IRL: erandite lubamine ei ole keelepoliitika muutmine
IRL-i riigikogu fraktsiooni ja kultuurikomisjoni liige Viktoria Ladõnskaja toetab haridusminister Mailis Repsi plaani teha erand mõnedele Tallinna venekeelsetele koolidele seoses eesti keele õpetamisega. Partei esimees Margus Tsahkna ja eestseisuse liige Helir-Valdor Seeder ütlevad, et muutusi keelepoliitikas ei tule. IRL-i pressiesindaja kinnitusel ei ole erandite lubamine keelepoliitika muutmine.
Repsi kava toetub nii põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele kui uuele koalitsioonileppele, mis lubab eestikeelsete ainete õpetamisel erisust, juhul kui selle arvelt eesti keelt ja kirjandust senisest suuremas mahus õpetatakse. Seaduse järgi kehtib niinimetatud 60-40 reegel ehk 60 protsendi ulatuses peab õpe toimuma eesti keeles. Erisus lubaks ainete nagu füüsika või matemaatika õpetamist vene keeles.
Ladõnskaja ütles, et valitsus ei kavatse keelenõuded vähendada. "Nii õpilaste kui ka riigi huvides on tagada gümnaasiumi lõpetajatele eesti keele tase, mis võimaldaks tal ilma probleemideta jätkata oma haridusteed Eesti ülikoolides või siis ilma probleemideta leida omale rakendus Eesti tööturul," ütles Ladõnskaja ERR-i raadiouudistele.
"Meie jaoks on eelkõige oluline, et see eesmärk saaks saavutatud," rõhutas ta.
Küsimusele, kas IRL-i fraktsiooni liikmed on Ladõnskaja seisukohtadega nõus, vastas ta, et IRL nõustus koalitsioonilepinguga. IRL-i pressiesindaja Kristiina Herodes lisas täpsustavalt, et IRL toetaks paari erandit.
Koalitsioonilepingus seisab: "Käivitame pilootprogrammi, lubades pedagoogiliselt põhjendatud paindlikkust keele- ja aineõppe teostamisel kindlaks määratud mitmekeelsetes gümnaasiumites koos süvendatud eesti keele õppega, et gümnaasiumilõpetajad saavutaksid kuue aasta jooksul eesti keele C1-taseme."
IRL-i eestseisuse liige Helir-Valdor Seeder ütles, et IRL ei näe mingit vajadust keelepoliitika muudatusteks. "Meie peame väga oluliseks integratsiooni aluspõhimõtteks just eesti keele oskust ja seetõttu ei ole küll plaanis seadusemuudatusi. See vastuvõetud seadus proportsioon 60-40 keeleõppes nii nagu ta ka vastu võetud on nii ka jääb," ütles Seeder.
"See on valitsuse pädevuses need olukorrad ja erisused läbi arutada, mida taotletakse ja valitsus peab siin otsuse langetama. Aga kuna IRL on üks valitsuse osapool, siis ma olen kindel, et me lähtume, ka nendes juhtudes, kus seadus annab teatud paindlikkuse võimaluse, tervest mõistusest, aga ka väga selgest põhimõttest, et eesti keele omandamine Eestis on venekeelse elanikkonna integratsiooni üks põhialuseid ja mida varem nad seda selgeks õpivad, seda parem. Nii et kompromissi keeleoskuse arvelt teha pikas perspektiivis kindlasti mõistlik ei ole," kommenteeris Seeder.
Isamaa ja Res Publica Liidu esimehe Margus Tsahkna sõnul ei tehta eesti keele poliitikas ühtegi järeleandmist, vaid panustatakse oluliselt rohkem, et eesti keele oskajate arv ja tase tõuseks.
"Meie julgeoleku ja ühiskonna sidususe huvides on võimalikult suur hulk Eestile lojaalseid kodanikke, selle aluseks on eesti keele oskamine. Seetõttu soovime, et kõik lasteaiad oleksid eestikeelsed, sest alles gümnaasiumis eesti keele õppimisega alustamine ei anna vajalikke tulemusi. Hea töö ja hariduse alus on eesti keele oskus ning lasteaias keelõppe alustamine toob tegeliku tulemuse," ütles Tsahkna.
"Oleme koalitsioonilepingus kokku leppinud, et venekeelsete gümnaasiumide 40/60 proportsioon jääb alles ja seda arutelu ei avata. Küll aga tuleb senisest rohkem panustada eesti keele õppesse, tõsta gümnaasiumist lõpetajatale keele taseme nõuet, selleks on vaja anda rohkem vahendeid ning paindlikkust. Samuti on oluline, et eesti keele majad hakaksid Narvas ja Tallinnas juba käesoleval aastal tööle. Riigieelarves oleme selleks ette näinud kaks miljonit eurot," lisas Tsahkna.
Ladõnskaja rõhutas õhtul "Ringvaatele" antud intervjuus, et fraktsioonis erimeelsusi sel teemal kohe kindlasti ei ole. Ta märkis, et seadus ja keelenõue jääb täpselt samaks.
Koalitsioonilepingus ei ole Ladõnskaja sõnul juttu leevendamisest, vaid kindlast eesmärgist, ehk parandada eesti keele oskust.
Toimetaja: Aleksander Krjukov