Aivar Hundimägi: miks varjata osalust jäätmefirmas? ({{commentsTotal}})

Aivar Hundimägi käsitleb tänases Vikerraadio päevakommentaaris Eesti suurima jäätmefirma Eesti Keskkonnateenused omanikeringi, kuhu Äripäeva väitel kuulus suure tõenäosusega Reformierakonna ja IRLiga seotud sõpruskond, kes avalikkuse eest enda ärihuve varjas.

Äripäev avaldas eile veebis ja täna paberlehes ajakirjanik Koit Brinkmanni enam kui aasta kestnud uurimistöö Eesti suurimast jäätmefirmast Eesti Keskkonnateenused, mille enamusomanik oli suure tõenäosusega varjatult IRLile ja Reformierakonnale lähedane sõpruskond.

Selle enamusosaluse müügi pealt teeniti mitu miljonit eurot, mis nüüd tagasi teistesse äridesse investeeritakse. Samal teemal kirjutab sel nädalal ka Eesti Ekspress.

See avalikuks tulnud juhtum viskab taas õhku valemängukahtlused, millesse on segatud kaks Eestis pikka aega võimul olnud paremerakonda.

Jah, see on sel aastal juba teine kord, kui ühe ja sama poliitiliselt mõjuka sõpruskonna ärihuvide varjamine avalikuks saab. Eelmine oli Arsenali kaubanduskeskuse juhtum – sellega seoses oli enda ärihuve üle nelja aasta varjanud Rain Rosimannus.

– Peale müügitulu jagunemise on vastuseta kõige olulisem küsimus: miks ärihuve varjati? Vastuseta on see küsimus, sest asjaosalised väldivad sellele vastamist.

Kuna kõik teist pole teemaga kursis, teen lühikese kokkuvõtte.

Üle-eelmise aasta lõpus teatas siinne suurim jäätmefirma Eesti Keskkonnateenused enamusaktsiate müügist investeerimisfondile BaltCap. Enam-vähem samal ajal jõudis Äripäevale info, et jäätmekäitleja enamusosalust võisid varjatult kontrollida Reformierakonna liige Rain Rosimannus, endine IRL-i liige ja EAS-i nõukogusse kuulunud Anti Tammeoks, IRL-i liikmest endine Eesti Energia nõukogu liige Toomas Tauts, kunagine Eesti Raudtee juhatuse liige Priit Haller ning Eesti Pakendiringluse pikaajaline juht Aivo Kangus.

Seda vihjet kontrollima asudes selgus, et jäätmekäitlusfirma ametlikud ja varjatud omanikud läksid omavahel tülli ning konflikt päädis varjatud omanike ettevõttest väljumisega. Nende osaluse ostis ära investeerimisfirma.

Kuidas täpselt enamusosaluse müügiraha variomanike vahel jagunes ja kes sellest rahast osa said, ei õnnestunud Äripäeval veel välja selgitada. Eesti Ekspressi andmetel olid need kolm meest: Tammeoks, Tauts ja Haller. Äripäeva andmetel võis rahasaajate ring aga olla laiem.

Lisaks müügitulu jagunemisele on vastuseta kõige olulisem küsimus: miks ärihuve varjati? Vastuseta on see küsimus, sest asjaosalised väldivad sellele vastamist.

– Lisaks on Tammeoks lävinud tihedalt Reformierakonna mõjuka liikme Rain Rosimannusega, kelle abikaasa Keit Pentus-Rosimannus oli vahepeal keskkonnaministri ametis.

Loomulikult võib öelda, et ärihuvide varjamine pole eriskummaline ja selles ei pruugi olla ka midagi taunimisväärset, kui osa ettevõtjaid ei taha enda osalusi avalikkusele näidata.

Eelpool kirjeldatud juhtumi puhul see aga nii lihtne ei ole kahel põhjusel. Esiteks sõltub jäätmeäri edukus muude tegurite kõrval ka poliitikute langetatud otsustest. Üks motiiv võib olla see, et enda majandushuve varjates tahetakse saada poliitikutelt soodsaid otsuseid nii, et nende otsuste tegelikku kasusaajat avalikkus ei tea.

Eesti Keskkonnateenuste kontrollimisega seotud sõpruskond on olnud väga heas kirjas Reformierakonna ning IRLi juhtpoliitikute silmis. Näiteks hoolitses majandusministri ametis olnud Juhan Parts, et Anti Tammeoks saaks EASi nõukogu liikmeks ning Toomas Tauts Eesti Energia nõukogu liikmeks. Tammeoks lahkus EASi nõukogust pärast seda, kui oli saanud prokuratuurilt kahtlustuse kelmuses. See kahtlus on jõudnud süüdistuseni ja ootab praegu esimese kohtuastme otsust.

– Tammeoks on suutnud enda skeemidesse siduda ka Reformierakonna ja IRL-i mõjukad poliitikud, kelle toel proovitakse konkurente kõrvale lükata.

Lisaks on Tammeoks lävinud tihedalt Reformierakonna mõjuka liikme Rain Rosimannusega, kelle abikaasa Keit Pentus-Rosimannus oli vahepeal keskkonnaministri ametis. Seda jäätmemajanduse jaoks olulist ametikohta on alates 2007. aastast kontrollinud Reformierakond ja IRL. Kirjeldatud sõpruskonna üks tugevusi on poliitilise riski maandamine, sest üks paremerakondadest on alati kuulunud koalitsiooni.

Tammeoksa ärikäekirja iseloomustades on Äripäev 2012. aasta suvel kirjutanud, et Tammeoks on suutnud enda skeemidesse siduda ka Reformierakonna ja IRL-i mõjukad poliitikud, kelle toel proovitakse konkurente kõrvale lükata. Konkurentide tõrjumiseks üritatakse kasutada erinevaid seadusemuudatusi ja keskkonnainvesteeringute keskuse (KIK) ning EASi jagatavaid eurorahasid, mis annavad konkurentsieelise. Tammeoks kuulub sõpruskonda, mille esindajatega on mehitatud KIKi ja EASi nõukogud.

Selles enam kui neli aastat tagasi ilmunud iseloomustuses võibki peituda üks Eesti Keskkonnateenused enamusosaluse omanike varjamise põhjustest.

Teine osaluse varjamisega haakuv teema on osaluse saamise lugu. Eesti Keskkonnateenuste omanik oli Heiti Hääle suuromanduses olev Alexela Grupp. Alexela otsustas aga ettevõtte müüa ja tegi seda kahes osas 2013. ja 2014. aastal. Ametlikult olid ostjad jäätmefirma juhid, kuid nagu nüüdseks on selgunud, oli tegelik omanikering hoopis laiem ja ettevõtte tegelikud kontrollijad tõenäoliselt hoopis isikud, kes omanikeringi ametlikult ei kuulunud.

Alexela kontserni tegevus sõltub samuti poliitikute otsustest. Seetõttu on avalikkusel oluline teada, mis tingimustel ja kuidas täpsemalt tekkisid Alexelale kuulunud ettevõtte omanikeringi Reformierakonna ja IRLiga seotud sõpruskond, kes avalikkuse eest enda ärihuve varjas.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Vikerraadio päevakommentaar



TERRORIRÜNNAK MANCHESTERIS
Politsei pidas kinni 180 km/h kihutanud juhi, kelle auto oli ülerahvastatud

Pühapäeva õhtul pidas politsei Pärnumaal kinni kiirust ületanud ning seejuures väikelast vedanud mehe, kes ühtlasi esitas korrakaitsjatele ka võltsitud juhiloa.