Audit: ajateenistuse läbib ja õppekogunemistel osaleb plaanitust vähem inimesi ({{commentsTotal}})

{{1486552150000 | amCalendar}}

Kaitseministeerium ja kaitsevägi ei ole suutnud tagada, et ajateenistuse läbiks ja reservväelaste õppekogunemistel osaleks piisaval hulgal inimesi, leiab riigikontroll oma värskes auditis.

Audit toob välja, et ajateenijate väljaõpetamist ja reservväelaste õppekogunemisi on suures osas korraldatud riigikaitse arengukavas üksustele ettenähtud järjekorras, kuid näiteks ajateenistuse puhul on probleemiks ajateenijate plaanitust varasem reservi arvamine, seda eelkõige tervislikel põhjustel.

Seetõttu on sõjaajaüksuste tarvis ettenähtust vähem ka reservväelasi, kes on väljaõppe läbinud ja tervise poolest kõlblikud.

Ettenähtust varem reservi arvatute osakaal on seejuures viimastel aastatel kasvanud: kui 2011. aastal arvati enne ajateenistuse lõppu reservi 11,6% ajateenijaist, siis 2015. aastal 19,4%.

Reservväelaste õppekogunemistel on samuti osalejaid oluliselt vähem kui plaanitud, kuid viimastel aastatel on olukord paranenud.

Eesti kaitsevägi on põhiolemuselt reservvägi, mille lahinguvalmidus sõltub otseselt sellest, kui palju ja milliste oskustega ajateenijaid suudetakse välja õpetada ning hiljem oskuste värskendamiseks õppekogunemistele kaasata.

Riigikontroll hoiatab, et arvestades järgmisel kümnendil sobivasse ikka jõudvate noorukite vähest arvu, on senise trendi jätkudes üha raskem tagada seda, et ajateenistuse läbib ja reservväelaste õppekogunemistel osaleb piisaval hulgal inimesi.

Kaitseväe sõjaajastruktuuri mehitatus ja varustatus on auditis vaadeldud varustusklassides (relvastus, laskemoon, transpordivahendid, IT- ja sidevarustus, muu erivarustus) peaaegu kõikides üksustes viimase nelja aasta jooksul paranenud.

Audit kinnitas, et 2016. aasta aprilli seisuga olid kõige prioriteetsemad üksused hästi ja esmajärjekorras varustatud ning mehitatud.

Kaitseväe üksuste lahinguvalmidust kontrollitakse planeeritult ja regulaarselt nii iga-aastaste suurõppuste käigus kui ka kitsama fookusega kontrollide käigus konkreetsetes üksustes. Õppused on kajastatud kaitseväe aastaplaanides ja väljaõppe- ja rotatsioonikavades ning on muutunud kaitsevõime arendamise lahutamatuks osaks.

Kaitseministeerium ja kaitsevägi nõustusid auditis tehtud järelduste ning soovitustega. Õppekogunemistest vabastamise aluseid ja sanktsioone analüüsitakse ministri ülesandel lähiajal ning alternatiivseid kutse kättetoimetamise viise katsetati 2016. aasta detsembris toimunud lisaõppekogunemisel. Samuti on väljatöötamisel kutsete elektroonilise edastamise õiguslikud alused.

Auditiaruande täistekstile on kehtestatud juurdepääsupiirang kuni aastani 2022, aruande lisad on salajased.

Kaitseminister Tsahkna on riigikontrolli järeldustega rahul

Kaitseminister Margus Tsahkna sõnul annab riigikontrolli töö kindluse, et Eesti kaitse-eelarve ja kaitseplaanid on heades kätes ning iga sõjalisse kaitsesse panustatud euro läheb selleks, et arendaksime Eestile vajalikke sõjalisi üksuseid, mis oleksid valmis reageerima võimalikult lühikese etteteatamisega. "Riigikontroll kinnitab, et kaitseväe 21 000 kiirreageerimise struktuuri varustatuse tase ja lahinguvõime on viimastel aastatel märkimisväärselt tõusnud,“ ütles Tsahkna.

Kaitseminister nentis, et aruanne pöörab tähelepanu väljakutsetele, mis puudutavad ajateenistusest väljalangevust ja õppekogunemistel osalemist. „On oluline, et ajateenistuse läbimine oleks võimalik paljudele noortele ja seda sõltumata soost. Seetõttu analüüsime ka võimalusi muuta ajateenistusse võtmise tingimusi ja ajateenistuse ajal antavat väljaõpet, et teenistust oleks võimalik kõigil läbida ja seda ei peaks katkestama.“

"2015. aastal läbi viidud reservi suurõppus "Siil" ning eelmise aastal korraldatud Eesti ajaloo esimene reservväelaste lisaõppekogunemine "Okas" tõestasid selgelt, et demograafilistest väljakutsetest hoolimata reservarmee mudel toimib ja on jätkusuutlik. Samas kinnitan, et kõik reservüksused saavad nõuetekohaselt mehitatud. Välkõppuse “Okas” käigus testisime käsuliini ja reservväelaste kutsumise erinevaid viise. Lisaõppekogunemise õppetundidest teeme järeldused, kuidas korraldada tulevikus tõhusamalt õppustele kutsumist,“ ütles Tsahkna.

"Aktuaalses kaameras" ütles Tsahkna, et ministeerium tegeleb ka selle probleemiga, et paljud noored mehed ei kõlba tervislikel põhjustel ajateenistusse. "Ühelt poolt on neid noori, kellel on tervis kehv, aga väga palju on ka neid, kes saavad liiga kergelt tõendeid ja põhjuseid tervislikel põhjustel ajateenistusse mitte minemiseks," selgitas minister ja kinnitas, et analüüside andmetel ei ole tegelikult Eesti noormehed nii haiged.

"Need samad poisid saavad näiteks autojuhiloa samade tervisenäidustustega, mille alusel nad tihti ei tule aega teenima. Nii et siin on infovahetuse küsimust, tahte taga on asi ja kindlasti tuleb tegeleda noorte harimisega, öelda, et auasi on ajateenistuses käia," rääkis Tsahkna.

Toimetaja: Priit Luts, Merili Nael



Rassismivastane marss BostonisRassismivastane marss Bostonis

Fotod: Bostoni rassismivastasel marsil osalesid tuhanded inimesed

Bostonis toimus laupäeval tuhandete inimeste osavõtul rassismivastane meeleavaldus, millega kaasnesid väiksemad kähmlused politseiga, tõsisem vägivald suudeti ära hoida.

Steve Bannon ei pruugi jääda viimaseks Valgest Majast lahkujaks.Steve Bannon ei pruugi jääda viimaseks Valgest Majast lahkujaks.
Bannon ei pruugi jääda viimaseks Valgest Majast lahkuma sunnituks

Viimastel kuudel on ametist lahkunud mitu Valge Maja ametnikku ning peastrateeg Steve Bannon ei pruugi nende seas viimaseks jääda. USA meedia hinnangul on vangerdused samm traditsioonilisema Valge Maja poole.

UUS ERR.ee lühidokkide sari
Martin Kuusk.Martin Kuusk.

Haiguse lugu: elu eluaegse haigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

Belinda CarlisleBelinda Carlisle
Galerii: Belinda Carlisle'ile kingiti temanimelise mustriga Haapsalu sall

Eile esines Haapsalus Belinda Carlisle, kes tähistas siin oma 59. sünnipäeva. Pitsikeskuses kingiti staarile temanimelise mustriga Haapsalu sall.

ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Helsingi sadam.Helsingi sadam.
Soome-Eesti laevareisijate arv on esimest korda suurem Soome-Rootsi suunast

Soome transpordiameti teatel on Eestisse suunduva mereliikluse reisijate arv esimest korda ajaloos suurem kui Rootsi suunduvatel laevadel reisivate inimeste arv.

Mart Luike intervjueeris Indrek Kiisler.Mart Luike intervjueeris Indrek Kiisler.

Luik: Sõõrumaa kaitseb poliitikasse minnes oma ärihuve seaduslikul moel

Valimisliidu "Tegus Tallinn" kampaaniajuht Mart Luik leiab, et pole midagi taunimisväärset, kui valimisliidu ettevõtjast asutaja Urmas Sõõrumaa soov on poliitikas muu hulgas ka oma ärihuve kaitsta.

Marika Priske ja Ainar Ruussaar.Marika Priske ja Ainar Ruussaar.
Priske ebaõnnestunud SKAIS2-st: poliitikud poleks saanud teisiti otsustada

Sotsiaalministeeriumi kantsler Marika Priske tunnistas ERR-i saates "Otse uudistemajast", et on üks vastutavamaid isikuid ebaõnnestunud SKAIS2 projektis. Tema sõnul on küsimus selles, kas tegu on fataalse ebaõnnestumisega või saab sellest midagi õppida.

Urmas RaagUrmas Raag
EM-il märaga võistlev Raag: täkud võivad hakata mõtlema kuust ja päikesest

Takistussõitja Urmas Raag alustas juba möödunud nädalavahetusel oma ratsu Ibellega teed Rootsi Göteborgi, kus nädala pärast astutakse üles Euroopa meistrivõistlustel.

Urmas SõõrumaaUrmas Sõõrumaa
Linnapeakandidaadid vastavad | Savisaare vari Sõõrumaa valimisliidu kohal

Urmas Sõõrumaa initsiatiivil loodud valimisliit “Tegus Tallinn” on poliitikute jaoks tundmatu suurus. Suve alguses sündinud liit pole nimekirja ega programmi avalikustanud, kuid Kristen Michal, Rainer Vakra ja Martin Helme usuvad, et ettevõtjate liit soovib kinnistada Keskerakonna võimu. 

Munad ja kanad Hollandis Luntereni linnufarmis.Munad ja kanad Hollandis Luntereni linnufarmis.
Mürgimunadest tulenev kahju võib ulatuda üle 150 miljoni euro

Hollandi farmerite ja jaemüüjate hinnangul võib putukamürgiga fiproniil saastunud munadest tulenev kahju ulatuda üle 150 miljoni euro.

Foto on illustreeriv.Foto on illustreeriv.
Tallinna linnapeakandidaadid | uuest võimuliidust on veel vara rääkida

Tallinna linnapeaks kandideerivad erakondade esinumbrid tõdesid ERRile antud intervjuudes, et praegu on uut pealinna võimuliitu vara ennustada, sest pole kindel, kes üldse võistlema tulevad. Samas märgivad kõik kandidaadid peale Taavi Aasa, et Keskerakond on linnatüüri juures väsinud, mistõttu peaks sügisest tööle asuma uus koalitsioon. 

DNA molekul.DNA molekul.
Biohäkkerid lisasid DNA-sse isekäivituva pahavara

DNA-sse on võimalik salvestada määratus koguses informatsiooni. Nii nähakse seda ühe tuleviku kõige paljutõotavama andmekandjana. USA biohäkkerid näitavad nüüd, et DNA-sse saab peita ka pahavara, millega saab ideaaltingimustel üle võtta selle järjestamiseks kasutatavaid arvuteid. See seaks löögi alla näiteks tundlikud terviseandmed.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

Kukeseened, herned ja maasikad Keskturul.Kukeseened, herned ja maasikad Keskturul.
Tallinna linnapeakandidaadid | Keskturu uuenemine võtab veel aastaid

Viiest ERR.ee küsitletud linnapeakandidaadist kolm tunnistasid, et pole aastaid Tallinna Keskturul käinud. Samas leidsid kõik, et näiliselt pealinna esituru tiitlit kandev kauplemiskoht peab uuenema, sest nõudlus värske kodumaise kauba järele on olemas. 

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

VALIMISED TALLINNAS
Indrek Kiisler ERRi raadiouudistest usutleb kõiki Tallinna linnapeakandidaate. Avaldame kandidaatide vastused järgemööda järgmise paari nädala jooksul.Indrek Kiisler ERRi raadiouudistest usutleb kõiki Tallinna linnapeakandidaate. Avaldame kandidaatide vastused järgemööda järgmise paari nädala jooksul.
Tallinna linnapeakandidaadid vastavad: mida teha Tallinna televisiooniga?

Tallinna televisioon on olnud pealinna volikogu opositsioonil pinnuks silmas juba aastaid. Ka tänavustel KOV valimistel ripub Tallinna TV pea kohal kirves, sest vana kolmikliit IRL, SDE ja Reformierakond lubavad võidu korral munitsipaaltelevisiooni stuudios tuled päeva pealt kustutada või kanali erastada, kuid EKRE ja Keskerakond on teist meelt. 

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.