Osa Gustav Adolfi gümnaasiumi vilistlasi kogub allkirju kooli laiendamise vastu
Osa Gustav Adolfi gümnaasiumi (GAG) vilistlasi ja lapsevanemaid ei ole rahul õpilaste arvu suurenemisega ja kooli laiendamisega Kalamajja ning on algatanud avaliku pöördumise.
Internetis kogutakse allkirju Tallinna linnavalitsusele ja avalikkusele suunatud pöördumisele, kus muu hulgas küsitakse, miks on vaja Eesti vanimat ja selge identiteediga kooli muuta järjest suuremaks monstrumkooliks, mööda linna laiali loobitud "haridusasutuseks". Pöördumisele on paari päeva jooksul alla kirjutanud üle 600 inimese, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"Meie kõigi jaoks on oluline, et see asi püsiks siin sellisena nagu ta on, et teda ei lahustataks, et teda ei viidaks ära ega ei hakitaks, sest see on osa meie kultuuripärandist," ütles GAGi vilistlane ja lapsevanem Piret Kärm.
Populaarne GAG vaevleb ruumipuuduses ja kuna Tallinna linnavalitsuses on valminud suurem koolivõrgu korrastamise kava, kus on muutustesse kaasa haaratud viis kooli, siis otsustati viia GAGi väikeste maja ehk 1.-6. klass uude majja. Vana-Kalamaja tänavas juba käivad ettevalmistustööd suureks remondiks.
"Me oleme ka praegu neljas erinevas hoones, see vahemaa - 840 meetrit peamaja ning esimese ja teise astme koolihoone vahel - ei ole nii suur, et selle taha peaks vaimsus kaduma. Vaimsus on inimesed, kes koolis töötavad, kes kannavad väärtusi ja neid jagavad lastega," ütles GAGi direktor Hendrik Agur.
Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvart ütleb, et kesklinna ja Kalamajja on koolikohti juurde vaja ja nii tundus hea idee uue kooli asemel laiendada GAGi.
"Me soovime arendada GAGi potentsiaali ja juba praegu vajab GAG lisaruume. Selleks, et seda kompetentsust laiendada, on vaja laiendada ka füüsilist keskkonda," selgitas ta.
Osa murelikke vilistlasi ja lapsevanemaid ei mõista, miks on koolis juba aastaid klasside arvu järjepidevalt suurendatud. Samuti ei olda rahul senise otsustusprotsessiga. Kõige rohkem peljatakse seda, kust leitakse suuremasse kooli võimekad ja kooli traditsioone austavad pedagoogid.
"Ei ole seda arutatud vilistlastega, ulatuslikumalt vanematega ja ei ole meile esitatud sisulist pedagoogilist analüüsi, kust võetakse need õpetajad, kes kõik hakkavad tööle selles suures hiiglaslikus koolis," lausus lapsevanem Kärm.
Direktor Agur ütles, et selline vastuaktsioon muutustele on täiesti arusaadav ja kutsus kõiki GAGi tuleviku pärast mures olevaid inimesi asja arutama. Siiski leiab ta, et kooli arengule pole mõtet vastu seista.
"Ma tegelikult koputan ka nende inimeste südametunnistusele, kes praegu tulihingeliselt võitlevad millegi või kellegi vastu, et kool saaks laieneda ja areneda," sõnas Agur.
Järgmisel aastal peaks GAGi juurde tulema kaks-kolm klassi ja õpilaste arv kasvab 700 võrra kolme-nelja aasta jooksul.
Toimetaja: Karin Koppel