"Pealtnägija": haigekassa hüvitab kallist melanoomiravimit valikuliselt ({{commentsTotal}})

Haigekassa tegi esmapilgul positiivse otsuse, hakata alates 1. jaanuarist hüvitama veel kahte uue põlvkonna kallist melanoomiravimit, kuid arstide ja patsientide jahmatuseks osad haiged seda siiski riigi kulul ei saa ning põhjendused on nende meelest absurdsed.

Nii riigikogu liige Viktoria Ladõnskaja kui ka kinnisvarahooldusega tegelev Tiiu Käärma elavad iga päev koormaga, mille sarnast ei sooviks kanda keegi - nende väga lähedane pereliige peab võitlust surmahaigusega, põdedes nahavähi kõige agressiivsemat vormi – melanoomi. Ladõnskaja ema Ljudmilla sai diagnoosi nelja aasta eest, Käärma mööblitootmisettevõtet omav poeg Märt aga möödunud aasta septembris, vahendas "Pealtnägija".

Mõlemal juhul sai melanoom alguse sünnimärgist.

2016. aasta lõpus tegi haigekassa esmapilgul väga positiivse otsuse: alates selle aasta 1. jaanuarist hakatakse kompenseerima kahte uue põlvkonna melanoomiravimit Keytruda ja Opdivo, mis on teised haigekassa poolt rahastatavad moodsad melanoomiravimid aasta varem turule tulnud Tafinlari kõrval.

Ent selle otsuse puhul jäeti osa patsiente haigekassa finantseeringu alt välja. Joon nende vahele, kes saavad kompensatsiooni ja kes ei saa, tõmmati nii, et spetsialistide hinnangul puudub sellisel valikulisel kompenseerimisel igasugune loogiline või meditsiiniline põhjendus. Joone alla jäid ka Ljudmilla ja Märt.

"Nende patsientide puhul, kes on eelnevalt saanud ravi, olenemata sellest, kui kaua nad seda ravi on saanud, leidis haigekassa, et see ravim ei ole kulutõhus. Kuigi tõendatus on olemas ja see on ka kõikides rahvusvahelistes ravijuhistes nii kirjas, et seda kasutada kas esimese või teise ravivalikuna," selgitas onkoloog Kadri Putnik, kes on nii Ljudmilla kui ka Märdi raviarst.

Kui selle aasta 1. jaanuarist lisandus haigekassa poolt rahastatavate ravimite nimekirja uus vähivastane immuunravim, ei kahelnud Putnik kaua, sest nägi, et tema patsientidele terendab uue ravimi saabumisega viimane lootusekiir elu pikendamiseks. Ent endalegi ootamatult põrkus ta vastu seina.

"Sel hetkel, kui sa oled vastamisi selle ühe patsiendiga, siis sul on raske öelda, et mul on ravim kapis olemas, aga ma sulle seda anda ei saa," ütles arst.

Kuni möödunud aasta lõpuni kattis haigekassa nii Ljudmilla kui ka Märdi melanoomiravi iga kuu kuni 7000 euro ulatuses. Ühel hetkel aga selgus, et senine ravim ei anna soovitud tulemusi ega hoia enam haigust kontrolli all, mistõttu kirjutas arst mõlemale välja uue, samas hinnaklassis oleva ja äsja haigekassa rahastuse saanud Keytruda.

Pärast ravimi vahetust selgus aga üllatuslikult, et haigekassa nende patsientide ravile, kes varem juba kasutanud Tafinlari, enam oma õlga alla ei pane. Nii seisavad pered täna silmitsi olukorraga, kus neil tuleb iga kuu kuni seitse tuhat eurot oma taskust välja käia.

Seega, kui Märt, Ljudmilla ja nende saatusekaaslased hakkavad haigekassa kulul ühte uue põlvkonna ravimit saama, aga see ei toimi, siis haigekassa teise, analoogse ravimi hüvitamisest keeldub.

Haigekassa selgitas, et onkoloogiliste haiguste puhul ennustab ühe või teise ravimi toimet sageli see, mis patsiendiga on varem tehtud ja kuidas ta on varasemalt reageerinud mõnele teisele ravimile. "Üsna tihti on see, et patsient ei ole saanud eelnevast ravist kasu, märk sellest, et ka järgmine ravi võib olla kehvema efektiivsusega ja tõendusnäitajatega," selgitas haigekassa.

Onkoloogide sõnul pole sellisel põhjendusel aga teaduslikku alust.

"Meditsiinilist põhjendust tegelikult sellele ei ole ja siin ongi see konks, millega on minul arstina natukene raske leppida. Selles situatsioonis pean mina raviarstina ütlema patsiendile, et meil see ravim on olemas, et ühel haigel ma tohin seda ravimit kasutada, aga teisel haigel ma paraku seda ravimit kasutada ei tohi," kommenteeris Putnik.

Haigekassa ja arstide vaidluse keskel seisid mõlemad perekonnad nüüd silmitsi tõsiasjaga, et neil tuleb oma lähedasele elulootuse andmiseks leida iga kuu omal käel umbes kuus Eesti keskmist palka ehk kuni seitse tuhat eurot. Ja kui ravi uue ravimiga tulemusi annab, siis tuleb järgmine kuu see summa uuesti välja käia. Ja nii edasi, kuni haigus ühel hetkel loodetavasti taandub.

Haigekassa sõnul ei jätku raha

Et melanoom on kiiresti progresseeruv haigus ning mõlemal loo patsiendil on vähisiirded ka juba teistesse organitesse jõudnud, polnud aega oodata. Eriti veel, kuna viimati välja kirjutatud ravim on nii Ljudmilla kui ka Märdi jaoks sisuliselt viimane õlekõrs eluaja juurde saamiseks. Nii pöördusid mõlemad pered viimases lootuses tulevaste ravimiannuste ostmiseks vähiravifondi "Kingitud elu" poole. Fond otsustas mõlemat ka toetada.

"Kuna see ravikuur on üle kolme nädala, siis fondi tuleb ka oma osalusega toetada ja see on 10 protsenti, mis on tegelikult ka väga suur summa ikkagi iga lausa kolme nädala tagant," tõdes Käärma.

Viktoria Ladõnskaja ema on saamas juba oma teist uue ravimi kuuri ning tema enesetunne on hea.

Kuna Käärma poeg on eluaeg spordiga tegelenud, olnud terve ja ettevõtjana aastate jooksul hoolega riigile makse maksnud, ei suutnud ema siiski olukorraga leppida ning pöördus otse haigekassa poole, paludes selgitust, miks nad Märdi ravi rahastamist ei jätka.

Haigekassa vastus andis mõista, et nende hinnangul pole ravimi vahetuse efektiivsus piisavalt tõestatud ning samuti soovitati naisel enda arstilt muid ravivõimalusi, näiteks keemiaravi paluda.

"Meditsiinis on üldse väga raske öelda, et alati kõik 100 protsenti toimib. Kui me räägime ravile reageerivate inimeste protsendist ja toome alternatiiviks haigekassa poolt pakutud keemiaravi alternatiivi, siis see tõenäosus, et ta toimib, on suurem - umbes 5 kuni 10 protsenti versus 30 kuni 45 protsenti. See vahe on piisavalt suur, et pigem soovitada siiski immuunteraapiat, seda enam, et kui see ravim toimib, siis ta toimib pikalt," selgitas Putnik.

"Arstide soov patsiendi jaoks maksimum teha on meile täiesti mõistetav, nagu ka on patsientide soov selles olukorras kasutada ära kõik võimalused, mis vähegi olemas on. Siin tuleb nüüd vastu igapäeva reaalsus, et kõikide nende soovide rahastamiseks meil hetkel lihtsalt vahendeid ei ole. Seetõttu tuleb väga hoolega mõelda ja vaadata, kuidas neid jagada niimoodi, et jätkuks ühele patsiendile, teisele ja kolmandalegi. Ja seetõttu me arstide soovide asemel, kui teeme rahastamise otsuseid, mis peavad kehtima kõikide järgnevate aastate jooksul kõikide analoogsete patsientide kohta, peame lugema teaduslikke uuringuid, vaatama ravijuhiseid, taolisi dokumente," kommenteeris haigekassa.

Putnik ütles, et kuigi praegu kasutada olevad ravimid ei pruugi haigeid terveks ravida, on võimalik anda neile juurde kvaliteetseid eluaastaid.

"Ma võin päris kindlalt väita, et valdav enamus minu haigeid käivad endiselt tööl, kui nad on nii-öelda tööealised, enamik käivad vastuvõtul, võtavad töölt lõunapausi või võtavad vaba päeva. Selles suhtes nad on ühiskonnale kasulikud," ütles Putnik.

Pühapäeva õhtul suri Märt haiguse tagajärjel. Ühelt poolt kinnitab Märdi surm justkui haigekassa sõnu, et vähk on haigus, millest igaüks eluga välja ei tule, teisalt, kui jätaks erinevad ravivõimalused proovimata, oleks minejaid veelgi rohkem. Märdi perele pakub praeguses raskes olukorras suurimat lohutust teadmine, et nad võitlesid oma lähedase tervise ja elu eest kuni lõpuni välja.

Toimetaja: Merili Nael



Steve Bannon ei pruugi jääda viimaseks Valgest Majast lahkujaks.Steve Bannon ei pruugi jääda viimaseks Valgest Majast lahkujaks.
Bannon ei pruugi jääda viimaseks Valgest Majast lahkuma sunnituks

Viimastel kuudel on ametist lahkunud mitu Valge Maja ametnikku ning peastrateeg Steve Bannon ei pruugi nende seas viimaseks jääda. USA meedia hinnangul on vangerdused samm traditsioonilisema Valge Maja poole.

UUS ERR.ee lühidokkide sari
Martin Kuusk.Martin Kuusk.

Haiguse lugu: elu eluaegse haigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

Ruja proovRuja proov
Kirglik Ruja proovisaalis: pidev nääklemine ja vaidlemine väsitab

20. augustil on põhjust pidutseda, sest Eesti iseseisvuse taastamisest möödub 26 aastat. Et peost saaksid osa kõik eestimaalased, teeb ETV vastuvõtult ka teleülekande, kus musitseerib vaid üheks õhtuks kokku tulev ansambel Ruja. 

ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Helsingi sadam.Helsingi sadam.
Soome-Eesti laevareisijate arv on esimest korda suurem Soome-Rootsi suunast

Soome transpordiameti teatel on Eestisse suunduva mereliikluse reisijate arv esimest korda ajaloos suurem kui Rootsi suunduvatel laevadel reisivate inimeste arv.

Mart Luike intervjueeris Indrek Kiisler.Mart Luike intervjueeris Indrek Kiisler.

Luik: Sõõrumaa kaitseb poliitikasse minnes oma ärihuve seaduslikul moel

Valimisliidu "Tegus Tallinn" kampaaniajuht Mart Luik leiab, et pole midagi taunimisväärset, kui valimisliidu ettevõtjast asutaja Urmas Sõõrumaa soov on poliitikas muu hulgas ka oma ärihuve kaitsta.

Marika Priske ja Ainar Ruussaar.Marika Priske ja Ainar Ruussaar.
Priske ebaõnnestunud SKAIS2-st: poliitikud poleks saanud teisiti otsustada

Sotsiaalministeeriumi kantsler Marika Priske tunnistas ERR-i saates "Otse uudistemajast", et on üks vastutavamaid isikuid ebaõnnestunud SKAIS2 projektis. Tema sõnul on küsimus selles, kas tegu on fataalse ebaõnnestumisega või saab sellest midagi õppida.

Urmas RaagUrmas Raag
EM-il märaga võistlev Raag: täkud võivad hakata mõtlema kuust ja päikesest

Takistussõitja Urmas Raag alustas juba möödunud nädalavahetusel oma ratsu Ibellega teed Rootsi Göteborgi, kus nädala pärast astutakse üles Euroopa meistrivõistlustel.

Urmas SõõrumaaUrmas Sõõrumaa
Linnapeakandidaadid vastavad | Savisaare vari Sõõrumaa valimisliidu kohal

Urmas Sõõrumaa initsiatiivil loodud valimisliit “Tegus Tallinn” on poliitikute jaoks tundmatu suurus. Suve alguses sündinud liit pole nimekirja ega programmi avalikustanud, kuid Kristen Michal, Rainer Vakra ja Martin Helme usuvad, et ettevõtjate liit soovib kinnistada Keskerakonna võimu. 

Munad ja kanad Hollandis Luntereni linnufarmis.Munad ja kanad Hollandis Luntereni linnufarmis.
Mürgimunadest tulenev kahju võib ulatuda üle 150 miljoni euro

Hollandi farmerite ja jaemüüjate hinnangul võib putukamürgiga fiproniil saastunud munadest tulenev kahju ulatuda üle 150 miljoni euro.

Foto on illustreeriv.Foto on illustreeriv.
Tallinna linnapeakandidaadid | uuest võimuliidust on veel vara rääkida

Tallinna linnapeaks kandideerivad erakondade esinumbrid tõdesid ERRile antud intervjuudes, et praegu on uut pealinna võimuliitu vara ennustada, sest pole kindel, kes üldse võistlema tulevad. Samas märgivad kõik kandidaadid peale Taavi Aasa, et Keskerakond on linnatüüri juures väsinud, mistõttu peaks sügisest tööle asuma uus koalitsioon. 

DNA molekul.DNA molekul.
Biohäkkerid lisasid DNA-sse isekäivituva pahavara

DNA-sse on võimalik salvestada määratus koguses informatsiooni. Nii nähakse seda ühe tuleviku kõige paljutõotavama andmekandjana. USA biohäkkerid näitavad nüüd, et DNA-sse saab peita ka pahavara, millega saab ideaaltingimustel üle võtta selle järjestamiseks kasutatavaid arvuteid. See seaks löögi alla näiteks tundlikud terviseandmed.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

Kukeseened, herned ja maasikad Keskturul.Kukeseened, herned ja maasikad Keskturul.
Tallinna linnapeakandidaadid | Keskturu uuenemine võtab veel aastaid

Viiest ERR.ee küsitletud linnapeakandidaadist kolm tunnistasid, et pole aastaid Tallinna Keskturul käinud. Samas leidsid kõik, et näiliselt pealinna esituru tiitlit kandev kauplemiskoht peab uuenema, sest nõudlus värske kodumaise kauba järele on olemas. 

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

VALIMISED TALLINNAS
Indrek Kiisler ERRi raadiouudistest usutleb kõiki Tallinna linnapeakandidaate. Avaldame kandidaatide vastused järgemööda järgmise paari nädala jooksul.Indrek Kiisler ERRi raadiouudistest usutleb kõiki Tallinna linnapeakandidaate. Avaldame kandidaatide vastused järgemööda järgmise paari nädala jooksul.
Tallinna linnapeakandidaadid vastavad: mida teha Tallinna televisiooniga?

Tallinna televisioon on olnud pealinna volikogu opositsioonil pinnuks silmas juba aastaid. Ka tänavustel KOV valimistel ripub Tallinna TV pea kohal kirves, sest vana kolmikliit IRL, SDE ja Reformierakond lubavad võidu korral munitsipaaltelevisiooni stuudios tuled päeva pealt kustutada või kanali erastada, kuid EKRE ja Keskerakond on teist meelt. 

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.