Mullu põgenes avariikohalt ligi 430 sõidukijuhti ({{commentsTotal}})

Laupäeval Tallinnas inimese surnuks sõitnud ja avariikohalt põgenenud autojuht ei ole erandlik juhtum - eelmisel aastal põgenes sündmuskohalt või jättis õnnetusest teatamata kokku 427 sõidukijuhti. See number on väga suur, kuigi trend on õnneks languses. Justiitsminister Urmas Reinsalu on kavandanud seadusemuudatuse, mis muudaks sündmuskohalt põgenemise väärteo asemel kuriteoks.

Statistika on maakonniti väga erinev. Eriti sageli tuleb põgenemisi ette Ida-Virumaal, eelmisel aastal näiteks 228. Teisel kohal on Pärnumaa 53 põgenemisega, rahvarohkeimas maakonnas Harjumaal oli see number vaid 49, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Harju maakohus vahistas teisipäeval 19-aastase noormehe, kes on tõenäoliselt laupäeval inimese surmaga lõppenud liiklusõnnetuse põhjustaja. Sündmuskohalt põgenenud ning inimesed abita jätnud juhti otsisid politseinikud tunde, kammides läbi lähedalasuvaid tänavaid. Otsingud kandsid vilja 14 tundi hiljem, kui leiti õnnetuskohast umbes kilomeetri kaugusele Vilde teele pargitud avariiline BMW.

Et põgenejad leitakse, ei ole erand, vaid pigem reegel, kinnitas Põhja prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse juht Hannes Kullamäe.

"Viimasel ajal ei meenu mulle ühtegi õnnetust, mida me ei oleks suutnud tuvastada või süüdlast kätte saada. Politsei teeb endast kõik, et need isikud kätte saada ja vastutusele võtta," rääkis Kullamäe.

Õnnetuskohalt lahkumine on seaduse mõistes väärtegu ja pole saladus, et politsei käsitleb seda pea alati samade pügalatega, mis joobes juhtimist ehk maksimumiga.

"Jah, ütleme niimoodi, et see on täna meie jaoks sama prioriteediga. Kui ta ikka sündmuskohalt jalga laseb ja me ei suuda joovet tuvastada, siis karistuse mõistes on see sama, mis joobes juhtimine. Meie selles osas allahindlust ei tee," sõnas Kullamäe.

Paradoksaalsel kujul muutub aga kõik, kui põgeneja sõidab kellegi vigaseks või surnuks. Siis asub asja menetlema juba kohus kriminaalasja raames, kes seadusest tulenevalt nõuab joobe kui raskendava asjaolu tuvastamiseks kindlaid tõendeid.

"Sellisel moel, nagu joobeseisund, seda tõendada ei saa. Seadused näevad ette konkreetsed tingimused, mida tuleb tõendada, ta peab olema puhunud tõenduslikku alkomeetrisse, andnud vereanalüüsi või uriinianalüüsi. Kui isik on põgenenud, neid ju teha ei saa," rääkis Põhja ringkonnaprokurör Rainer Amur.

Nädalapäevad tagasi tuli uudis, et Tõstamaal 2014. aastal tüdruku surnuks sõitnud ja sündmuskohalt põgenenud juht läheb vangi vaid pooleks aastaks. Tõsi, tegemist oli kokkuleppemenetlusega, aga siingi mängis rolli asjaolu, et surmaauto roolis olnud Andrus Järviku joovet põgenemise tõttu tuvastada enam ei saanud.

Prokurör Amur ütles, et tema paneb alati süüdistusse joobele viitavad asjaolud kirja ning loodab, et kohus seda oma siseveendumuse kujundamisel arvestab. Rohkemat ta tänase seaduse valguses teha ei saa.

Eelnõu muudaks sündmuskohalt põgenemise kuriteoks

Justiitsminister Urmas Reinsalu kommenteeris "Aktuaalsele kaamerale", et sündmuskohalt põgenemine oma joobe varjamiseks ei tohiks olla kuriteo sooritanule kasulikum kui seaduse ees oma karistuse vastu võtmine. Selle jaoks on parlamendi menetluses seadusemuudatus.

"Ma arvan, et see olukord on kindlasti vastuolus nii õigusriigi põhimõtte kui ka avaliku, üldise arusaamaga ausa mängu reeglitest ja tegelikkus ei saa olla nii, et inimesele, kes sooritab kuriteo, on põgenemine kasulikum kui astuda seaduse ette ja võtta oma karistus vastu. Seetõttu olen plaaninud seadusemuudatuse, mis on ka parlamendi menetluses. Selle eesmärk on üks ja selge - tulevikus, kui inimene põhjustab oma kuriteoga liiklusõnnetuses teise inimese surma või raske kehavigastuse ja siis põgeneb sündmuskohalt, siis see ei tohiks olla enam väärtegu, vaid karistatav kui kuritegu," selgitas ta.

Ministri hinnangul võiks see seaduseks saada lähikuudel.

Reinsalu sõnul purjuspäi inimese surnuks sõitmist tahtliku tapmisega juriidiliselt võrdsustada ei saa. Küll aga saab tema sõnul anda karistuspoliitilise hinnangu, et purjuspäi inimese surnuks sõitmine saab olla samasuguse karistusega.

"Selle koha pealt olen ma samuti esitanud parlamendile seaduseelnõu, mis on sama eelnõu, mis puudutab konkreetselt ka retsidiivsete roolijoodikute karistuste karmistamist. Ma loodan, et parlament seda ettepanekut toetab. Karistuspoliitika peab olema vastavuses selle ohu tõrjumisega, mille ohvriks võivad kõik kaaskodanikud sattuda," rääkis minister.

Toimetaja: Merili Nael



Kohtuistung Reidi tee ehitusloa teemalKohtuistung Reidi tee ehitusloa teemal
Halduskohus kuulutab otsuse Reidi tee asjus 6. septembril

Tallinna halduskohus arutas esmaspäeval MTÜ Eesti Roheline Liikumine taotlust peatada Reidi tee ehitamine.

Uuendatud: 17:47 
Züleyxa Izmailova ja Indrek KiislerZüleyxa Izmailova ja Indrek Kiisler
Izmailova: riigikogu valimistel on rohelised tagasi pildil

Eestimaa Roheliste liidri Züleyxa Izmailova möönis, et Tallinnas oleks neil olnud kohalikeks valimisteks kasulik mõne teise nimekirjaga liituda, kuid seda ei tehtud silmas pidades riigikogu valimisi.

Roheliste linnapeakandidaadi sõnul on Tallinna linna eelarve maht umbes 60 miljonit eurot 

tamm ja krummtamm ja krumm
Vaata uuesti: Tamm ja Krumm annavad saunale võimaluse

Pühapäeva õhtul Kadrioru roosiaias toimunud presidendi vastuvõttu väisasid ka näitlejad Katariina Tamm ja Piret Krumm, tuues endaga rea humoorikaid sketše.

UUS ERR.ee lühidokkide sari
Martin Kuusk.Martin Kuusk.

Haiguse lugu: elu eluaegse haigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.