"Foorumi" peamisteks teemadeks olid Venemaa, Ukraina ja Trump, kuid murelikuks teevad ka EL-i ohustavad kriisid
ETV saates "Foorum" arutasid saatekülalised keerulist julgeolekusituatsiooni nii Euroopas kui ka mujal maailmas. Peamiselt keskenduti saates Venemaale, viimastele sündmustele Ida-Ukrainas ja USA uue presidendi Donald Trumpi võimalikele välispoliitilistele eesmärkidele, kuid oluliseks teemaks tõusis ka Euroopa Liidu tulevik.
Saates olid kuue erakonna esindajad - välisminister Sven Misker (SDE), kaitseminister Margus Tsahkna (IRL), eurosaadik Urmas Paet (RE), riigikogulane Oudekki Loone (KE), riigikogulane Andres Herkel (Vabaerakond) ja riigikogulane Henn Põlluaas (EKRE).
Mikser: mida on Venemaal tegelikult USA-le pakkuda?
Välisminister Sven Mikser ütles väidetavaid muresid uue USA administratsiooniga kommenteerides, et mingisuguseid kiireid Venemaale soodsaid "diile" ega avanemist Moskva suunal pole toimunud. Välisminister tuletas meelde mitmete administratsiooni liikmete - sealhulgas USA ÜRO-suursaadiku Nikki Haley - äsjaseid Kremli-kriitilisi väljaütlemisi. Mikser rõhutas, et USA võimu erinevad harud on andnud mõista, et mingit kiiret leevendust Vene-sanktsioonidele pole alust oodata.
Äsjased teravad sündmused Ida-Ukrainas võivadki Mikseri arvates olla seotud sellega, et Vladimir Putin on pettunud uue USA administratsiooni esialgsetes sammudes.
Mikseri arvates on väga oluline pöörata tähelepanu sellele, et mida oleks Venemaal tegelikult USA-le pakkuda nö hea diilina. Konstruktiivset abikätt on väga Moskval Washingtonile väga keeruline pakkuda.
Välisministri sõnul on Venemaa senine strateegia seisnenud hoopis selles, et Moskva mitte ei määra kriiside lahendusi, vaid hoopis blokeerib konstruktiivseid lahendusi, et end selle abil otsustajate ringi suruda.
Euroopa Liidust rääkides märkis Mikser, et Eesti ei saa alati loota, et Venemaa teeb midagi, mis sunnib Euroopat ühtsusele. Probleeme ja lõhesid on Euroopas palju - ühtsuse loomisega tuleb seetõttu igapäevaselt tegeleda.
Tema sõnul saab EL tegelikult väga palju teha, ei tasu kurvastuda seetõttu, et näiteks Ukraina suunal pole õnnestunud teha mingit suurt läbimurret. NATO heidutus on aga vajalik seetõttu, et Putin on kaine kalkulaator, kes kasutab ära, kui talle otsustavalt vastu ei astuta ning ta nõrkust märkab.
Tsahkna: tuleb viie ellu kokku lepitud plaane
Ukrainast rääkides ütles kaitseminister Margus Tsahkna, et Kiiev on oma riigikaitset oluliselt parandanud ning seetõttu on sõjalisest abist palju olulisem hetkel see, et Lääs saadaks selge sõnumi, et see, millega Venemaa tegeleb ei lähe läbi. Viimaste Ida-Ukraina sündmuste puhul pidas minister samuti tõenäoliseks, et tegemist oli Moskva katsega Lääne positsioone testida.
Donald Trumpi intervjuus öeldud avaldust, mille kohaselt kavatseb ta välja uurida, kes need nn separatistid Ida-Ukrainas tegelikult on, kommenteerides märkis Tsahkna, et selle küsimusele vastamisel saab Eesti USA administratsiooni hästi aidata.
Tsahkna ei olnud ka nõus väitega, et Venemaa vastu kehtestatud sanktsioonid pole mõjunud, ja ta leidis, et hetkel on vaid naftahinna mõningane tõus Venemaa majanduse olukorda parandanud. Kaitseminister tuletas meelde, et peagi ootavad ka Putinit ees valimised ning tal on vaja midagi ette näidata.
Kokkuvõtteks ütles Tsahkna, et Eesti jaoks on hetkel kõige olulisemaks suunaks viia ellu neid plaane, milles on kokku lepitud - näiteks NATO varssavi tippkohtumisel kokku lepitud pataljonide Balti riikidesse ja Poola saatmist pole keegi kahtluse alla seadnud ning sellega tulebki jätkata. Euroopa Liidu eesistujaks olles saab aga Eesti taas kord tõstatada vajaduse Euroopas kaitsekulutusi tõsta.
Paet: Europpa Liidu ees pole kunagi korraga nii palju kriise olnud
Eurosaadik ja endine välisminister Urmas Paet avaldas arvamust, et Venemaa viimase aja sammudel Ukrainas on tõenäoliselt kaks peamist põhjust - konsolideerida Vene võimu positsiooni sisepoliitiliselt ning ka see, et oma esialgseid eesmärke pole Moskva Ukrainas tegelikult saavutanud. Selleks eesmärgiks on aga kogu Ukraina tagasi toomine Venemaa mõjusfääri.
Ka Paet nõustus arvamusega, et Venemaa pole tegelikult aidanud kuidagi konstruktiivselt kaasa maailma kriiside lahendamisse.
Euroopa Liidu puhul nentis Paet, et EL pole kunagi varem olnud olukorras, kus on korraga nii palju erinevaid kriise. Eurosaadiku sõnul peab Eesti igal juhul tegema kõik selleks, et Euroopa Liit püsiks koos. EL-i lagunemine poleks kuidagi Eesti huvides ning maakaarti vaadates on selge, kes lagunemise tagajärjel tekkinud võimuvaakumi siinses piirkonnas täidaks, rõhutas ta.
USA asjus tuletas Paet meelde ka George W. Bushi ja Barack Obama ametiaegade algusi, mil prooviti samuti Venemaa suunal mingit suhete parandamist ette võtta. Seetõttu ei peaks
ka erinevate Trumpi väljaütlemiste pärast nii väga muretsema, sest on vähetõenäoline, et uuel administratsioonil õnnestuks Venemaaga mingit kannapööret teostada.
Loone: arvamus, et Lääs on ühtselt neoliberaalsete vaadete taga, on kõigest unistus
Keskerakondlasest riigikogu liige Oudekki Loone arvas, et Trump on kindlasti valmis Venemaaga Ukraina üle läbi rääkima ja et USA uus president otsib praegu viisi, kuidas Venemaaga kokku leppida. Samas nentis ta, et Trumpi välispoliitiline meeskond on veel väike ja Trumpi sõnu analüüsitakse liiga palju, kuigi avaldused on üldised ja reaalseid samme seal taga veel pole.
Loone arvates on viimase aja sündmused lääneriikide poliitikas Eesti jaoks sõnumiks, et arvamus, et Lääs on ühtselt neoliberaalsete vaadete taga, kõigest unistus. Tema sõnul ei tohi antiglobalistliku seisukoha esiletõusu tähelepanuta jätta.
Ukrainale sõjalise abi andmine muudaks Loone arvates olukorra veelgi hullemaks ning samuti tuletas ta meelde, et Ukraina majandus on halvas seisus.
Herkel: kuidas kanaliseerida valijate pettumist?
Riigikogu liige Andres Herkel avaldas arvamust, et Ukraina konflikti võti on Venemaa taskus ja seetõttu ei tohi sanktsioonide abil avaldatavast survest loobuda.
Samuti märkis ta, et Venemaa ootused USA uue presidendi suhtes ei pruugi ootustele vastata.
Herkel juhtis tähelepanu sellele, et paljud lääneriikide valijad on tõsiselt pettunud senises valitsemises ning Venemaal on võimalik seda pettumist ära kasutada. Peamine küsimus on tema sõnul see, kas seda pettumist suudetakse kanaliseerida nii, et inimestel püsiks usk demokraatiasse.
Põlluaas: Trump ei ole riigijuht, kellele saaks "pähe istuda"
Riigikogu liige Henn Põlluaas sõnas, et Venemaa president Putin pole ettearvamatu ning tema sammude taga on alati külm kalkulatsioon. Seetõttu on vajalik ka selge vastuse andmine, sealhulgas sanktsioonide näol.
Muuhulgas märkis Põlluaas, et sanktsioonid on aidanud kaasa sellele, et Venemaal pole õnnestunud oma relvajõude moderniseerida nii kiirelt kui soovitakse. Selle seisukohaga nõustus hiljem ka välisminister Mikser.
Riigikogulane tunnistas, et Trumpi sõnade tõlgendamine on keeruline, kuid kindlasti ei ole tegu juhiga, kellele õnnestuks kellelgi, selahulgas Venemaal, kuidagi survet avaldada või "pähe istuda". Seega oleks tegu riigijuhiga, kes oleks vajadusel valmis Venemaale ka adekvaatse vastuse andma.
Ukrainast rääkides juhtis Põlluaas tähelepanu ka sellele, et väidetavalt kestis Trumpi telefonikõne Ukraina kolleegi Petro Porošenkoga kauem kui näiteks Vene kolleegi Putiniga.
Toimetaja: Laur Viirand