Eesti Raudtee juht Sulev Loo lahkub ametist
Veidi enam kui poolteist aastat Eesti Raudteed juhtinud Sulev Loo esitas reedel nõukogule lahkumisavalduse ning osapooled leppisid kokku, et Loo jätkab selles ametis veel kolm kuud.
"Soov siia tulla oli eelkõige tingitud sellest, et ehk on võimalik kaubamahte suurendada. Pean tunnistama, et väga hästi pole see õnnestunud erinevatel objektiivsetel ja subjektiivsetel põhjustel," selgitas Loo pärast nõukogu koosolekut ajakirjanikele.
"Võib-olla on ettevõtte juhtimise osas olnud õnnestumisi, aga kõige lihtsam ja otsekohesem oleks öelda, et ma olen suunitluselt natuke teistsugune juht. Mulle meeldib rohkem kommertsala, logistilised ahelad, müügitegevus," ütles ta.
"Ma tunnen, et minu aeg selles ettevõttes on täis. See ettevõte vajab juhti, kes tegeleb erinevate infrastruktuuride ülesehitamisega. Inimest, keda see paelub. Need inimesed on olemas, ka siin [Eesti Raudtee] majas on kindlasti tugev seltskond."
Eesti Raudtee nõukogu esimees Priit Rohumaa kommenteeris, et Loo võimalik lahkumine oli päevakorral juba pool aastat tagasi ning nõukogu tegi kõik selleks, et ta jätkaks. "Meil on kindlasti väga kahju," kinnitas ta. "Nõukogul oli väga hea koostöö Looga. /.../ See ei ole lihtne positsioon."
Loo on valmis Eesti Raudtees jätkama veel kolm kuud ning selle ajaga püüab ettevõte leida uue juhi.
Sulev Loo asus riigile kuuluvat Eesti Raudteed juhtima 2015. aastal, kui lõpetas töö naftatoodete logistikaettevõttes Tarcona. Eesti Raudtee peadirektori ametikohale asus ta viieaastase töölepinguga. Samuti on ta juhtinud tuntud Eesti transiidi- ja logistikasektori firmasid nagu N-Terminal Grupp, Milstrand ja Pakterminal.
Transiit on olemas, kuid ei liigu läbi Eesti
Loo tõdes ajakirjanike küimustele vastates, et transiidi osas on olukord praegu nukker. "Aga nii kaua kui ma siin olen, ei lõpeta me kindlasti võitmemist sellel suunal," kinnitas ta.
"Transiit on olemas, lihtsalt ta ei liigu läbi meie praegu. Kaubakogused üleliia palju kukkunud ei ole, pigem on nad suurenenud, aga me oleme suutnud ennast kuidagi panna sellisesse situatsiooni, kus nad ei tule läbi meie," selgitas Loo.
"Ma ei taha siin kindlasti hirmasat pessimismi väljendada. Töötame edasi. Meie geograafiline positsioon peab hakkama varem või hiljem uuesti tööle."
Rohumaa ütles, et transiit on Venemaal olnud alati poliitiline sektor ning praegune olukord ei ole aidanud kaasa kaubavoo hoidmisele. "Aga ministeeriumid on lubanud suhted uuesti üles soojendada ning rääkida Vene ministeeriumitega. On selge, et ka ametkondade tasemel on võimalik suhet parandada," sõnas ta.
"Venemaal on sadamad üle koormatud ja nad on huvitatud Eesti kaudu vedamisest, aga see ei ole nii, et ettevõtted omavahel lepivad kokku. Siin on vaja ka riiklikul tasandil näidata huvi."
Vare: uute reeglitega on raske kohaneda
Endise Eesti Raudtee nõukogu esimehe Raivo Vare hinnangul viis Loo lahkumiseni asjaolu, erasektorist tulnud tippjuhtidel on suhteliselt raske kohaneda avaliku sektori mängureeglitega.
Vare ütles Vikerraadio saates "Uudis+", et ilmselt ei õnnestunud Lool teatud põhjustel oma ideid realiseerida. "Need asjad tekitavad teatud psühholoogilist probleemi inimestel, kes on harjunud kiiresti tegutsema ja palju saavutama," lisas ta.
"Meil on olnud terve rida erasektorist tulnud tippjuhte, kes olid ka avalikus sektoris tegelikult edukad, aga kolme-nelja aastaga on kõik läbi põlenud. Aivo Adamson ja Taavi Kotka näiteks. Elu on selline."
Vare sõnul ei ole kaubavoogude kasvatamine raudtee haardeulatuses ning raudteetaristu rahastamine on ajale jalgu jäänud.
Ta meenutas ERR-i uudist, et kaheksa veo- ja logistikafirmat pöördus kõrgete kasutustasudega seoses kohtusse ning neist ühe kaebus võeti ka menetlusse. "Eeldus, et kaubavood kasvavad jätkuvalt ning suudavad ära finantseerida infrastruktuuri parenduse ja subsideerida reisijatevedu, osutusid lihtsalt valearvestuseks."
Toimetaja: Oliver Kahu