"AK. Nädal" küsis ajaloolastelt hinnangut president Pätsi pärandile ({{commentsTotal}})

Uudistesaade "Aktuaalne kaamera. Nädal" uuris seoses viimasel ajal puhkenud vaidlusega Konstatin Pätsi võimaliku ausambaga mitmelt ajaloolaselt, millisena nemad esimese presidendi rolli Eesti ajaloos näevad.

"Kui see oleks Toompea lossi aed, siis see oleks irvitamine tänase demokraatia ja tänase parlamendi üle, et see sellisel kujul kindlasti ei sobiks," märkis ajaloolane Magnus Ilmjärv.

"Minu kui ajaloolase, aga veel enam kui kodaniku jaoks on hästi problemaatiline selle monumendi rajamise idee juba sellisena ja seda juba eelkõige Pätsi rolli pärast autoritaarse režiimi kehtestamisel," lisas Tallinna Ülikooli ajaloolane Linda Kaljundi.

Tegelikult käibki vaidlus kahel teemal. Ühelt poolt, milline üldse on Pätsi roll ajaloos, teisalt on vaidlus lihtsam - kas talle teha sammas või mitte.

"Seal on ju tegelikult see tasuline kemmerg. Kui see sinna kõlbas panna, ilma suurema tülita, siis võiks meil üldiselt olla ikka mitu riigitegelaste mälestusmärki võib-olla selle asemel. Pigem selle asemel," sõnas ajaloolane Toomas Hiio. "Kui me mõtleme näiteks prantslaste peale. Napoleon, miljoneid inimesi sai surma tema maailmavallutamise pärast, aga tema haual käivad miljonid turistid praegu."

Kriitikud ütlevad, et tegelikult on Konstatin Pätsile ausambaid juba püstitatud. Üks on neist on näiteks Kadrioru Roosiaias. Veel on Pätsi mälestussammas Pärnumaal Tahkurannas. Kui teha aga riigikogu juurde sammas kogu Päästekomiteele, siis oleks see mälestus ka Jüri Vilmsile ja Konstantin Konikile.

Laiem arutlusteema on aga Pätsi roll ajaloos ning see tekitab asjatundjates vastakaid arvamusi.

"Sellise ajaloolise paradoksina see Eesti, mida meie vanemad ja vanavanemad mäletasid läbi Nõukogude aja, on suuresti see Eesti, mis Pätsi ajal sellises avalikus ruumis loodi," märkis Toomas Hiio.

Nii näiteks pandi nö range Pätsi ajal traditsioon kodukaunistamiseks, populaarsust kogus emadepäeval emade autasustamine ja välja hakati andma ka riiklikke teenetemärke, mida ka nüüd suure auga tehakse.

Need ajaloolased, kes aga Pätsi tegusid sedavõrd positiivselt ei näe, rõhutavad nii 1934. aasta sündmusi, erakorralist kaitseolukorda, hilisemat vaikivat ajastut ja baaside lepet. Kõike seda tõstis esile ka Magnus Ilmjärve 13 aastat tagasi ilmunud raamat "Hääletu alistumine", milles ei kujutata Pätsi sugugi kangelasena ja mis sai väga palju kriitikat.

"Selline nostalgia möödunud aegade vastu ja mis tunduvad paljudele üsna ilusad ja mingid identiteedi otsingud ja muidugi piiratud ajaloonägemus," kommenteeris Ilmjärv.

Ilmjärve kolleeg Tallinna Ülikoolis Linda Kaljundi hinnangul on tekkinud arutelu märk praegusest Eestist. "Mina olen küll täiesti veendunud, et mineviku mäletamine kõnetab rohkem tänapäeva, ta räägib alati rohkem tänapäevast kui minevikust. Need samad ühiskondlikud vaidlused, kuidas riiki peaks valitsema, kuidas me mõistame demokraatiat, kuidas me mõistame riigijuhtide rolli. Ma arvan, et see põhjus, miks Pätsi küsimus täna nii palju kirgi tõstab, seostub ikkagi sellega, et meil on tänapäeval need küsimused relevantsed."

Faktiliselt on ajalugu paigas, aga hinnangud on need, mis tänapäeval mängivad. Kaljundi sõnul on paljuski ikka küsimus, kuidas me tahame järeltulevatele põlvedele Pätsi mälestust edasi anda.

Ajaloo- ja ühiskonnaõpetajate liidu esimees, Reaalkooli õpetaja Madis Somelar ütles, et juba aastakümneid on algklasside lastele räägitud Pätsist kui näitlikust materjalist heast kodanikust Eesti riigi rajamisel. Pikemalt räägitakse Pätsist uuesti põhikooli lõpus ja gümnaasiumis.

"Kontantin Pätsi käsitletakse ühiskonnaõpetatuses eelkõige kui esimest Eesti Vabariigi presidenti. Kui me kõneleme presidendist kui institutsioonist, siis me kõnelemegi sellisest kolmekümnendate presidendi rollist. Kadrioru presidendilossi rajamisest, aga räägime ka presidentidest tänases Eestis. Kui me Eesti ajaloost räägime, siis me tuleme Pätsi, Vilmsi ja Koniku juurde juba kaheksandas klassis, kui tuleb juttu Eesti riigi rajamisest. Ning see sama kolme mehe väärtustamine toimub ka gümnaasiumiastmes, kus tuleb juttu Eesti ajaloost Eesti iseseisvumise võtmes," rääkis ta.



Steve Bannon ei pruugi jääda viimaseks Valgest Majast lahkujaks.Steve Bannon ei pruugi jääda viimaseks Valgest Majast lahkujaks.
Bannon ei pruugi jääda viimaseks Valgest Majast lahkuma sunnituks

Viimastel kuudel on ametist lahkunud mitu Valge Maja ametnikku ning peastrateeg Steve Bannon ei pruugi nende seas viimaseks jääda. USA meedia hinnangul on vangerdused samm traditsioonilisema Valge Maja poole.

UUS ERR.ee lühidokkide sari
Martin Kuusk.Martin Kuusk.

Haiguse lugu: elu eluaegse haigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

Ruja proovRuja proov
Kirglik Ruja proovisaalis: pidev nääklemine ja vaidlemine väsitab

20. augustil on põhjust pidutseda, sest Eesti iseseisvuse taastamisest möödub 26 aastat. Et peost saaksid osa kõik eestimaalased, teeb ETV vastuvõtult ka teleülekande, kus musitseerib vaid üheks õhtuks kokku tulev ansambel Ruja. 

ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Helsingi sadam.Helsingi sadam.
Soome-Eesti laevareisijate arv on esimest korda suurem Soome-Rootsi suunast

Soome transpordiameti teatel on Eestisse suunduva mereliikluse reisijate arv esimest korda ajaloos suurem kui Rootsi suunduvatel laevadel reisivate inimeste arv.

Mart Luike intervjueeris Indrek Kiisler.Mart Luike intervjueeris Indrek Kiisler.

Luik: Sõõrumaa kaitseb poliitikasse minnes oma ärihuve seaduslikul moel

Valimisliidu "Tegus Tallinn" kampaaniajuht Mart Luik leiab, et pole midagi taunimisväärset, kui valimisliidu ettevõtjast asutaja Urmas Sõõrumaa soov on poliitikas muu hulgas ka oma ärihuve kaitsta.

Marika Priske ja Ainar Ruussaar.Marika Priske ja Ainar Ruussaar.
Priske ebaõnnestunud SKAIS2-st: poliitikud poleks saanud teisiti otsustada

Sotsiaalministeeriumi kantsler Marika Priske tunnistas ERR-i saates "Otse uudistemajast", et on üks vastutavamaid isikuid ebaõnnestunud SKAIS2 projektis. Tema sõnul on küsimus selles, kas tegu on fataalse ebaõnnestumisega või saab sellest midagi õppida.

Urmas RaagUrmas Raag
EM-il märaga võistlev Raag: täkud võivad hakata mõtlema kuust ja päikesest

Takistussõitja Urmas Raag alustas juba möödunud nädalavahetusel oma ratsu Ibellega teed Rootsi Göteborgi, kus nädala pärast astutakse üles Euroopa meistrivõistlustel.

Urmas SõõrumaaUrmas Sõõrumaa
Linnapeakandidaadid vastavad | Savisaare vari Sõõrumaa valimisliidu kohal

Urmas Sõõrumaa initsiatiivil loodud valimisliit “Tegus Tallinn” on poliitikute jaoks tundmatu suurus. Suve alguses sündinud liit pole nimekirja ega programmi avalikustanud, kuid Kristen Michal, Rainer Vakra ja Martin Helme usuvad, et ettevõtjate liit soovib kinnistada Keskerakonna võimu. 

Munad ja kanad Hollandis Luntereni linnufarmis.Munad ja kanad Hollandis Luntereni linnufarmis.
Mürgimunadest tulenev kahju võib ulatuda üle 150 miljoni euro

Hollandi farmerite ja jaemüüjate hinnangul võib putukamürgiga fiproniil saastunud munadest tulenev kahju ulatuda üle 150 miljoni euro.

Foto on illustreeriv.Foto on illustreeriv.
Tallinna linnapeakandidaadid | uuest võimuliidust on veel vara rääkida

Tallinna linnapeaks kandideerivad erakondade esinumbrid tõdesid ERRile antud intervjuudes, et praegu on uut pealinna võimuliitu vara ennustada, sest pole kindel, kes üldse võistlema tulevad. Samas märgivad kõik kandidaadid peale Taavi Aasa, et Keskerakond on linnatüüri juures väsinud, mistõttu peaks sügisest tööle asuma uus koalitsioon. 

DNA molekul.DNA molekul.
Biohäkkerid lisasid DNA-sse isekäivituva pahavara

DNA-sse on võimalik salvestada määratus koguses informatsiooni. Nii nähakse seda ühe tuleviku kõige paljutõotavama andmekandjana. USA biohäkkerid näitavad nüüd, et DNA-sse saab peita ka pahavara, millega saab ideaaltingimustel üle võtta selle järjestamiseks kasutatavaid arvuteid. See seaks löögi alla näiteks tundlikud terviseandmed.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

Kukeseened, herned ja maasikad Keskturul.Kukeseened, herned ja maasikad Keskturul.
Tallinna linnapeakandidaadid | Keskturu uuenemine võtab veel aastaid

Viiest ERR.ee küsitletud linnapeakandidaadist kolm tunnistasid, et pole aastaid Tallinna Keskturul käinud. Samas leidsid kõik, et näiliselt pealinna esituru tiitlit kandev kauplemiskoht peab uuenema, sest nõudlus värske kodumaise kauba järele on olemas. 

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

VALIMISED TALLINNAS
Indrek Kiisler ERRi raadiouudistest usutleb kõiki Tallinna linnapeakandidaate. Avaldame kandidaatide vastused järgemööda järgmise paari nädala jooksul.Indrek Kiisler ERRi raadiouudistest usutleb kõiki Tallinna linnapeakandidaate. Avaldame kandidaatide vastused järgemööda järgmise paari nädala jooksul.
Tallinna linnapeakandidaadid vastavad: mida teha Tallinna televisiooniga?

Tallinna televisioon on olnud pealinna volikogu opositsioonil pinnuks silmas juba aastaid. Ka tänavustel KOV valimistel ripub Tallinna TV pea kohal kirves, sest vana kolmikliit IRL, SDE ja Reformierakond lubavad võidu korral munitsipaaltelevisiooni stuudios tuled päeva pealt kustutada või kanali erastada, kuid EKRE ja Keskerakond on teist meelt. 

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.