Osa Gustav Adolfi gümnaasiumi vilistlasi kogub allkirju kooli laiendamise vastu ({{commentsTotal}})

Osa Gustav Adolfi gümnaasiumi (GAG) vilistlasi ja lapsevanemaid ei ole rahul õpilaste arvu suurenemisega ja kooli laiendamisega Kalamajja ning on algatanud avaliku pöördumise.

Internetis kogutakse allkirju Tallinna linnavalitsusele ja avalikkusele suunatud pöördumisele, kus muu hulgas küsitakse, miks on vaja Eesti vanimat ja selge identiteediga kooli muuta järjest suuremaks monstrumkooliks, mööda linna laiali loobitud "haridusasutuseks". Pöördumisele on paari päeva jooksul alla kirjutanud üle 600 inimese, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Meie kõigi jaoks on oluline, et see asi püsiks siin sellisena nagu ta on, et teda ei lahustataks, et teda ei viidaks ära ega ei hakitaks, sest see on osa meie kultuuripärandist," ütles GAGi vilistlane ja lapsevanem Piret Kärm.

Populaarne GAG vaevleb ruumipuuduses ja kuna Tallinna linnavalitsuses on valminud suurem koolivõrgu korrastamise kava, kus on muutustesse kaasa haaratud viis kooli, siis otsustati viia GAGi väikeste maja ehk 1.-6. klass uude majja. Vana-Kalamaja tänavas juba käivad ettevalmistustööd suureks remondiks.

"Me oleme ka praegu neljas erinevas hoones, see vahemaa - 840 meetrit peamaja ning esimese ja teise astme koolihoone vahel - ei ole nii suur, et selle taha peaks vaimsus kaduma. Vaimsus on inimesed, kes koolis töötavad, kes kannavad väärtusi ja neid jagavad lastega," ütles GAGi direktor Hendrik Agur.

Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvart ütleb, et kesklinna ja Kalamajja on koolikohti juurde vaja ja nii tundus hea idee uue kooli asemel laiendada GAGi.

"Me soovime arendada GAGi potentsiaali ja juba praegu vajab GAG lisaruume. Selleks, et seda kompetentsust laiendada, on vaja laiendada ka füüsilist keskkonda," selgitas ta.

Osa murelikke vilistlasi ja lapsevanemaid ei mõista, miks on koolis juba aastaid klasside arvu järjepidevalt suurendatud. Samuti ei olda rahul senise otsustusprotsessiga. Kõige rohkem peljatakse seda, kust leitakse suuremasse kooli võimekad ja kooli traditsioone austavad pedagoogid.

"Ei ole seda arutatud vilistlastega, ulatuslikumalt vanematega ja ei ole meile esitatud sisulist pedagoogilist analüüsi, kust võetakse need õpetajad, kes kõik hakkavad tööle selles suures hiiglaslikus koolis," lausus lapsevanem Kärm.

Direktor Agur ütles, et selline vastuaktsioon muutustele on täiesti arusaadav ja kutsus kõiki GAGi tuleviku pärast mures olevaid inimesi asja arutama. Siiski leiab ta, et kooli arengule pole mõtet vastu seista.

"Ma tegelikult koputan ka nende inimeste südametunnistusele, kes praegu tulihingeliselt võitlevad millegi või kellegi vastu, et kool saaks laieneda ja areneda," sõnas Agur.

Järgmisel aastal peaks GAGi juurde tulema kaks-kolm klassi ja õpilaste arv kasvab 700 võrra kolme-nelja aasta jooksul.

Toimetaja: Karin Koppel



Valimiste Valvurite kolmandat autahvlit kommenteeris "Ringvaates" politoloog Tõnis Saarts.

Valimiste Valvurite III "auhtahvel": kohalik lindilõikamine ja putukamürk

Kolmandal nädalal jäi Valimiste Valvurite sõelale palju kohalikke lehti, mis avaliku raha eest trükitud paberil kiitsid näiteks senise võimu eestvedamisel tehtud tööd, näitasid esiküljel kandidaate või lindilõikamisi. Omad koha edetabelist leiab ka IRL-i putukamürgi ja Keskerakonna nn venekeelne hirmukampaania.

Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: