"Pealtnägija": eestlane sai pretsedenditu süüdistuse ebaseaduslikus riikidevahelises prügiveos ({{commentsTotal}})

Eelmisel nädalal läks esimene Eesti inimene kohtu alla paragrahviga, mis käsitleb ebaseaduslikku riikidevahelist prügivedu. Varem maksupettustes süüdi mõistetud inimene smugeldas Soomest Eestisse üle 180 tonni jäätmeid, millest suur osa puistati Eesti loodusesse.

Kui rahvusvaheline narko- ja inimsmugeldamine on juba harjumuspärased, siis jäätmeäri mitte. Kuna aga kohtusse jõudnud loos toodi Soomest prügi illegaalselt Eestisse, omandas see rahvusvahelised mõõtmed.

Eesti heinamaadelt leiti sisuliselt kõike, mida prügikuhjadest ikka leida võib: eterniiti, puulehti, jalgrattaid, uiske, hokikeppe, samuti kasutatud töövihikuid, postkaarte – sealt selguski, et materjal on soomekeelne.

Kümned tonnid importprügi Eesti loodusesse smugeldanud mees oli möödunud neljapäeval Eestis kohtu all.

„Alguses oli ühekordne juhtum, aga selle asja menetluse käigus selgus, et see tegelikult oli skeem, et see oli ikkagi kümneid kordi Soome vahet käies, et see oli nagu selline elustiil ühel inimesel, kes viis Soome kaupa ja et mitte tühjalt tagasi tulla, siis otsustas ta alati sealt midagi peale võtta ja tavaliselt osutus selleks prügi siis,” kirjeldas keskkonnainspektsiooni uurimisosakonna juhataja Rocco Ots „Pealtnägijale”.

Heinala tegustes firmas RL Reha OÜ. See ettevõte on registreeritud Heinala elukohta, kuid osanike ega juhatuse liikmete seast teda ei leia – võimalik, et selle põhjuseks oli samal ajal kestnud maksumenetlus, kus Heinala oli kohtu all ühe peamise kahtlusalusena arvevabriku pidamises ning mille raames arestiti kogu tema avalik vara. Ka auto, mida Heinala vedudeks kasutas, kuulus tema kasupojale ja mees laenas seda tasuta.

Heinala Soome partneriks oli firma Satusepeli OY, mis tegeleb Helisingi kandis pinnasematerjalide veoga. Sadamas toimus konteinerite vahetus – soomlased võtsid Heinalalt vastu Eestist toodud hakkepuidu laadungi ja andsid asemele mitmetonnise prügikonteineri. Enamasti jõudis Heinala veel sama laeva peale tagasi, millega Helsingisse saabus, soomlased tasusid nii ta laevapiletite kui veoteenuse eest.

Keskkonnainspektsiooni hinnagul teenis Heinala illegaalse jäätmeäriga tuhandeid, kuid teenistuse ulatus on alles väljaselgitamisel. Teada on, et Soome firma kandis Eesti firmale tehtud töö eest üle 27 000 eurot.

Rahvusvaheline prügiäri iseenesest ei ole keelatud, kuid see eeldab loa olemasolu, mida Heinalal ei olnud. Samuti ei tohi prügi visata loodusesse.

„Esmased teated, et Saue valda Laagri aleviku lähedale tuuakse jäätmeid, laekusid kuskil 2015. aasta aprillis. Kodanikud on alati need, kes esimesena teavitavad, ja nii see teavitus ka meieni jõudis,” meenutas äri algusaegu Saue vallavalitsuse keskkonnaspetsialist Katrina Utsar.

„Soome firma poleks tohtinud anda üle prügi Eesti firmale või inimesele, kellel puudub siin selline käitlusluba. Ehk selles mõttes rikkus ka see Soome firma, kes seda prügi üle andis,” selgitas Rocco Ots keskkonnainspektsioonist.

Kes loodust reostab, selle väljaselgitamine võttis aega.

„Soome prügile viitas tegelikult see prügi koostis, et absoluutselt kogu tekstiline materjal - töövihikud, postkaardid -, mida oli võimalik prügist leida, olid soomekeelsed. Ja kuna kogused olid suured, tavamajapidamisest sellist kogust ikkagi kusagile metsa alla ei vii, siis oli alust arvata, et tegemist oli Soomest toodud prügiga,” põhjendas Utsar kahtlusi.

Süüdistuse sai esmalt teine mees

Kohalikelt inimestelt saadi teada autonumbrid, mida koha peal nähtud oldi ja info, et üks veok tuleb otse Soome laevalt.

Pea aasta kestnud prügismugeldamine sai lõpu 10. novembril 2015, kui maksu- ja tolliamet pidas kinni Soomest saabunud veoauto, mille roolis olnud Heinalal polnud ette näidata nõutud dokumente.

Uurimine selgitas välja, et Heinala käis Soome ja Eesti vahet kokku 45 korda. Arvutati välja, et kokku transportis ta Eestisse vähemalt 184 tonni prügi, mis vastab umbes 60 inimese aastasele prügitekitamisele.

Heinala tunnistas teo üles ja näitas kätte ühe koha Laagris, Pääsküla jõe ääres, kuhu ta enda sõnul kümme koormatäit tühjendas, aga lõviosa 180 tonnist jäi siiski leidmata.

Ehkki prügi tõi Eestisse ja kallas maha Heinala, siis formaalselt andis ta selle üle Vassili Šlübergile. 22-aastane varem korduvalt karistatud noormees rääkis uurijatele, et sorteeris parema kraami prahist välja, ülejäänu jäi Pääsküla jõe äärde lihtsalt vedelema.

Seega algatati väärteomenetlus Šlübergi vastu, kellelt Saue vald nõuab nüüd prügi koristamist. Osa prügi koristas ta ära, ülejäänu jäi vedelema.

Šlüberg sai trahvi 4500 eurot. Selle jättis ta aga tasumata ning raha sissenõudmisega tegeleb nüüd kohtutäitur, kuid suurema tõenäosusega jääb prügikoristamine valla ehk maksumaksjate rahakoti kanda.

Kuigi kõik tõendid viitavad, et prügiskeemi korraldas ja jäätmed kallas maha Rene Heinala, siis talle rahaline vastutus ei laiene, sest see on lihtsalt väärtegu.

Kriminaalne on tegu üksnes siis, kui prügistamisega tekib oluline kahju loodusele või seatakse ohtu inimese tervis või elu, kuid seadus ei selgita „olulise” ulatust.

„See oleks palju selgem, kui oleks seaduses olulise kahju asemel toodud ära oluline kogus, mida oleks lihtsam määratleda, sest oluline kahju või kahju oht, seda on kindlasti palju keerulisem määratleda ja meil puudub ka kohtupraktika selle osas. Kindlasti oleks parem, kui ta oleks selliselt määratletud,” selgitab Ots keskkonnainspektsioonist.

Kui tuua loata tonne prügi üle piiri, läheb see kohe kriminaalparagrahvi alla, sest rahvusvaheliselt arvestatakse illegaalset prügi kogustega.

Heinala nõustus kokkuleppemenetlusega ja talle määrati ebaseadusliku riikidevahelise prügiveo eest karistuseks ühe aasta, seitsme kuu ja 25 päeva pikkune vangistus, mis tuleb ära kanda tingimisi kolme ja poole aastase katseajaga. Kohtusaalis ütles Heinala, et pani kuriteo toime teadmatusest.

Toimetaja: Merilin Pärli



Rassismivastane marss BostonisRassismivastane marss Bostonis

Fotod: Bostoni rassismivastasel marsil osalesid tuhanded inimesed

Bostonis toimus laupäeval tuhandete inimeste osavõtul rassismivastane meeleavaldus, millega kaasnesid väiksemad kähmlused politseiga, tõsisem vägivald suudeti ära hoida.

Steve Bannon ei pruugi jääda viimaseks Valgest Majast lahkujaks.Steve Bannon ei pruugi jääda viimaseks Valgest Majast lahkujaks.
Bannon ei pruugi jääda viimaseks Valgest Majast lahkuma sunnituks

Viimastel kuudel on ametist lahkunud mitu Valge Maja ametnikku ning peastrateeg Steve Bannon ei pruugi nende seas viimaseks jääda. USA meedia hinnangul on vangerdused samm traditsioonilisema Valge Maja poole.

UUS ERR.ee lühidokkide sari
Martin Kuusk.Martin Kuusk.

Haiguse lugu: elu eluaegse haigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

Belinda CarlisleBelinda Carlisle
Galerii: Belinda Carlisle'ile kingiti temanimelise mustriga Haapsalu sall

Eile esines Haapsalus Belinda Carlisle, kes tähistas siin oma 59. sünnipäeva. Pitsikeskuses kingiti staarile temanimelise mustriga Haapsalu sall.

ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Helsingi sadam.Helsingi sadam.
Soome-Eesti laevareisijate arv on esimest korda suurem Soome-Rootsi suunast

Soome transpordiameti teatel on Eestisse suunduva mereliikluse reisijate arv esimest korda ajaloos suurem kui Rootsi suunduvatel laevadel reisivate inimeste arv.

Mart Luike intervjueeris Indrek Kiisler.Mart Luike intervjueeris Indrek Kiisler.

Luik: Sõõrumaa kaitseb poliitikasse minnes oma ärihuve seaduslikul moel

Valimisliidu "Tegus Tallinn" kampaaniajuht Mart Luik leiab, et pole midagi taunimisväärset, kui valimisliidu ettevõtjast asutaja Urmas Sõõrumaa soov on poliitikas muu hulgas ka oma ärihuve kaitsta.

Marika Priske ja Ainar Ruussaar.Marika Priske ja Ainar Ruussaar.
Priske ebaõnnestunud SKAIS2-st: poliitikud poleks saanud teisiti otsustada

Sotsiaalministeeriumi kantsler Marika Priske tunnistas ERR-i saates "Otse uudistemajast", et on üks vastutavamaid isikuid ebaõnnestunud SKAIS2 projektis. Tema sõnul on küsimus selles, kas tegu on fataalse ebaõnnestumisega või saab sellest midagi õppida.

Urmas RaagUrmas Raag
EM-il märaga võistlev Raag: täkud võivad hakata mõtlema kuust ja päikesest

Takistussõitja Urmas Raag alustas juba möödunud nädalavahetusel oma ratsu Ibellega teed Rootsi Göteborgi, kus nädala pärast astutakse üles Euroopa meistrivõistlustel.

Urmas SõõrumaaUrmas Sõõrumaa
Linnapeakandidaadid vastavad | Savisaare vari Sõõrumaa valimisliidu kohal

Urmas Sõõrumaa initsiatiivil loodud valimisliit “Tegus Tallinn” on poliitikute jaoks tundmatu suurus. Suve alguses sündinud liit pole nimekirja ega programmi avalikustanud, kuid Kristen Michal, Rainer Vakra ja Martin Helme usuvad, et ettevõtjate liit soovib kinnistada Keskerakonna võimu. 

Munad ja kanad Hollandis Luntereni linnufarmis.Munad ja kanad Hollandis Luntereni linnufarmis.
Mürgimunadest tulenev kahju võib ulatuda üle 150 miljoni euro

Hollandi farmerite ja jaemüüjate hinnangul võib putukamürgiga fiproniil saastunud munadest tulenev kahju ulatuda üle 150 miljoni euro.

Foto on illustreeriv.Foto on illustreeriv.
Tallinna linnapeakandidaadid | uuest võimuliidust on veel vara rääkida

Tallinna linnapeaks kandideerivad erakondade esinumbrid tõdesid ERRile antud intervjuudes, et praegu on uut pealinna võimuliitu vara ennustada, sest pole kindel, kes üldse võistlema tulevad. Samas märgivad kõik kandidaadid peale Taavi Aasa, et Keskerakond on linnatüüri juures väsinud, mistõttu peaks sügisest tööle asuma uus koalitsioon. 

DNA molekul.DNA molekul.
Biohäkkerid lisasid DNA-sse isekäivituva pahavara

DNA-sse on võimalik salvestada määratus koguses informatsiooni. Nii nähakse seda ühe tuleviku kõige paljutõotavama andmekandjana. USA biohäkkerid näitavad nüüd, et DNA-sse saab peita ka pahavara, millega saab ideaaltingimustel üle võtta selle järjestamiseks kasutatavaid arvuteid. See seaks löögi alla näiteks tundlikud terviseandmed.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

Kukeseened, herned ja maasikad Keskturul.Kukeseened, herned ja maasikad Keskturul.
Tallinna linnapeakandidaadid | Keskturu uuenemine võtab veel aastaid

Viiest ERR.ee küsitletud linnapeakandidaadist kolm tunnistasid, et pole aastaid Tallinna Keskturul käinud. Samas leidsid kõik, et näiliselt pealinna esituru tiitlit kandev kauplemiskoht peab uuenema, sest nõudlus värske kodumaise kauba järele on olemas. 

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

VALIMISED TALLINNAS
Indrek Kiisler ERRi raadiouudistest usutleb kõiki Tallinna linnapeakandidaate. Avaldame kandidaatide vastused järgemööda järgmise paari nädala jooksul.Indrek Kiisler ERRi raadiouudistest usutleb kõiki Tallinna linnapeakandidaate. Avaldame kandidaatide vastused järgemööda järgmise paari nädala jooksul.
Tallinna linnapeakandidaadid vastavad: mida teha Tallinna televisiooniga?

Tallinna televisioon on olnud pealinna volikogu opositsioonil pinnuks silmas juba aastaid. Ka tänavustel KOV valimistel ripub Tallinna TV pea kohal kirves, sest vana kolmikliit IRL, SDE ja Reformierakond lubavad võidu korral munitsipaaltelevisiooni stuudios tuled päeva pealt kustutada või kanali erastada, kuid EKRE ja Keskerakond on teist meelt. 

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.