Aivar Hundimägi: miks varjata osalust jäätmefirmas? ({{commentsTotal}})

Aivar Hundimägi käsitleb tänases Vikerraadio päevakommentaaris Eesti suurima jäätmefirma Eesti Keskkonnateenused omanikeringi, kuhu Äripäeva väitel kuulus suure tõenäosusega Reformierakonna ja IRLiga seotud sõpruskond, kes avalikkuse eest enda ärihuve varjas.

Äripäev avaldas eile veebis ja täna paberlehes ajakirjanik Koit Brinkmanni enam kui aasta kestnud uurimistöö Eesti suurimast jäätmefirmast Eesti Keskkonnateenused, mille enamusomanik oli suure tõenäosusega varjatult IRLile ja Reformierakonnale lähedane sõpruskond.

Selle enamusosaluse müügi pealt teeniti mitu miljonit eurot, mis nüüd tagasi teistesse äridesse investeeritakse. Samal teemal kirjutab sel nädalal ka Eesti Ekspress.

See avalikuks tulnud juhtum viskab taas õhku valemängukahtlused, millesse on segatud kaks Eestis pikka aega võimul olnud paremerakonda.

Jah, see on sel aastal juba teine kord, kui ühe ja sama poliitiliselt mõjuka sõpruskonna ärihuvide varjamine avalikuks saab. Eelmine oli Arsenali kaubanduskeskuse juhtum – sellega seoses oli enda ärihuve üle nelja aasta varjanud Rain Rosimannus.

– Peale müügitulu jagunemise on vastuseta kõige olulisem küsimus: miks ärihuve varjati? Vastuseta on see küsimus, sest asjaosalised väldivad sellele vastamist.

Kuna kõik teist pole teemaga kursis, teen lühikese kokkuvõtte.

Üle-eelmise aasta lõpus teatas siinne suurim jäätmefirma Eesti Keskkonnateenused enamusaktsiate müügist investeerimisfondile BaltCap. Enam-vähem samal ajal jõudis Äripäevale info, et jäätmekäitleja enamusosalust võisid varjatult kontrollida Reformierakonna liige Rain Rosimannus, endine IRL-i liige ja EAS-i nõukogusse kuulunud Anti Tammeoks, IRL-i liikmest endine Eesti Energia nõukogu liige Toomas Tauts, kunagine Eesti Raudtee juhatuse liige Priit Haller ning Eesti Pakendiringluse pikaajaline juht Aivo Kangus.

Seda vihjet kontrollima asudes selgus, et jäätmekäitlusfirma ametlikud ja varjatud omanikud läksid omavahel tülli ning konflikt päädis varjatud omanike ettevõttest väljumisega. Nende osaluse ostis ära investeerimisfirma.

Kuidas täpselt enamusosaluse müügiraha variomanike vahel jagunes ja kes sellest rahast osa said, ei õnnestunud Äripäeval veel välja selgitada. Eesti Ekspressi andmetel olid need kolm meest: Tammeoks, Tauts ja Haller. Äripäeva andmetel võis rahasaajate ring aga olla laiem.

Lisaks müügitulu jagunemisele on vastuseta kõige olulisem küsimus: miks ärihuve varjati? Vastuseta on see küsimus, sest asjaosalised väldivad sellele vastamist.

– Lisaks on Tammeoks lävinud tihedalt Reformierakonna mõjuka liikme Rain Rosimannusega, kelle abikaasa Keit Pentus-Rosimannus oli vahepeal keskkonnaministri ametis.

Loomulikult võib öelda, et ärihuvide varjamine pole eriskummaline ja selles ei pruugi olla ka midagi taunimisväärset, kui osa ettevõtjaid ei taha enda osalusi avalikkusele näidata.

Eelpool kirjeldatud juhtumi puhul see aga nii lihtne ei ole kahel põhjusel. Esiteks sõltub jäätmeäri edukus muude tegurite kõrval ka poliitikute langetatud otsustest. Üks motiiv võib olla see, et enda majandushuve varjates tahetakse saada poliitikutelt soodsaid otsuseid nii, et nende otsuste tegelikku kasusaajat avalikkus ei tea.

Eesti Keskkonnateenuste kontrollimisega seotud sõpruskond on olnud väga heas kirjas Reformierakonna ning IRLi juhtpoliitikute silmis. Näiteks hoolitses majandusministri ametis olnud Juhan Parts, et Anti Tammeoks saaks EASi nõukogu liikmeks ning Toomas Tauts Eesti Energia nõukogu liikmeks. Tammeoks lahkus EASi nõukogust pärast seda, kui oli saanud prokuratuurilt kahtlustuse kelmuses. See kahtlus on jõudnud süüdistuseni ja ootab praegu esimese kohtuastme otsust.

– Tammeoks on suutnud enda skeemidesse siduda ka Reformierakonna ja IRL-i mõjukad poliitikud, kelle toel proovitakse konkurente kõrvale lükata.

Lisaks on Tammeoks lävinud tihedalt Reformierakonna mõjuka liikme Rain Rosimannusega, kelle abikaasa Keit Pentus-Rosimannus oli vahepeal keskkonnaministri ametis. Seda jäätmemajanduse jaoks olulist ametikohta on alates 2007. aastast kontrollinud Reformierakond ja IRL. Kirjeldatud sõpruskonna üks tugevusi on poliitilise riski maandamine, sest üks paremerakondadest on alati kuulunud koalitsiooni.

Tammeoksa ärikäekirja iseloomustades on Äripäev 2012. aasta suvel kirjutanud, et Tammeoks on suutnud enda skeemidesse siduda ka Reformierakonna ja IRL-i mõjukad poliitikud, kelle toel proovitakse konkurente kõrvale lükata. Konkurentide tõrjumiseks üritatakse kasutada erinevaid seadusemuudatusi ja keskkonnainvesteeringute keskuse (KIK) ning EASi jagatavaid eurorahasid, mis annavad konkurentsieelise. Tammeoks kuulub sõpruskonda, mille esindajatega on mehitatud KIKi ja EASi nõukogud.

Selles enam kui neli aastat tagasi ilmunud iseloomustuses võibki peituda üks Eesti Keskkonnateenused enamusosaluse omanike varjamise põhjustest.

Teine osaluse varjamisega haakuv teema on osaluse saamise lugu. Eesti Keskkonnateenuste omanik oli Heiti Hääle suuromanduses olev Alexela Grupp. Alexela otsustas aga ettevõtte müüa ja tegi seda kahes osas 2013. ja 2014. aastal. Ametlikult olid ostjad jäätmefirma juhid, kuid nagu nüüdseks on selgunud, oli tegelik omanikering hoopis laiem ja ettevõtte tegelikud kontrollijad tõenäoliselt hoopis isikud, kes omanikeringi ametlikult ei kuulunud.

Alexela kontserni tegevus sõltub samuti poliitikute otsustest. Seetõttu on avalikkusel oluline teada, mis tingimustel ja kuidas täpsemalt tekkisid Alexelale kuulunud ettevõtte omanikeringi Reformierakonna ja IRLiga seotud sõpruskond, kes avalikkuse eest enda ärihuve varjas.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Vikerraadio päevakommentaar



uudised
"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: