Villem Mutt: Narva pole ju Donetsk?! ({{commentsTotal}})

Bellingcati foto Donetski linnast ja majade vahelt lendavast raketist.
Bellingcati foto Donetski linnast ja majade vahelt lendavast raketist. Autor/allikas: bellingcat.com

„Kui juba läinudesmaspäevasest Postimehest võis lugeda, et [Ida-Ukraina] konflikti eskaleerumise taga on eelkõige Ukraina valitsusväed, siis millise vabandusega kasutavad meie välis- ja kaitseminister ning sisuliselt kõikide parlamendiparteide esindajad, kes ammutavad infot ka avalikkusele kättesaamatuist otsekanalitest, rahvusliku telekanali otse-eetrit inimeste desinformeerimiseks?” küsib Villem Mutt oma lugejakirjas.

Narva ja Donetsk on teatavasti sõpruslinnad. Möödunud kolmapäeval (7.2.) ETV eetris olnud arutelusaadet „Foorum” vaadates jäi aga mulje, et neid kahte linna seob midagi palju sügavamat kui munitsipaalkoostöö.

Riigikogus esindatud erakondade kõneisikud maalisid pildi agressiivse Venemaa poolt segadusse paisatud maailmakorrast, millele vapper Ukraina vastu on astunud, ning meil tuleb valmis olla järgmisena vaba maailma eest seista.

Vaid Keskerakonda esindanud Oudekki Loone julges selle nn „vaba maailma” definitsiooni kahtluse alla seada.

Midagi selles narratiivis jäi kõrvu kriipima. Kui sotsiaaldemokraadist välisminister Sven Mikser põhjendas Avdijivkas eskaleerunud konflikti Vladimir Putini sooviga Donald Trumpi piire testida, meenus mulle paari päeva eest Postimehes ilmunud Jaanus Piirsalu artikkel „Ukraina armee tungib Donbassis meetri kaupa edasi”, kus antud eskalatsioon küllaltki põhjalikult lahti seletati.

Tegu olevat Ukraina julgeoleku- ja kaitsenõukogu sekretäri Aleksandr Turtšinovi eelmise aasta lõpus välja kuulutatud Ukraina armee uue rünnakustrateegiaga, mille separatistid ühel hetkel läbi nägid, ja sellele strateegiliselt üliolulises Donetski-Avdijivka piirkonnas omakorda rünnakrühmade pealetungi ja Gradide tulega vastasid.

Trump vajab kokkulepet Ukrainas

Muidugi rikub raskerelvastuse paiknemine – veel enam kasutamine – konfliktipiirkonnas Minski kokkuleppes sätestatut. Üldteada on ka see, et kumbki pool neist nõuetest kinni ei pea. Alles mõne päeva eest laadis BBC ajakirjanik Twitterisse pildi kahest T-64 tankist Avdijivka magalas. OSCE erimissiooni vaatlusandmetel on Ukraina tanke kontakttsoonis vähemalt 4, nagu ka BM-21 tüüpi raketiheitjaid. Tanke ja järelveetavaid suurtükke on märgatud ka separatistide poolel.

Siintoodu puudutab muidugi OSCE missiooni tähelepanekuid piki 2x35 kilomeetri laiust kontakttsooni, konfliktipiirkonnas on relvastust endiselt hunnitult rohkem.

Nende teadmiste taustal mõjuvad meie riigijuhtide hüpoteesid ja „analüüsid” Venemaa presidendi suunal pehmelt öeldes kohatuna. Kui juba esmaspäevasest Postimehest võis lugeda, et konflikti eskaleerumise taga on eelkõige Ukraina valitsusväed, siis millise vabandusega kasutavad meie välis- ja kaitseminister ning sisuliselt kõikide parlamendiparteide esindajad, kes ammutavad infot ka avalikkusele kättesaamatuist otsekanalitest, rahvusliku telekanali otse-eetrit inimeste desinformeerimiseks?

Ukraina, Venemaa ja Valgevene – slaavi maailmapildi koostisosad

Kahjuks on Eesti välispoliitikale omane skisofreeniline kalduvus, mida siinkohal samuti avada tuleks proovida. Üksteisega on vastuolus kaks impulssi – reageerida sündmustele Donbassis nii nagu me tahaksime, et reageeritaks sündmustele hüpoteetilises Narva rahvavabariigis, ning teisalt kasutada meile kättesaadavaid meediakanaleid, et igal võimalusel kuulutada, et Narva ei ole järgmine Donetsk.

Selle taustal on meil kaotsi läinud suurem pilt Ukrainas toimuvast ja seda iseloomustavad tõsiasjad.

Me ei anna endale aru, et suurt osa Ukrainast on aastakümnete ja isegi -sadade vältel põhjalikult venestatud. Ja seda on raske võrrelda tagurliku tsaari Aleksander III ajal eestlaste suhtes aset leidnuga. Pigem võiks paralleeli tuua setu – või parem kogu Lõuna-Eesti – kultuuri eestistamisega (1686. aastal ilmus Wastne Testament esmalt just kohalikus keeles, ent seejärel on (põhja-)eestlased järkjärgult üle võtnud nii Piibli, keele kui ka lõviosa majanduslikust ja riiklikust korraldusest oma geograafiliselt ebaloogiliselt paikneva pealinna Tallinnaga).

Kuigi mastaabid ja kired erinevad mõõtkavades, ei tohiks me unustada, et nii nagu setud, eestlased ja soomlased kuuluvad soome-ugri maailma, on Ukraina, Venemaa ja Valgevene slaavi maailmapildi lahutamatud koostisosad. Võib lõputult vaielda selle üle, kes oli esmane agressor, ent näha Ukraina konfliktis vaid Vene poole alatut katset rahvusvahelist õigust eirates endaga alasid liita on poolik ja eksitav lähenemine.

Kui meie liidrid meile rindeteateid eirates näkku valetavad, kannatab meie kollektiivne intelligentsus. Kui me rajame oma väidetavalt väärtuspõhise välispoliitika valedele alustele, kannatavad nii meie väärtused kui võime muutuvale maailmale adekvaatselt reageerida.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Allikas: Lugejakiri



"Vehkleja""Vehkleja"
"Vehkleja" jõuab USA kinolevisse

2015. aastal linastunud Eesti-Soome koostööfilm "Vehkleja" jõuab juulist USA kinolevisse.

Gumbet, Tyrgi.Gumbet, Tyrgi.
Türgit ja Kreeka saari raputanud maavärinas hukkus vähemalt kaks inimest

Türgi edelaosa rannikupiirkonda ja lähedalasuvaid Kreeka saari raputas neljapäeval maavärin magnituudiga 6,7, milles jättis elu vähemalt kaks inimest, teatasid kohalikud võimuesindajad ja meedia.

Uuendatud: 14:58 
"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

FC Flora - FC LevadiaFC Flora - FC Levadia
TÄNA OTSE | A. Le Coq Arenal kohtuvad Levadia ja Trans

Täna algusega kell 19.25 algab ETV2 vahendusel jalgpalli Premium liiga mäng Tallinna Levadia - Narva Trans. Kohtumist kommenteerivad Tarmo Tiisler ja Jan Harend, stuudios on Alvar Tiisler.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema