Autokoolid ja maanteeamet üritavad vähendada korduseksamite arvu ({{commentsTotal}})

Eesti Autokoolide Liit ja maanteeamet püüavad parandada olukorda, kus B-kategooria juhiloa taotlejad riiklikul sõidueksamil massiliselt põruvad.

Eelmisel aastal tegi esimese korraga sõidueksami ära vaid 46 protsenti tulevastest autojuhtidest, aasta varem oli protsent 51. Korduseksami tegijad, keda on aastas ligi 18 000, pikendavad oluliselt eksamijärjekorda, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Kui rohkem kui pool juhiloa taotlejatest riiklikul sõidueksamil põrub, on tegemist tõsise probleemiga, tõdes ka maanteeamet. B-kategooria omandamise eest tuleb autokoolis maksta 350-400 eurot, selles summas sisaldub paarkümmend sõidutundi. Lisatund maksab keskmiselt 18 eurot, mis tundub paljudele kallis ja nii minnakse eksamile puudulike oskustega - lootuses, et ehk veab.

"Kui läbisaamise protsent oleks suurem, siis oleks meil ka vähem pahameelt nii autokoolide poole pealt kui ka nende juhikandidaatide poole pealt, kes täna tahavad lube saada. No keskmiselt teise korraga tehakse eksam ära. Harva on neid, kus käiakse kolm korda, kuus korda ja kaheksa korda," märkis maanteeameti eksamiosakonna juhataja Tarmo Vanamõisa.

Vanamõisa lisas, et aastate rekord on umbes viiskümmend korda ja see ei ole üldse naljakas, sest eksami riigilõiv on 40 eurot. Aastas tehakse 18 000 korduseksamit.

"Kui ikkagi kool ütleb, et te peaksite võtma natuke sõidutunde või mingeid asju lihvima, siis parem võtke see kaks-kolm lisasõidutundi ja tulge siis eksamile, see on rahakotile oluliselt kergem kui te pärast maksate mitu korda riigilõivu," soovitas ta.

Küsimusele, millega sõidueksamil peamiselt põrutakse, vastas Eesti Autokoolide Liidu president Enn Saard, et läbikukkumise põhjused on väga tihti kõige lihtsamad. "Parkimine, ümber nurga tagurdamine. Hästi tihti on lihtne asi: inimene sõitis 40 minutit ära ja siis ei saa lihtsa parkimisega hakkama," nentis ta.

Saard sõnas, et õigem oleks suhtuda rangemalt nendesse eksimustesse, mis liikluses toovad kaasa raske tagajärje, näiteks eksimine tagasipöördel või möödasõidul.

Samuti pelgavad paljud seda, et eksamit ei saa teha kooliautoga.

"Me küll loodame, et seda hakatakse uuesti lubama. Siis inimene saab teha selle autoga, tal kaob üks hirm ära, et see on võõras auto," lausus Saard.

Kui kooliautosid lubada, tuleb neile paigaldada salvestusseadmed, nagu praegu on eksamikeskuse autodel. See investeering pole aga kõigile autokoolidele jõukohane.

Toimetaja: Laur Viirand



Maria Sepperi uue ettevõttega rendilepingu sõlminud Viimsi vald lubab õigeaegsel tasumisel silma peal hoida.Maria Sepperi uue ettevõttega rendilepingu sõlminud Viimsi vald lubab õigeaegsel tasumisel silma peal hoida.
Viimsi vald sõlmis lepingu Teletorni äpardunud ja võlgades toitlustajaga

Ettevõtja Maria Sepper, kes pidi avama Teletornis restorani, ent ei suutnud lepingut vaatamata tähtaegade korduvale edasilükkamisest ikkagi täita, on loonud uue, ilma maksuvõlgadeta ettevõtte, millega Viimsi vald sõlmis rendilepingu. Enamik Sepperi ettevõtetest on võlgades, kuid ettevõtja kinnitab, et tegeleb võlakoormuse vähendamisega.

"Lotte lood!""Lotte lood!"
ETV2 toob sügisest ekraanile tippnäitlejatega seriaali "Lotte lood!"

Juba oktoobris jõuab ETV2 eetrisse uhiuus seriaal Leiutajateküla vahvatest ja lõbusatest seiklustest. Lastesaadete toimetuse juht Margus Saar ütles, et Lotte seiklused on Eestis lapsepõlve loomulik osa, mistõttu on imelik, et joonisfilmide, raamatute ja muusikalilavastuste kõrval veel telesarja pole.

Tallinn.Tallinn.
Linnapeakandidaadid vastavad | Suur-Tallinn peab sündima loomulikul teel

Kuigi Tallinna ümbritsevad rõngasvallad on tugevalt pealinnaga seotud, ei leia meerikandidaadid, et näiteks Jüri, Viimsi või Tabasalu peaks liitma Tallinnaga. Tallinna tegevlinnapea Taavi Aasa hinnangul juhtub see tulevikus paratamatult, kuid selle aluseks peab olema loomulik integratsioon läbi koostöö mitte sundliitmine. 

20. august presidendi Roosiaias20. august presidendi Roosiaias
Galerii: Vaata, kuidas jõudis ETV-sse suurejooneline ülekanne roosiaiast

20. augustil toimus presidendi roosiaias pidulik vastuvõtt, et tähistada Eesti iseseisvuse taastamise aastapäeva.

UUS ERR.ee lühidokkide sari
Martin Kuusk.Martin Kuusk.

Haiguse lugu: elu eluaegse haigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.