Paljud õpetajad ei tea oma tööõigusi, liit näeb lahendusena kollektiivlepingut ({{commentsTotal}})

Haridusministeeriumi tellitud uuringust selgub, et ligi veerand Eesti õpetajatest ei tea oma tööõigusi ning kõige keerulisem on nende jaoks eristada, millised ülesanded kuuluvad põhitöö hulka ja millised on lisaülesanded, mille eest saaks küsida ka lisatasu. Haridustöötajate liit näeb ühe võimaliku lahendusena kollektiivlepingut.

Kolm aastat tagasi loobuti õpetajate töökoormuse arvestamisel riiklikult kehtestatud kontakttundide arvust ning õpetaja ametijärkudest. Kuna õpetajate ülesanded hõlmavad lisaks klassi ees tundide andmisele ka näiteks õpilaste olümpiaadideks ettevalmistamist või klassijuhatamist, otsustati ka palgamaksmine muuta pigem üldtööaja põhiseks, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Täna aga arvestatakse töökoormust koolides märkimisväärselt erinevalt ning suur osa õpetajatest saab endiselt palka kontakttundide arvu järgi.

"Riiklik regulatsioon on ära kadunud, aga allpool olevad institutsioonid ehk kohalikud omavalitsused ja direktorid ei ole eriti altid kokkuleppeid sõlmima, vaid tahavad ise kehtestada reegleid. Sealt tulenebki segadus - kokku ei lepita ja siis ülevalt poolt lihtsalt kehtestatakse mingeid ülesandeid, mille kohta teine pool ei teagi, et see on tema ülesanne, mille eest peaks ka lisatasu tulema," selgitas haridustöötajate liidu esimees Reemo Voltri.

Õpetajate hinnangul on ametijuhendid tihti segased ja lisaülesannete tasustamise kord ei ole läbipaistev.

"Selle nii-öelda piiri kokku leppimine, kus on õpetaja üldtööaja sees olevad tavapärased ülesanded ja kus on lisaülesanded, on olnud koolides vaevaline ja väga erinev," tõdes haridusministeeriumi asekantsler Mart Laidmets.

Nii ministeerium kui ka haridustöötajate liit leiavad, et õpetajate õiguste eest peaksid eelkõige seisma õpetajad ise. Selge ja ühise arusaama tekkimiseks näeb haridustöötajate liit ühe lahendusena kollektiivlepingu koostamist.

"Sõna "kollektiivleping" tekitab kohalike omavalitsuste ja direktorite seas hirmujudinaid. /.../ See on täiesti mõistlik kokkuleppimise vorm, aga meil seda kultuuri kahjuks veel ei ole ja sellest, ma arvan, on ka päris palju segadust tekkinud," ütles Voltri.

Toimetaja: Merili Nael



Kohtuistung Reidi tee ehitusloa teemalKohtuistung Reidi tee ehitusloa teemal
Halduskohus kuulutab otsuse Reidi tee asjus 6. septembril

Tallinna halduskohus arutas esmaspäeval MTÜ Eesti Roheline Liikumine taotlust peatada Reidi tee ehitamine.

Uuendatud: 17:47 
Züleyxa Izmailova ja Indrek KiislerZüleyxa Izmailova ja Indrek Kiisler
Izmailova: riigikogu valimistel on rohelised tagasi pildil

Eestimaa Roheliste liidri Züleyxa Izmailova möönis, et Tallinnas oleks neil olnud kohalikeks valimisteks kasulik mõne teise nimekirjaga liituda, kuid seda ei tehtud silmas pidades riigikogu valimisi.

Roheliste linnapeakandidaadi sõnul on Tallinna linna eelarve maht umbes 60 miljonit eurot 

tamm ja krummtamm ja krumm
Vaata uuesti: Tamm ja Krumm annavad saunale võimaluse

Pühapäeva õhtul Kadrioru roosiaias toimunud presidendi vastuvõttu väisasid ka näitlejad Katariina Tamm ja Piret Krumm, tuues endaga rea humoorikaid sketše.

UUS ERR.ee lühidokkide sari
Martin Kuusk.Martin Kuusk.

Haiguse lugu: elu eluaegse haigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.