Balti peaministrid allkirjastasid Rail Balticu leppe ({{commentsTotal}})

{{1485849793000 | amCalendar}}

Teisipäeval allkirjastasid kolme Balti riigi peaministrid Tallinnas Rail Balticu kokkuleppe, mis Jüri Ratase sõnul peab saama vundamendiks kolme riigi senisest oluliselt aktiivsemale koostööle majandus- ja julgeolekuvaldkonnas.

Rail Balticu raudteeühenduse kokkulepe, mille peaminister Ratas, Läti peaminister Māris Kučinskis ja Leedu peaminister Saulius Skvernelis Kultuurikatlas allkirjastasid, paneb paika selle arendamise põhimõtted – marsruudi, tähtajad, tehnilised küsimused, rahastamistingimused ja omandiküsimused.

Kokkuleppe ratifitseerimine kolme riigi parlamendis kindlustab pika arendus- ja kasutusperioodiga projekti jätkusuutlikkuse ning annab arendajatele ja sellega seotud partneritele ja investoritele õigusliku ja majandusliku kindluse.

„Rail Baltic on suur võimalus mitte ainult Eesti, vaid kõikide Balti riikide jaoks. See on seni puudunud side, mis loob majanduslikult võttes regionaalse terviku ja teisalt ühendab meid tugevalt Kesk-Euroopaga ja Euroopa Liidu siseturuga. Ja ma ei räägi mitte ainult tihenevast ettevõtlusest, turismist või kaubavedudest, vaid see on ka väga tugev topeltgarantii meie kõigi julgeolekule,“ lausus peaminister Ratas.

Riigikogusse ei jõua Rail Balticu lepe ratifitseerimiseks enne aprillikuud, kui värske tasuvusanalüüs avalikustatakse. Uuringu autorid on varem viidanud, et see tuleb eelmisega võrreldes pigem optimistlikum. Sellele vaatamata on Rail Balticuga seoses veel lahtiseid küsimusi.

Rail Balticu koordinaator majandusministeeriumis Kristjan Kaunissaare ütles, et ministeerium näeb suurima probleemina seda, et valitseb teadmatus Euroopa poolse finantseeringu osas alates aastast 2021 ehk siis järgmises finantsperspektiivis. Eeldus siiski on, et rahastamine jätkub samas skaalal kui praegu.

See tähendaks, et ehitustöödest 81 protsenti maksab kinni euroliit ja 19 protsenti riigid ise. Kui euroliidust peaks aga järgmise finantsperioodi osas tulema siiski halb uudis, võib see tähendada, et riikidel tuleb seni plaanitust rohkem panustada.

Leppe kohaselt hakkaks Balti riike Euroopaga ühendav rong sõitma 2026. aastal, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"See leping võimaldab meil nüüd hankeid korraldada, jälgida projekti edusamme ja samuti on meil olemas valitsustevaheline kokkulepe ka marsruudi ja piiriületuspunktide osas. Nüüd tuleb projekt ellu viia nii kiiresti kui võimalik," märkis Läti peaminister Māris Kučinskis.

"Jaanuari alguses kiitis Leedu valitsus heaks Rail Balticu kava Kaunasest Läti piirini ja sellega anti roheline tuli avalikeks huvideks maade võõrandamiseks. Täna allkirjastatud lepe kiirendab kogu protsessi," sõnas Leedu peaminister Saulius Skvernelis.

Eestis oli kohal ka Euroopa Ülemkogu alaline eesistuja Donald Tusk, kelle sõnul võib Rail Baltic loota Euroopa Liidu toetusele.

"Ma võin kinnitada, et Euroopa Liit on valmis rahastusprogrammist investeerima transpordi taristusse Euroopa ühendamise kava raames," lausus Tusk.

Projekti maksumuseks on hinnatud ligi viis miljardit eurot ja teisipäeval sõlmitud kokkulepe näeb muu hulgas ette, et Euroopa Liidult soovivad Balti riigid saada kõige kõrgemat kaasrahastamismäära. Praeguse kuni 2020. aasta rahastusperioodini maksab Euroopa Liit 81 protsenti projektist.

"Aktuaalse kaamera" küsimusele, mis saab siis, kui järgmises rahastusperioodis ei anta Rail Balticule maksimumäära, kas siis peavad riigid oma osalust tõstma, vastas Jüri Ratas järgnevalt:

"Siis juhtub see, et kolm Balti riiki peavad maha istuma, kuna see on väga suur erinevus tänase rahastuse proportsioonide osas, siis tuleb koos vaadata, kuidas sellega on võimalik koos edasi minna. Täna ma ei näe ühtegi põhjust, et me peaksime seda kartma, et rahastussüsteem muutub. Kolm Balti riiki on väga selgelt väljendanud üheskoos ja ka Euroopa Komisjonile, et me soovime selle projektiga edasi minna."

Peaministrile saadeti protestipetitsioon

Peaminister Jüri Ratasele saadeti ligi 3200 allkirjaga petitsioon, milles avaldatakse protesti "kiirustatult, läbi mõtlemata ja salastatud materjalidel põhineva" Rail Balticu projekti allkirjastamise vastu.

2491 allkirja anti Eestist ning 703 välismaalt.

Petitsiooni algatanute hinnangul ei tohiks Rail Balticu siduvaid lepinguid sõlmida enne, kui kodanikud on saanud tutvuda selle tasuvusanalüüside, mõjude analüüsi ning Euroopa ühendamise rahastuga sõlmitud lepingutega.

Samuti leiavad kodanikuühendused, et enne allkirjastamist tulnuks ära oodata kevadel valmiva tasuvusanalüüsi tulemused.

Toimetaja: Priit Luts, Laur Viirand

Allikas: ERR



Stingeri kasutamine õppusel New Mexicos 1999. aastal.Stingeri kasutamine õppusel New Mexicos 1999. aastal.
Läti ostab Taanilt Stingeri õhutõrjesüsteeme

Läti sõlmis eelmisel nädalal Taani relvajõududega lepingu õhutõrjerakettide Stinger ostmiseks, ütles kaitseminister Raimonds Bergmanis intervjuus Läti ringhäälingule.

Hispaania politsei helikopter.Hispaania politsei helikopter.
Hispaanias jätkuvad terroriraku viimase liikme otsingud

Hispaania politsei otsib endiselt meest, keda peetakse eelmisel nädalal Barcelonas ja Cambrilsis 14 ohvrit nõudnud terrorirünnakud korraldanud raku viimaseks liikmeks.

UUS ERR.ee lühidokkide sari
Martin Kuusk.Martin Kuusk.

Haiguse lugu: elu eluaegse haigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.