Yana Toom: Uudelepp püüab Keskerakonda rahvuspõhiselt lõhestada ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Rene Suurkaev / ERR

„Eesti suurimal, eri rahvustest inimesi ühendaval erakonnal ei taheta lubada muuta häbiväärset olukorda, kus 6 protsenti elanikkonnast on „tulnukad” – just sõna alien on trükitud halli passi kaanele,” kommenteerib Euroopa parlamendi liige Yana Toom (KE) Annika Uudelepa läinudnädalast arvamuslugu.

Lugesin Annika Uudelepa arvamust Keskerakonna ettepaneku kohta anda kodakondsus Eestis veerand sajandit elanud hallipassiinimestele. Seejärel võtsin vaevaks guugeldada – et kas tõesti töötab autor Praxises, mille moto on „helping to create meaningful changes that advance Estonia and set the world a positive example”.

Tuli välja, et töötab. Mis tähendab, et Uudelepa tööülesanne ongi positiivsete muutuste loomine, mille tulemusena Eestile peaks tekkima eelised, maailmale aga positiivne eeskuju. Paraku on ainus eeskuju, mida tema tekstist välja loeb, kartulipõllul räpaste kummikutega peapeal seismine.

Olen linnainimene, hinnata ei oska, nii et jään siiski põhiteema ehk siis kodakondsuse juurde.

Esiteks ei saa ma kuidagi olla nõus sellega, et poliitilisi sündmusi saab seletada füüsika või mõne teise loodusteaduse abil. Ajakirjanikuna tean ma hoopis seda, et suvaliste kujundite abiks võtmine tähendab sisuliste argumentide nappust. Seega rahus tiksuvate erakondade kujundil pikemalt samuti ei peatu ning asun asja juurde.

Nimelt, väidab Uudelepp, et „Keskerakonna kompromissitu sõnavõitlus venekeelsete inimeste heaolu pärast on olnud aastaid mõistetav. Enam ei ole”. Ja seletab seda inertsiga, mis on välja kujunenud nii poliitikas ja ühiskonnas kui ka pikalt opositsioonis olnud Keskerakonnal.

Siinkohal vaidleks eeskätt vastu sellele, et tegemist on olnud „sõnavõitlusega” – sellel sõnal on selge „tühikõne” konnotatsioon, samas kui poliitikas sõna maksab, ja mitte vähe.

Kui auväärt analüütik viitab sellele, et opositsiooni erakonna sõnum (mis oli aastate jooksul vormistatud seadusemuudatustesse, tasuta keelekursustesse Tallinna pedagoogidele, taotlustesse õppekeele kohta, „Kodurahu” programmi, petitsioonidesse Brüsselis jne) ei oma mingisugust kaalu, tekib mul küsimus positiivsete muutuste kohta, mida ta justkui käima lükkama peaks. Kui aga tegemist on veendumusega, et pääsedes võimule tuleb seada erakonna retoorikat vastavusse eelkäijate omaga, tekib küsimus, milleks on üldse vaja erinevaid erakondasid ja nende roteerumist riigitüüri juures.

See on juba otsene sõnum Ratasele – vaata, venelased kaaperdavad sult erakonna ära, jääd tühjade pihkudega, tule ometi mõistusele!

„Huvitav, kas Jüri Ratas tõesti laseb Yana Toomil ja Kristen Michalil tirida end täpselt samasse konflikti, mõistmata, et tema ise ei kehasta veenvalt konflikti kumbagi poolt, ja seega ei saa tema olla võitja,” küsib Uudelepp.

Põnevusega lugesin siit välja, et minu rivaal n-ö vene teemal on nüüd Michal, kes pole elu sees näidanud huvi hallipassiinimeste vastu. Aga see selleks. Hoopis huvitavam on seik, et ühiskonna huvid on tekstis sujuvalt asendatud isiklike poliitiliste huvidega – ehk siis pole Ratasel mõtet sel teemal sõna võtta, kuna isiklikku profiiti sealt ju lõigata ei saa.

Ja edasi: „Kui selle konflikti pealt võidab Keskerakond sügisesed valimised, võime hakata tegema pakkumisi, kes on järgmine Keskerakonna juht”. See on juba otsene sõnum Ratasele – vaata, venelased kaaperdavad sult erakonna ära, jääd tühjade pihkudega, tule ometi mõistusele!

Sisuliselt on antud teksti puhul tegemist katsega lõhestada Keskerakonda rahvuspõhiselt, täpselt nii, nagu on aastaid lõhestatud Eesti ühiskonda. Eesti suurimal, eri rahvustest inimesi ühendaval erakonnal ei taheta lubada muuta häbiväärset olukorda, kus 6 protsenti elanikkonnast on „tulnukad” – just sõna alien on trükitud halli passi kaanele ja vähemalt Brüsselis pole ma kohanud inimesi, kelle silmis oleks tegemist „positiivse eeskujuga”, mida tasub järgida.

Isegi Uudelepa maalitud tsirkus kartulipõllul looks Eestist positiivsema kuvandi.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli



"Vehkleja""Vehkleja"
"Vehkleja" jõuab USA kinolevisse

2015. aastal linastunud Eesti-Soome koostööfilm "Vehkleja" jõuab juulist USA kinolevisse.

Gumbet, Tyrgi.Gumbet, Tyrgi.
Türgit ja Kreeka saari raputanud maavärinas hukkus vähemalt kaks inimest

Türgi edelaosa rannikupiirkonda ja lähedalasuvaid Kreeka saari raputas neljapäeval maavärin magnituudiga 6,7, milles jättis elu vähemalt kaks inimest, teatasid kohalikud võimuesindajad ja meedia.

Uuendatud: 14:58 
"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

FC Flora - FC LevadiaFC Flora - FC Levadia
TÄNA OTSE | A. Le Coq Arenal kohtuvad Levadia ja Trans

Täna algusega kell 19.25 algab ETV2 vahendusel jalgpalli Premium liiga mäng Tallinna Levadia - Narva Trans. Kohtumist kommenteerivad Tarmo Tiisler ja Jan Harend, stuudios on Alvar Tiisler.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema