Kohtla-Järvel tekitavad elanikke häirivat haisu peamiselt poolkoksimäed ({{commentsTotal}})

Uuringute kohaselt selgus ootamatult, et Kohtla-Järvel on haisu tekitamise pingerea tipus kaks poolkoksimäge. Hais on linnas aastatega vähemaks jäänud, kuid olematuks teha pole seda tööstuspiirkonnas võimalik.

Aasta aega kestnud ja 125 000 eurot maksma läinud Kohtla-Järve Järve linnaosa välisõhu uuringust selgus, et elanikke pikka aega häiriva mädamuna lõhna meenutava haisu tekitamise pingerea tipus on poolkoksimäed, millest üks on suletud ja teist kasutab VKG, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Poolkoksimägede nii suurt osatähtust ei osanud me tõesti oodata. Täna ei ole ühtegi head lahendust teada, mis küll ei tähenda seda, et selle nimel tööle ei hakataks ja ei tegutsetaks. VKG juba toimetab ja ühel päeval leitakse võib-olla head lahendused ka tänaseks kaetud mäe lõhnaaine emissioonide vähendamiesks," rääkis keskkonnainspektsiooni Ida-Virumaa büroo juhataja Aivar Lainjärv.

Keskkonnauuringute keskuse õhukvaliteedi juhtimise peaspetsialisti Marek Maasikmetsa sõnul on poolkoksimägede esitetõus tingitud sellest, et võrreldes kümne aasta taguse põhjalikuma uuringuperioodiga on tööstusettevõtted hakanud õhku vähem saastama.

"Selge erinevus on suletud riikliku poolkoksimäe ja aktiivses kasutuses oleva poolkoksimäe vahel. Suletud mägi on tunduvalt väiksema emissiooniga kui aktiivne ladestusala," ütles Maasikmets.

Lainjärve väitel ei tohiks rahvusvaheliste määrade mõistes Kohtla-Järve elanike elu ohus olla, küll on aga haisul tervisele kaudsed mõjud. "Tuleb aru saada ka seda, et kui inimesel on tulenevalt lõhnast mingi ebameeldiv aisting, siis võib ka see tema tervist kuidagi negatiivses suunas mõjutada," märkis Lainjärv.

Ühe haisutekitaja, vee-ettevõtte Järve Biopuhastus esindaja Andra Pärnamäe arvates võiks kaaluda seaduste leevendamist ja otsida tuleks kompromisse.

"Täna kehtiva atmosfääriõhu seaduse järgi on nii, et haisu põhimõtteliselt õhus olla ei tohi, aga selle saavutamine tööstuspiirkonnas on niivõrd kallis, et see võib tähendada kas põlevkivitööstuse lõppu või siis meie piirkonna elanikele, kes pole kõige suurema palgaga, maksta vee ja selle puhatsamise eest kaks-kolm korda kõrgemat tasu. Kas see on mõistlik ja õiglane, eriti kuna seos peaks olema selle järgi, kas meie välisõhk on mürgine, ohtlik, halb ja kahjulik või ta on lihtsalt ebameeldiv koht. Kas siin pole mitte kompromissi koht?" arutles Pärnamäe.

Toimetaja: Merili Nael



Poliitikud saates "Foorum".

Helme: toetuste jagamise probleem ei puuduta ainult Simsonit

Majandusminister Kadri Simsoni puhul on tõstatatud küsimus, kas ta on valitsuses seakasvatuse toetuste läbirääkimistel osaledes õigesti käitunud, arvestades oma elukaaslase tegutsemist samas valdkonnas, kuid riigikogu EKRE fraktsiooni esimehe Martin Helme sõnul on probleem laiem ja puudutab ka paljusid teisi poliitikuid.

kahe isa kogemused
Isapuhkuse päevikut pidasid Pärt Ojamaa Tartust ja Lauri Koort Tallinnast.

Isapuhkuse päevik: ära püüa olla aasta isa, ole lihtsalt olemas

Kas lastega jalgsi poes käimine on kangelastegu või normaalsus? Millal on okei osta laps ära magusaga? Kui sujuvalt toimub vahetus emapuhkuselt isapuhkusele? ERR palus kahel lapsepuhkusel oleval Tartu ja Tallinna isal pidada päevikut ja arutleda isapuhkuse teemal.

tehnikakommentaar
Lapsed Stroomi rannas koolivaheaega veetmas

Selgusid järgmise kolme õppeaasta koolivaheajad

Haridus- ja teadusministeerium pani paika järgmise kolme õppeaasta koolivaheajad, et lapsevanematel oleks kergem puhkusi ja muid lastega seotud tegevusi kavandada ning koolidel ühistegevusi planeerida.

hääleta!
Spordiaasta tähed auhinnad

Algas "Aasta sportlane 2017" rahvahääletus

Esmaspäeva varahommikul avas Eesti Olümpiakomitee “Aasta sportlane 2017” rahvahääletuse, kui oma soosikute poolt saab hääletada internetis EOK kodulehel www.eok.ee. Spordiaasta parimad tehakse teatavaks 27. detsembril toimuval “Spordiaasta tähed 2017” auhinnagalal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: