Reps: riigigümnaasiume saab omavalitsustele üle anda alles pärast koolivõrgureformi
Haridus- ja teadusminister Mailis Repsi sõnul saaks riigigümnaasiumid omavalitsustele üle anda alles siis, kui koolivõrgureform on tehtud, küll aga on juba välja valitud mõned munitsipaalkoolid, mis hakkavad saama riigigümnaasiumidega võrdset rahastust.
Riigihaldusminister Mihhail Korbi välja käidud mõte, et kutsekoolid ja gümnaasiumid võiksid olla kohalike omavalitsuste majandada, tuli Põlva vallavanem Georg Pelisaarele üllatusena. Põlvas avati riigigümnaasiumi uus hoone alles ligi kuu aega tagasi ning kogu kooli rahastus tuleb riigilt, vahendasid ERRi raadiouudised.
Juhul kui gümnaasium tõesti omavalitsuse pidada antaks, peaks sellega kaasa tulema ka kogu senine rahastus, usub Pelisaar.
"Kas või näiteks õpilaste toitlustamine, mis praegu kaetakse vaid 78 sendi ulatuses riigi poolt, aga riigigümnaasiumis makstakse kõikide gümnaasiumiõpilaste toit täies mahus kinni," tõi ta välja.
Mailis Reps ütles, et rahastamise osas puudutavad muutused kõiki koole. Ilma rahata gümnaasiume Repsi kinnitusel üle ei anta ning kaalumisel on ka võimalus, et gümnaasium antaks pidada mitmele omavalitsusele korraga. Seejuures võiks gümnaasiumide ja kutsekoolide üle andmine käia käsikäes.
"Kolme omavalitsuse vahel, keskastmes nii kutsehariduse võtmes kui gümnaasiumis kohapeal, on neid lapsi suunata võib-olla kodule lähemal ja tehakse julgemalt otsuseid, kes sobib rohkem kutseharidusvaldkonda ja kes gümnaasiumisse," sõnas haridusminister.
Mõneti algab omavalitsuste kaasamine riigigümnaasiumide programmi juba enne 2021. aastat. Nimelt on juba välja valitud mõned munitsipaalgümnaasiumid, millest riigigümnaasiumit ei tehta, kuid mis hakkavad saama samaväärset rahastust.
"On juttu olnud, et näiteks Kilingi-Nõmmel ja Vändral on Pärnu kõrval selgelt juba geograafilised põhjused. Siin on maakondi, kus on ka keeleteema, nagu näiteks kerkis üles, et kui meil on Lääne-Virumaal vajadus venekeelse gümnaasiumi järele, kas see on Rakveres või näiteks Tapal," märkis Reps.
Aaviksoo: ühel hetkel tuleks hakata gümnaasiume ka jõuga sulgema
Koolivõrgureformi üks käimalükkajaid, endine haridusminister Jaak Aaviksoo tõdes, et kui reform tehtud, siis võib tõesti kaaluda ka kohalike omavalitsuste rolli suurendamist. Mis aga puudutab lahendust, kus samaväärsel rahastusel töötaks nii riigi- kui munitsipaalgümnaasiumid, siis seda Aaviksoo ei toeta.
"Mul on niisugune tunne, et siin on veidi kergekäeliselt vastu tuldud teatud gümnaasiumide soovile jätkata nii kaua kui võimalik. Nende nimetatud gümnaasiumide puhul kriitilise massi saamine on keeruline ja nad tõmbavad riigigümnaasiumist ressurssi ära," sõnas ta.
Omavalitsusi, kes tänaseni munitsipaalgümnaasiumi peavad, on kümneid, ning paljud neist sulgemisega ei nõustu. Aaviksoo sõnul tuleks riigil võtta siin tugevam seisukoht ning ühel hetkel hakata gümnaasiume ka jõuga sulgema.
"Ühel hetkel tulekski jalg maha panna, nii nagu meil ka haldusreformiga on - vabatahtlikkus ja piits ja präänik, aga ühel hetkel on aeg otsas ja siis tuleb riigil otsustada," nentis Aaviksoo.
Mailis Repsi sõnul on sama meelt ka suurem osa valitsuse liikmetest.
"Kas see on nii, nagu omal ajal räägiti, et gümnaasiumiaste päris seadusega keelataks mingist väiksusest alates, aga tõepoolest peab ütlema, et kui väga väikeseks jääb gümnaasiumiaste, siis seal gümnaasiumi õppekvaliteeti ei taga," tõdes minister.
Toimetaja: Karin Koppel