Josing: kiire inflatsioon jätkub kogu aasta, aktsiisitõusu mõju on alles ees ({{commentsTotal}})

{{1486457037000 | amCalendar}}

Sel aastal on inflatsioon kindlasti märksa kiirem kui mullu ning aktsiisitõusud hakkavad kajastuma alles kuu aja pärast, ütles konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing. Presidendi majandusnõunik Heido Vitsur leiab aga, et hirmu ülikiire hinnatõusu ees ei ole vaja tunda.

Josing rääkis ERRile, et jaanuarikuise hinnatõusu põhjustasid Eesti-välised tegurid - maailmaturu hindade mõju, mis puudutas nii toidukaupu kui kütust. Aktsiisitõus kajastub tema sõnul alles kuu aja pärast, sest enamik aktsiise tõusis alles veebruarist.

"Arvestades seda eelnevat kogemust, et ettevõtjad teevad teatud aktsiisikaupade osas ka varud, näiteks alkoholi osas ilmselt suured jaeketid teevad päris suured varud, ei pruugi aktsiisitõus ka jaehinda tulla," nentis ta.

Josingu sõnul kogub konjunktuuriinstituut ka Eesti tööstuste väljamüügihindu, millega nad kaupu maailmaturule viivad ja millised on kokkuostuhinnad. Sealgi on näha hinnatõusu.

"Piimatoodete osas on see loogiline, sest piimatooted olid eelmisel aastal tõesti kõigil tasemetel väga madalad. Lihatoodete osas on natuke teine pilt, sest kui eelmisel aastal said loomakasvatajad, seafarmide omanikud väga madalat hinda oma toodangu eest, siis ega paljud jaehinnad ei olnud languses eelmine aasta, nii sealiha osas näeme natuke lihtsalt jaehinnatõusu," tõdes ta.

Josing märkis, et inimestele ei meeldi tavaliselt ükski hinnatõus ja see mõjutab ka kindlustunnet. Tarbijaparameetrid näitavad, et inflatsiooniootused on praegu rekordkõrgel tasemel - inimesed on valmistunud selleks, et hinnad hakkavad tõusma.

"Meie prognoosi kohaselt on inflatsioon sellel aastal kindlasti oluliselt kiirem kui eelmisel aastal. Prognoosisime aasta alguses selleks aastaks kolmeprotsendilist inflatsiooni, aga võib tulla ka kiirem," lausus konjunktuuriinstituudi juht.

Vitsur: inflatsiooni kiirenemine ei olnud üllatav

majandusteadlane ja presidendi majandusnõunik Heido Vitsur ütles, et tarbijahindade kallinemine jaanuaris ei olnud üllatav, sest tegu oli valitsuse hinnapoliitika otsese tagajärjega - alkohoolsete jookide ja tubaka hinnaga ehk aktsiisipoliitikaga, mis oli taotluslik. Teiseks tuleb tema sõnul arvestada, et möödunud aasta ülimadala kütusehinna mõju kehtis veel jaanuaris, veebruarist jätkub veel natuke, kuid siis kaob täiesti ära.

"See on praktiliselt viimane kuu, kus möödunud perioodiga võrreldes on nafta kallinenud, sest veebruari lõpuks tõusis nafta kuhugi 50 dollari piirimaile ja enam hinnaindeksit ei mõjuta. Selles suhtes jääb see hinnaindeksi tõus tuleval kuul kindlasti väiksemaks, sest transport, mis on suure osatähtsusega, enam nii palju ei kalline selles kuus," selgitas ta.

Vitsur lisas, et kui sel aastal suuri kütusehinna muutusi maailmaturul ei tule, siis see tegur kaotab oma tähenduse hinnadünaamikas. Kolmas hindade kallinemise põhjus on tema sõnul see, et möödunud aastal oli piima ja piimatoodete hind väga madal.

"Nüüd on hind tõusnud talutavale tasemele. Kuhu ta edasi liigub, seda ei oska öelda, kuid väga suurt muutust siin oodata ilmselt ei ole. Nii et jaanuar on mingil määral erandlik kuu ja siit ei maksa välja lugeda, et hinnatõus nüüd terve aasta saabki olema nii suur," kinnitas Vitsur. "See tõus, mis oli, oli suures osas planeeritud, ettenähtav".

Ta kinnitas, et mingisugust hirmu esialgu ülikiire hinnatõusu pärast tunda ei ole vaja ning kui aasta jooksul lisanduvad aktsiisid kõrvale jätta, jäävad hinnad suhteliselt stabiilseks.

Statistikaameti andmetel kasvasid tarbijahinnad jaanuaris eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 2,7 protsenti. Kaubad olid aastatagusega võrreldes 3,3 protsenti ja teenused 1,7 protsenti kallimad. Mootorikütus andis inflatsiooni kasvust ligi 40 protsenti. Bensiin oli 19,4 ja diislikütus 26,1 protsenti kallim kui möödunud aasta jaanuaris. 



Reformierakonna valimiskampaania algus TallinnasReformierakonna valimiskampaania algus Tallinnas
Kantar Emori uuring: Reformierakonna toetus jätkab kasvu

Augustis oli Eesti populaarseim partei taas Reformierakond, mille toetus on viimase kolme kuu jooksul järjekindlalt kasvanud, selgub uuringufirma Kantar Emor BNS-i ja Postimehe tellimusel läbi viidud erakondade toetuse uuringust.

Uuendatud: 10:30 
ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Helsingi sadam.Helsingi sadam.
Soome-Eesti laevareisijate arv on esimest korda suurem Soome-Rootsi suunast

Soome transpordiameti teatel on Eestisse suunduva mereliikluse reisijate arv esimest korda ajaloos suurem kui Rootsi suunduvatel laevadel reisivate inimeste arv.

Mart Luike intervjueeris Indrek Kiisler.Mart Luike intervjueeris Indrek Kiisler.

Luik: Sõõrumaa kaitseb poliitikasse minnes oma ärihuve seaduslikul moel

Valimisliidu "Tegus Tallinn" kampaaniajuht Mart Luik leiab, et pole midagi taunimisväärset, kui valimisliidu ettevõtjast asutaja Urmas Sõõrumaa soov on poliitikas muu hulgas ka oma ärihuve kaitsta.

Marika Priske ja Ainar Ruussaar.Marika Priske ja Ainar Ruussaar.
Priske ebaõnnestunud SKAIS2-st: poliitikud poleks saanud teisiti otsustada

Sotsiaalministeeriumi kantsler Marika Priske tunnistas ERR-i saates "Otse uudistemajast", et on üks vastutavamaid isikuid ebaõnnestunud SKAIS2 projektis. Tema sõnul on küsimus selles, kas tegu on fataalse ebaõnnestumisega või saab sellest midagi õppida.

Urmas RaagUrmas Raag
EM-il märaga võistlev Raag: täkud võivad hakata mõtlema kuust ja päikesest

Takistussõitja Urmas Raag alustas juba möödunud nädalavahetusel oma ratsu Ibellega teed Rootsi Göteborgi, kus nädala pärast astutakse üles Euroopa meistrivõistlustel.

Urmas SõõrumaaUrmas Sõõrumaa
Linnapeakandidaadid vastavad | Savisaare vari Sõõrumaa valimisliidu kohal

Urmas Sõõrumaa initsiatiivil loodud valimisliit “Tegus Tallinn” on poliitikute jaoks tundmatu suurus. Suve alguses sündinud liit pole nimekirja ega programmi avalikustanud, kuid Kristen Michal, Rainer Vakra ja Martin Helme usuvad, et ettevõtjate liit soovib kinnistada Keskerakonna võimu. 

Munad ja kanad Hollandis Luntereni linnufarmis.Munad ja kanad Hollandis Luntereni linnufarmis.
Mürgimunadest tulenev kahju võib ulatuda üle 150 miljoni euro

Hollandi farmerite ja jaemüüjate hinnangul võib putukamürgiga fiproniil saastunud munadest tulenev kahju ulatuda üle 150 miljoni euro.

Foto on illustreeriv.Foto on illustreeriv.
Tallinna linnapeakandidaadid | uuest võimuliidust on veel vara rääkida

Tallinna linnapeaks kandideerivad erakondade esinumbrid tõdesid ERRile antud intervjuudes, et praegu on uut pealinna võimuliitu vara ennustada, sest pole kindel, kes üldse võistlema tulevad. Samas märgivad kõik kandidaadid peale Taavi Aasa, et Keskerakond on linnatüüri juures väsinud, mistõttu peaks sügisest tööle asuma uus koalitsioon. 

DNA molekul.DNA molekul.
Biohäkkerid lisasid DNA-sse isekäivituva pahavara

DNA-sse on võimalik salvestada määratus koguses informatsiooni. Nii nähakse seda ühe tuleviku kõige paljutõotavama andmekandjana. USA biohäkkerid näitavad nüüd, et DNA-sse saab peita ka pahavara, millega saab ideaaltingimustel üle võtta selle järjestamiseks kasutatavaid arvuteid. See seaks löögi alla näiteks tundlikud terviseandmed.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

Kukeseened, herned ja maasikad Keskturul.Kukeseened, herned ja maasikad Keskturul.
Tallinna linnapeakandidaadid | Keskturu uuenemine võtab veel aastaid

Viiest ERR.ee küsitletud linnapeakandidaadist kolm tunnistasid, et pole aastaid Tallinna Keskturul käinud. Samas leidsid kõik, et näiliselt pealinna esituru tiitlit kandev kauplemiskoht peab uuenema, sest nõudlus värske kodumaise kauba järele on olemas. 

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

VALIMISED TALLINNAS
Indrek Kiisler ERRi raadiouudistest usutleb kõiki Tallinna linnapeakandidaate. Avaldame kandidaatide vastused järgemööda järgmise paari nädala jooksul.Indrek Kiisler ERRi raadiouudistest usutleb kõiki Tallinna linnapeakandidaate. Avaldame kandidaatide vastused järgemööda järgmise paari nädala jooksul.
Tallinna linnapeakandidaadid vastavad: mida teha Tallinna televisiooniga?

Tallinna televisioon on olnud pealinna volikogu opositsioonil pinnuks silmas juba aastaid. Ka tänavustel KOV valimistel ripub Tallinna TV pea kohal kirves, sest vana kolmikliit IRL, SDE ja Reformierakond lubavad võidu korral munitsipaaltelevisiooni stuudios tuled päeva pealt kustutada või kanali erastada, kuid EKRE ja Keskerakond on teist meelt. 

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.