Ettevõtjad ootavad loodusturismi arendamiseks ühtset strateegiat ({{commentsTotal}})

Mitmed Eesti loodusturismi ettevõtjad leiavad, et valdkonna arendamiseks oleks vaja ühtset strateegiat. Näiteks Hispaanias asuvas Extremadura piirkonnas, mis on sama suur kui Eesti, õnnestus aastane linnuvaatlusturistide arv tõsta paarilt tuhandelt enam kui 20 tuhandele.

Täpset statistikat selle kohta, kui palju käib Eestis aastas süvahuviga binoklituriste, pole tehtud, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Loodusturismiettevõtte Estonian Nature Tours omaniku Marika Manni hinnagul on neid ehk kahe kuni kolme tuhande ringis, kuid see number võiks olla palju suurem.

Loodusvaatlejate Eestisse meelitamine eeldab spetsiifilist lähenemist ja see on tema hinnangul olnud riiklikul tasandil pigem kaootiline.

"Arendama ei saa hakata enne andmete kogumist selle kohta, mis on situatsioon praegu, ja arendama ei saa hakata ilma strateegiata. Meil ei ole ühist strateegiat, meil on ainult jututuba," rääkis Mann.

Loodusvaatlejad peatuvad reeglina keskustest kaugemal ja see aitab areneda maapiirkondade turismisektoril.

Matsalu lahe kaldal Tuulingu Puhkemaja pidava Ants Ale sõnul võiks nii riik kui ka omavalitsused aidata senisest enam kaasa turundustööle, mis oleks suunatud näiteks Euroopa loodusorganisatsioonide liikmetele.

"Jämedalt võttes on viie kuni kuue Euroopa suurema riigi organisatsioonide liikmeid kokku umbes neli miljonit, kes kasutavad oma huviala põhiseid väljaandeid ehk konkreetne sihtgrupp, kellele saaks suunata sõnumi Eesti looduse väärtustest," selgitas Ale.

Marika Manni sõnul on konkurents loodusturismi valdkonnas riikide vahel väga tihe ja nii on Eestis selle arendamiseks hädavajalik senisest konkreetsem strateegia.

Toimetaja: Merili Nael



Maa 2016. aastal.

Öös üha kirkamalt helenduv Maa kuulutab rumaluse kasvu

Idee mitte kunagi magama minemisest ei pruugi olla nii hea, kui esmapilgul tunduda võib. Endale meelepäraste tegevuste asemel sunniks see tõenäoliselt inimesi lihtsalt rohkem tööd tegema, leiab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

Pidev intensiivne infovoog ei pruugi pikas perspektiivis kasuks tulla.

Kurdistav infovoog teeb tasahilju pimedaks

Aju plastilisus, tehnika areng ja kiirenev elutempo kuulutab paberraamatute nurka vedelema jätmist ja taskuhäälingute pealtungi. Sisuliselt tähendab aga info nautimise ja mälumise asemel selle õgardlikult kugistamine tasahilju ja vabatahtlikult pimedaks jäämist, leiab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: