Vastsündinud ei hakka enam B-hepatiidi vaktsiini esimesel elupäeval saama ({{commentsTotal}})

Autor: AP/Scanpix

Kehtiva immuniseerimiskava järgi vaktsineeritakse B-viirushepatiidi vastu esimese annusega universaalselt kõiki vastsündinuid nende esimesel elupäeval, kuid 2018. aastast eeldatavasti jõustuv kord lükkab vaktsineerimise hilisemaks.

Praegu on nii, et pärast esimest vaktsiini annust imiku sündimise järel järgnevad vaktsiini teine annus 1 kuu ja kolmas annus 6 kuu vanuselt.

Uue kava järgi toimub B-viirushepatiidi universaalne vaktsineerimine samaaegselt difteeria, teetanuse, läkaköha, lastehalvatustõve ja b-tüübi hemofiilusnakkuse vastu vaktsineerimisega lapse 3, 4, 5 ja 6 kuu vanuselt. Täiendav vaktsiiniannus manustatakse 2 aasta vanuselt.

Väikelaste hilisemat B-viirushepatiidi vastast vaktsineerimist soosib haiguse muutunud epidemioloogiline olukord. Viimase 12 aasta jooksul on B-viirushepatiiti haigestumus Eestis oluliselt vähenenud.

2002. aastal (enne riikliku immuniseerimiskava raames B-viirushepatiidi vaktsineerimisega alustamist) oli haigestumus 17,9 juhtu 100 000 inimese kohta. Järgnevatel aastatel on haigestumus olnud tugeva langustendentsiga. Ägeda B-viirushepatiidi juhtumeid on alates 2010. aastast registreeritud alla kahe juhu 100 000 inimese kohta aastas ning alates 2012. aastast alla ühe juhu 100 000 inimese kohta aastas.

Uue kava rakendamisega jätkatakse üksnes riskirühma kuuluvate laste vaktsineerimist B-viirushepatiidi vastu sünni järel. Riskirühma kuuluvad vastsündinud, kes sünnivad B-viirushepatiidiga nakatunud emadelt või raseduse ajal HBsAg (B-hepatiidi viiruse pinnaantigeen) kandluse suhtes sõeltestimata emadelt.

Uus immuniseerimiskava näeb ette ka 12-aastaste tütarlaste vaktsineerimise inimese papilloomiviirusnakkuse vastu kahe vaktsiiniannusega.

Inimese papilloomiviirus (ehk HPV) on viiruslik nakkushaigus, mida on teada üle 100 eri genotüübi. HPV genotüüpe jaotatakse vastavalt nende vähki tekitavale võimele suure ja väikse onkogeense riskiga genotüüpideks. HPV suure riskiga genotüübid tekitavad eri paikmete vähkkasvajaid.

Immuniseerimiskava muutev ministri määrus on praegu kooskõlastusringil. See on planeeritud jõustuma 2018. aastast alates. Määruse jõustumise tähtaja sätestamisel on arvesse võetud HPV-vaktsiini riigihanke ettevalmistamisele, hanke korraldamisele ja vaktsiinide tarnele kuluvat aega. Samuti on arvesse võetud immuniseerimiskava muudatustest teavitustööle kuluvat aega. 

Toimetaja: Priit Luts



{{c.alias}}
{{c.createdMoment}}
{{c.body}}
{{cc.alias}}
{{cc.createdMoment}}
+{{cc.replyToName}} {{cc.body}}
Kommentaare ei ole.
Oled sisseloginud kui {{user.alias}}. Logi välja
Sisselogimine ebaõnnestus.

Pole veel kasutajat/unustasid salasõna

Nimi võib olla kuni 32 tähemärki pikk
Kommentaar võib olla kuni 600 tähemärki pikk
{{comment.captcha.word.answer}}

www.err.ee

Merejääl sündivad hülgepojad on südikamad

Nii viiger- kui hallhülged eelistaksid järgmise põlvkonna ilmale tuua jää peal. Viigerhülge jaoks on pehme talv teravam probleem, hallhülged saavad poegida ka maismaal, kuid seal sirgunud isendid on merejääl kasvanud liigikaaslastest nõrgemad.

Vikerraadio 50
Üleskutse: joonistame Vikerraadio maailmakaardi

Vikerraadio tähistab 3. aprillil 50. sünnipäeva. Suurte pidustuste saatel tahab raadio panna maailmakaardile enda fännid. Selleks oodatakse tervitusi kogu maailmast tekstis, videos või fotos aadressile viker@err.ee.

BLOGI
Paastupäevik | kirjutab Allan: patuga pooleks paastudes

Novaatori paastueksperiment on jõudnud 22. päevani. Selles paastupäeviku sissekandes jagab katsealune Allan oma viimase kahe nädala paastukogemust, mis tema hinnangul on olnud äärmiselt valgustav ning kogemuste rohke.

BLOGI
Ela kaasa! Kukerpillid otsivad kolme nädala jooksul Ameerikast oma juuri

Aprilli alguses tähistab ansambel Kukerpillid 45. sünnipäeva ning selleks puhuks võtavad nad ette kolmenädalase reisi Ameerikasse, et uurida cajun-muusika juuri. Menu hoiab õpperetkel pidevalt silma peal ning vahendab videosid, pilte ja reisiteekonda.

ETV OTSE
Viipekeelsed uudised