Valitsus arutab kabinetivaikuses, milliseid riigiasutusi pealinnast välja kolida ({{commentsTotal}})

{{1486323600000 | amCalendar}}

Veebruari esimesel nädalal põhjustas vaidlusi koalitsioonileppesse kirjutatud plaan viia Sisekaitseakadeemia Ida-Virumaale. Valitsusel on aga küpsemas veelgi laiem kava, kuidas mitmeid riigiasutusi pealinnast ära kolida.

Riigiastutuste pealinnast välja kolimise plaan sai alguse juba eelmise riigihalduse ministri ajal. Möödunud suvel valmis rahandusministeeriumil ka esimene konkreetseid asutusi puudutav riigiülesannete analüüs. Kuigi valitsus on vahepeal vahetunud, kirjutas uus koalitsioon asutuste väljaviimise oma võimuleppesse.

"Ikka valitakse need asutused, mille funktsioneerimine Tallinnast väljaspool ei ole raskendatud. Ministeeriumid ja poliitikakujundajad ja organisatsioonid, mis töötavad otse riigiga, peavad kindlasti Tallinna jääma," selgitab riigihalduse minister Mihhail Korb (KE) üldist põhimõtet.

"See võimalik kataloog, millised asutused võiksid tulevikus paikneda väljaspool Tallinna, on ikkagi kümnetes. Ja see ei puuduta üksnes riigivalitsemise või riigivõimu asutusi, vaid tegelikult riik on ka osanik äriühingutes või sihtasutuste asutaja, tegelikkuses on kõne all ka sellised institutsioonid," lisab justiitsminister Urmas Reinsalu (IRL).

Siiani räägiti 35 asutusest. Minister Korbi sõnul on nüüdseks võimalikke ümberkolitavaid asutusi alles jäänud 25. Kuigi valitsus hoiab kiivalt enda teada, milliste asutuste võimalik kolimine arutlusel on, on "Aktuaalsele kaamerale" teadaolevalt asutuste seas näiteks sotsiaalkindlustusamet, mille 150 töökohta liigutataks Paidesse, Riigi Kinnisvara AS-i umbes 150 töökohta Jõhvi ning veterinaar- ja toiduameti suurusjärgus 50 töökohta Jõgevale.

"Me loomulikult eelistaksime, et asutus kolib tervikuna välja, aga on kindlasti juhtumid, kus on võimalik viia välja ainult osa ametist, et ei ole võimalik viia kogu asutust Tallinnast välja," selgitab Korb. "See tähendab, et osa funktsioone jääb kindlasti dubleerima teineteist ja see ei ole kõige parem lahendus."

Haldusreformi ühinemiskonsultant, Geomeedia juhatuse esimees Rivo Noorkõiv kritiseerib senist lähenemisviisi.

"See on selline väga ametkonnakeskne lähenemine. Aga tegelikult me peaks ju ka vaatama, kuidas see elukorraldus seal kohapeal muutub. Sisult tähendaks seda, et kui me ametite ja töökohtade väljaviimisest räägime, siis peaks olema kompleksne käsitlus. Teine on see, mis torkab silma, et kas Eesti on siis tõesti nii Tallinna-keskne, et kui kuulata ka seda retoorikat, mis avalikus meedias on, et see on nagu väljasaatmine. Tallinnast välja saatmine, kuhugi asumisele," heidab Noorkõiv ette.

Riigireformi esialgsest plaanist viia Tallinnast osaliselt või täielikult teistesse Eesti linnadesse üle 3000 töökoha on praeguseks alles tuhat töökohta. Suuremat osa neist näeksid ministrid paiknemas Ida-Virumaal.

"Minu lähtekoht on see, et Ida-Virumaa julgeolekupoliitiliselt, ka integratsioonipoliitiliselt on erilise kaaluga," rõhutab Reinsalu. "Tõsiasi on see, et kui meil tegelikult viiakse läbi maavalitsuste reform, siis selle tulemusena kaob nendest maakonnakeskustest 200 töökohta ära. Ja tegelikult ainuüksi selle töökohtade arvu vähenemise erikaalu proportsioon nihkub Tallinna kasuks. Selle tasakaalustamiseks oleks mõistlik vaadata, sihiseade võiks olla, et ikkagi enamikes maakonnakeskustes oleks üks niisugune keskne riigiasutus," visandab Reinsalu.

Noorkõiv leiab, et efekti saavutamiseks peab olema ka massi.

"Kui tahta mingit efekti saavutada, siis kümme töökohta ühte kohta oleks kohapeal oluline panus, aga seda on vähe. Ma kujutaks ette, et võiks keskenduda kahele territooriumile: Ida-Virumaale ja näiteks Tartusse kui regionaalsesse keskusesse, et hoida seda asutussüteemi keskust ja elu, siis ma arvan, et alla tuhande töökoha ei ole üldse mõtet rääkida," on Noorkõiv resoluutne.

"Aktuaalsele kaamerale" teadaolevalt hääletasid valitsuse liikmed hiljuti konkreetsete asutuste võimaliku väljaviimise või Tallinna jäämise üle. Riigihalduse minister Mihhail Korb põikleb aga kõrvale küsimusest, milliste asutuste pealinnast välja viimine on praeguse plaani järgi kõrvale lükatud.

"On võimalik rääkida Eesti Energia välja viimisest, aga pigem täna Eesti Energia ei ole võetud konkreetseks sihiks, kuigi selliseid arutelusid ja läbirääkimisi võiks edasi pidada. Miks mitte seda asutust välja viia, aga täna ta ei ole reaalses kavas," arutleb Korb.

Kui ministeeriumid on oma haldusalast asutused välja valinud, siis peaks praeguste plaanide järgi toimuma kogu kolimine napilt kolme aasta jooksul ja algama juba sel aastal.

Kas poleks õiglane öelda nendele inimestele varem, keda see puudutab?

"Keegi mitte midagi ei varja. Loomulikult, kõigile öeldakse õigel hetkel, kõigiga arutatakse, sest see on seotud kas kolimise või töökoha vahetusega," möönab Korb.

Urmas Reinsalu ütleb, et riigiasutuste kolimine lisakulusid kaasa tuua ei tohiks. Mihhail Korb aga tõdeb, et ülevaadet, mis selline kava maksab, on vara küsida, kuigi ilmselt tuleb lisaraha taotleda.

"Loomulikult, kolimine on seotud rahadega, raha paneb paika asutusi, mis viiakse ja missugused võimalused meil konkreetses kohas on. Numbritega ma ei spekuleeriks, aga loomulikult iga töökoht maksab," kinnitab Korb.

Sel kuul peaks valitsus lõplikult paika panema vähemalt esialgse kava, millised asutused, kuhu ja millal liigutatakse.

Kogu reformi ohuna toob Rivo Noorkõiv välja, et üheks probleemiks võib olla kohapeal suures osas uute inimestega organisatsiooni üles ehitamine. Teisalt tuleks aga vältida haridusministeeriumi näidet, kus inimesed pendeldavad ikkagi Tallinna ja Tartu vahet.

"Ikkagi see asutuse jätkusuutlikkus - kui vaadata ka rahvsuvahelisi uuringuid, siis see näitab seda, et jah, töökoht viiakse välja, asutus viiakse välja, vaikselt hakatakse tagasi tulema ja ühel hetkel te näete, et osutub ebaefektiivseks ja kõik on nii nagu alguses, Tallinnas uuesti koos," pelgab Noorkõiv.

Pea pooled ametnikud töötavad Tallinnas

Riigi ülesannete analüüsi andmetel on keskvalitsuse töötajaid Eestis pea 55 000. Neist ligi pooled (45 protsenti) töötavad Tallinnas, ligi veerand (22 protsenti) Tartus, kuus protsenti Ida-Virumaal ja neli protsenti Harjumaal, väljaspool Tallinnat. Mujal on töötajaid alla kolme protsendi omavalitsuse kohta.

Riigikantselei kõik ametnikud töötavad Tallinnas, põhiseaduslike institutsioonide töötajaid on Tallinnas 84 protsenti. Protsentuaalselt suurim hulk ministeeriumitöötajaid on pealinnas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumil, täpsemalt 79 protsenti. Protsentuaalselt vähim töötab Tallinnas maaeluministeeriumi ametnikke - 22 protsenti.

Vaid kahel ministeeriumil asub Ida-Virumaal üle kümne protsendi töötajaist: justiitsministeeriumil (17 protsenti) ja siseministeeriumil (14 protsenti). Esimese puhul mängib suurt rolli Viru vangla, teisel politsei- ja piirivalve- ning päästeameti töötajad. Seega arenguruumi on.

 

Toimetaja: Merilin Pärli



uudised
Kremli pressiesindaja Dmitri Peskovi poeg Nikolai Choles.Kremli pressiesindaja Dmitri Peskovi poeg Nikolai Choles.
Navalnõi võttis uues videos vaatluse alla Peskovi poja luksusliku eluviisi

Venemaa võimuringkondade korruptsiooni paljastav opositsioonipoliitik Aleksei Navalnõi on saanud valmis järjekordse värvika videoklipi, kus seekord võetakse ette Kremli pressiesindaja Dmitri Peskovi poja luksuslik eluviis.

Donald Trump ja Lindsey Graham.Donald Trump ja Lindsey Graham.
Trump süüdistas teda kritiseerinud parteikaaslast "jälgis vales"

USA president Donald Trump süüdistas neljapäeval teda kritiseerinud erakonnakaaslast Lindsey Grahamit "jälgis vales" ja ähvardas, et valijad peavad seda meeles.

Ott TänakOtt Tänak
Tänak sai Saksamaa MM-ralli testikatsel 9. aja

Sel nädalavahetusel sõidetakse Saksamaa MM-ralli, kus stardis on ka Eesti ekipaaž Ott Tänak - Martin Järveoja (Ford). Neljapäeva hommikul sõidetud testikatsel said eestlased 9. koha.

Mart Luike intervjueeris Indrek Kiisler.Mart Luike intervjueeris Indrek Kiisler.

Luik: Sõõrumaa kaitseb poliitikasse minnes oma ärihuve seaduslikul moel

Valimisliidu "Tegus Tallinn" kampaaniajuht Mart Luik leiab, et pole midagi taunimisväärset, kui valimisliidu ettevõtjast asutaja Urmas Sõõrumaa soov on poliitikas muu hulgas ka oma ärihuve kaitsta.

Marika Priske ja Ainar Ruussaar.Marika Priske ja Ainar Ruussaar.
Priske ebaõnnestunud SKAIS2-st: poliitikud poleks saanud teisiti otsustada

Sotsiaalministeeriumi kantsler Marika Priske tunnistas ERR-i saates "Otse uudistemajast", et on üks vastutavamaid isikuid ebaõnnestunud SKAIS2 projektis. Tema sõnul on küsimus selles, kas tegu on fataalse ebaõnnestumisega või saab sellest midagi õppida.

Urmas RaagUrmas Raag
EM-il märaga võistlev Raag: täkud võivad hakata mõtlema kuust ja päikesest

Takistussõitja Urmas Raag alustas juba möödunud nädalavahetusel oma ratsu Ibellega teed Rootsi Göteborgi, kus nädala pärast astutakse üles Euroopa meistrivõistlustel.

Urmas SõõrumaaUrmas Sõõrumaa
Linnapeakandidaadid vastavad | Savisaare vari Sõõrumaa valimisliidu kohal

Urmas Sõõrumaa initsiatiivil loodud valimisliit “Tegus Tallinn” on poliitikute jaoks tundmatu suurus. Suve alguses sündinud liit pole nimekirja ega programmi avalikustanud, kuid Kristen Michal, Rainer Vakra ja Martin Helme usuvad, et ettevõtjate liit soovib kinnistada Keskerakonna võimu. 

Munad ja kanad Hollandis Luntereni linnufarmis.Munad ja kanad Hollandis Luntereni linnufarmis.
Mürgimunadest tulenev kahju võib ulatuda üle 150 miljoni euro

Hollandi farmerite ja jaemüüjate hinnangul võib putukamürgiga fiproniil saastunud munadest tulenev kahju ulatuda üle 150 miljoni euro.

Foto on illustreeriv.Foto on illustreeriv.
Tallinna linnapeakandidaadid | uuest võimuliidust on veel vara rääkida

Tallinna linnapeaks kandideerivad erakondade esinumbrid tõdesid ERRile antud intervjuudes, et praegu on uut pealinna võimuliitu vara ennustada, sest pole kindel, kes üldse võistlema tulevad. Samas märgivad kõik kandidaadid peale Taavi Aasa, et Keskerakond on linnatüüri juures väsinud, mistõttu peaks sügisest tööle asuma uus koalitsioon. 

DNA molekul.DNA molekul.
Biohäkkerid lisasid DNA-sse isekäivituva pahavara

DNA-sse on võimalik salvestada määratus koguses informatsiooni. Nii nähakse seda ühe tuleviku kõige paljutõotavama andmekandjana. USA biohäkkerid näitavad nüüd, et DNA-sse saab peita ka pahavara, millega saab ideaaltingimustel üle võtta selle järjestamiseks kasutatavaid arvuteid. See seaks löögi alla näiteks tundlikud terviseandmed.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

Kukeseened, herned ja maasikad Keskturul.Kukeseened, herned ja maasikad Keskturul.
Tallinna linnapeakandidaadid | Keskturu uuenemine võtab veel aastaid

Viiest ERR.ee küsitletud linnapeakandidaadist kolm tunnistasid, et pole aastaid Tallinna Keskturul käinud. Samas leidsid kõik, et näiliselt pealinna esituru tiitlit kandev kauplemiskoht peab uuenema, sest nõudlus värske kodumaise kauba järele on olemas. 

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

VALIMISED TALLINNAS
Indrek Kiisler ERRi raadiouudistest usutleb kõiki Tallinna linnapeakandidaate. Avaldame kandidaatide vastused järgemööda järgmise paari nädala jooksul.Indrek Kiisler ERRi raadiouudistest usutleb kõiki Tallinna linnapeakandidaate. Avaldame kandidaatide vastused järgemööda järgmise paari nädala jooksul.
Tallinna linnapeakandidaadid vastavad: mida teha Tallinna televisiooniga?

Tallinna televisioon on olnud pealinna volikogu opositsioonil pinnuks silmas juba aastaid. Ka tänavustel KOV valimistel ripub Tallinna TV pea kohal kirves, sest vana kolmikliit IRL, SDE ja Reformierakond lubavad võidu korral munitsipaaltelevisiooni stuudios tuled päeva pealt kustutada või kanali erastada, kuid EKRE ja Keskerakond on teist meelt. 

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.