Eesti riik pole huvitatud sarimõrvar Ustimenko Venemaale üleviimisest ({{commentsTotal}})

Juri Ustimenko
Juri Ustimenko Autor/allikas: ERR

Eluks ajaks vangistatud sarimõrvar Juri Ustimenko tahab jätkata karistuse kandmist Vene Föderatsioonis, kuid Eesti riik pole sellest huvitatud.

Ustimenko (35) kaebas Tartu halduskohtusse justiitsministri mullu 18. mail tehtud otsuse, millega keelduti esitamast Vene Föderatsioonile tema 2015. aasta 11. mail tehtud taotlust tema üleviimiseks karistuse kandmise jätkamiseks Venemaale.

"Ustimenko kaebab kohtus justiitsministeeriumi peale seoses sellega, et keeldusin teda saatmast Venemaale karistuse kandmiseks," ütles justiitsminister Urmas Reinsalu ERR.ee-le.

"Minu põhjus keeldumiseks oli ühemõtteline: Vene seaduste järgi on tal vähemasti teoreetiline võimalus pääseda kergemini karistuse kandmisest vabadusse," selgitas ta.

"Arvestades tapmiste rida, mida ta korraldas Eestis, peab minu arusaama järgi vangla uks jääma tema ees suletuks nii, nagu ütleb kohtuotsus: eluks ajaks," märkis Reinsalu.

Eestis on Ustimenkol võimalik taotleda enda enne tähtaega vanglast vabastamist 2032. aastal, kui tal on eluaegsest vanglakaristusest kantud 30 aastat. Samas ei ole tema vabastamine garanteeritud.

Ustimenko ja tema sõbra Dmitri Medvedevi (21) 2002. aasta veebruarist maini Eestis ja Lätis toimunud kuritegudes kaotas elu seitse ning sai vigastada kuus inimest.

Süüdistuse kohaselt tappis Ustimenko Eestis viis ja Lätis ühe inimese ning ühe mõrva pani toime Medvedev, kes ise hukkus hiljem tulevahetuses Läti politseinikega.

Koos Ustimenko ja Medvedeviga osales röövimistes ka Ida-Virumaalt pärit Valentin Oleinikov (22), kelle Ustimenko ja Medvedev hiljem tapsid.

2002. aasta mais põgenes Ustimenko Eestist Poolasse, kuid tabati seal ning anti sama aasta 12. novembril Eestile välja.

Ustimenko eluks ajaks vangi mõistmine jõustus 2004. aasta detsembris, kui riigikohus ei võtnud tema kaitsja kaebust arutusele.

Toimetaja: Marek Kuul



Soome peaminister Juha Sipilä.

Sipilä kritiseeris taas Soome ajakirjandust

Soome keskerakondlasest peaminister Juha Sipilä on taas jõudnud vastasseisu meediaga. Nimelt avaldas ta nädalavahetusel erakonna üritusel arvamust, et ajakirjanike näol on tegu kõige tundlikuma ameti esindajatega, kelle poole polevat mõtet isegi faktide täpsustamiseks pöörduda.

President Toomas Hendrik Ilvese videosõnum e-tervise konverentsil.

President Ilves: e-tervise tehnoloogia on olemas, aga poliitika pidurdab

Üleeuroopalisteks digitaalseteks tervishoiuteenusteks on tehnoloogia olemas, kuid peamine väljakutse peitub ühtses õigusraamistikus ja poliitilistes otsustes, ütles eelmine riigipea, Stanfordi ülikooli küberjulgeoleku külalisteadur Toomas Hendrik Ilves eesistumise raames toimuval e-tervise konverentsil.

kliki kaardil ja leia omavalitsuste tulemused


Kaart täieneb jooksvalt.
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: