirves, sest vana kolmikliit IRL, SDE ja Reformierakond lubavad võidu korral munitsipaaltelevisiooni stuudios tuled päeva pealt kustutada või kanali erastada, kuid EKRE ja Keskerakond on teist meelt. 

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.