Balti peaministrid allkirjastasid Rail Balticu leppe ({{commentsTotal}})

{{1485849793000 | amCalendar}}

Teisipäeval allkirjastasid kolme Balti riigi peaministrid Tallinnas Rail Balticu kokkuleppe, mis Jüri Ratase sõnul peab saama vundamendiks kolme riigi senisest oluliselt aktiivsemale koostööle majandus- ja julgeolekuvaldkonnas.

Rail Balticu raudteeühenduse kokkulepe, mille peaminister Ratas, Läti peaminister Māris Kučinskis ja Leedu peaminister Saulius Skvernelis Kultuurikatlas allkirjastasid, paneb paika selle arendamise põhimõtted – marsruudi, tähtajad, tehnilised küsimused, rahastamistingimused ja omandiküsimused.

Kokkuleppe ratifitseerimine kolme riigi parlamendis kindlustab pika arendus- ja kasutusperioodiga projekti jätkusuutlikkuse ning annab arendajatele ja sellega seotud partneritele ja investoritele õigusliku ja majandusliku kindluse.

„Rail Baltic on suur võimalus mitte ainult Eesti, vaid kõikide Balti riikide jaoks. See on seni puudunud side, mis loob majanduslikult võttes regionaalse terviku ja teisalt ühendab meid tugevalt Kesk-Euroopaga ja Euroopa Liidu siseturuga. Ja ma ei räägi mitte ainult tihenevast ettevõtlusest, turismist või kaubavedudest, vaid see on ka väga tugev topeltgarantii meie kõigi julgeolekule,“ lausus peaminister Ratas.

Riigikogusse ei jõua Rail Balticu lepe ratifitseerimiseks enne aprillikuud, kui värske tasuvusanalüüs avalikustatakse. Uuringu autorid on varem viidanud, et see tuleb eelmisega võrreldes pigem optimistlikum. Sellele vaatamata on Rail Balticuga seoses veel lahtiseid küsimusi.

Rail Balticu koordinaator majandusministeeriumis Kristjan Kaunissaare ütles, et ministeerium näeb suurima probleemina seda, et valitseb teadmatus Euroopa poolse finantseeringu osas alates aastast 2021 ehk siis järgmises finantsperspektiivis. Eeldus siiski on, et rahastamine jätkub samas skaalal kui praegu.

See tähendaks, et ehitustöödest 81 protsenti maksab kinni euroliit ja 19 protsenti riigid ise. Kui euroliidust peaks aga järgmise finantsperioodi osas tulema siiski halb uudis, võib see tähendada, et riikidel tuleb seni plaanitust rohkem panustada.

Leppe kohaselt hakkaks Balti riike Euroopaga ühendav rong sõitma 2026. aastal, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"See leping võimaldab meil nüüd hankeid korraldada, jälgida projekti edusamme ja samuti on meil olemas valitsustevaheline kokkulepe ka marsruudi ja piiriületuspunktide osas. Nüüd tuleb projekt ellu viia nii kiiresti kui võimalik," märkis Läti peaminister Māris Kučinskis.

"Jaanuari alguses kiitis Leedu valitsus heaks Rail Balticu kava Kaunasest Läti piirini ja sellega anti roheline tuli avalikeks huvideks maade võõrandamiseks. Täna allkirjastatud lepe kiirendab kogu protsessi," sõnas Leedu peaminister Saulius Skvernelis.

Eestis oli kohal ka Euroopa Ülemkogu alaline eesistuja Donald Tusk, kelle sõnul võib Rail Baltic loota Euroopa Liidu toetusele.

"Ma võin kinnitada, et Euroopa Liit on valmis rahastusprogrammist investeerima transpordi taristusse Euroopa ühendamise kava raames," lausus Tusk.

Projekti maksumuseks on hinnatud ligi viis miljardit eurot ja teisipäeval sõlmitud kokkulepe näeb muu hulgas ette, et Euroopa Liidult soovivad Balti riigid saada kõige kõrgemat kaasrahastamismäära. Praeguse kuni 2020. aasta rahastusperioodini maksab Euroopa Liit 81 protsenti projektist.

"Aktuaalse kaamera" küsimusele, mis saab siis, kui järgmises rahastusperioodis ei anta Rail Balticule maksimumäära, kas siis peavad riigid oma osalust tõstma, vastas Jüri Ratas järgnevalt:

"Siis juhtub see, et kolm Balti riiki peavad maha istuma, kuna see on väga suur erinevus tänase rahastuse proportsioonide osas, siis tuleb koos vaadata, kuidas sellega on võimalik koos edasi minna. Täna ma ei näe ühtegi põhjust, et me peaksime seda kartma, et rahastussüsteem muutub. Kolm Balti riiki on väga selgelt väljendanud üheskoos ja ka Euroopa Komisjonile, et me soovime selle projektiga edasi minna."

Peaministrile saadeti protestipetitsioon

Peaminister Jüri Ratasele saadeti ligi 3200 allkirjaga petitsioon, milles avaldatakse protesti "kiirustatult, läbi mõtlemata ja salastatud materjalidel põhineva" Rail Balticu projekti allkirjastamise vastu.

2491 allkirja anti Eestist ning 703 välismaalt.

Petitsiooni algatanute hinnangul ei tohiks Rail Balticu siduvaid lepinguid sõlmida enne, kui kodanikud on saanud tutvuda selle tasuvusanalüüside, mõjude analüüsi ning Euroopa ühendamise rahastuga sõlmitud lepingutega.

Samuti leiavad kodanikuühendused, et enne allkirjastamist tulnuks ära oodata kevadel valmiva tasuvusanalüüsi tulemused.

Toimetaja: Priit Luts, Laur Viirand

Allikas: ERR



uudised
uudised
Aivar Sõerd

Aivar Sõerd pakub: eestlaste viinaralli Lätti siiski jätkub

Endine rahandusminister, Reformierakonda kuuluv riigikogu rahanduskomisjoni kuuluv Aivar Sõerd leiab, et valitsuse otsus alkoholiaktsiisi vähendada tähendab siiski piirikaubanduse jätkumist. Sama meelt on rahanduskomisjoni vabaerakondlasest liige Andres Ammas.

Jelena Gorbatšova

TTÜ naisteadlane vallutab NASAs kosmost, Weekend festivalil aitab politseid

Jelena Gorbatšova on noor Eesti teadlane, kes istus septembrikuu esimesel päeval lennukisse ja sõitis Ameerikasse, et veeta seal Fulbright Scholar programmi stipendiumiga akadeemiline aasta NASA-s. Seal tehtud teadustöö aitab aga igapäevaselt kaasa politsei tööle – näiteks Weekend festivalil tuvastas politsei tema välja töötatud narkootiliste ainete analüsaatoriga narkojoovet.

Mõju edetabel: kellele ja milleks?
Agu Uudelepp

Agu Uudelepa tudengite innustav üleskutse

Agu Uudelepa tudengid Tallinna tehnikaülikoolist soovivad toetada oma inspireerivat õppejõudu võitluses vähiga ning panid kirja innustavad mõtted ja humoorikad kooliseigad, et nii kutsuda inimesi üles tegema annetust Vähiravifondile "Kingitud Elu". Kirjapandust peegeldub mees, keda üliõpilased pikisilmi ülikooli tagasi õpetama ootavad.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: