President Kaljulaid palub parlamendilt riigipea puhkusesüsteemi muutmist ({{commentsTotal}})

Kersti Kaljulaid
Kersti Kaljulaid Autor/allikas: ERR

President Kersti Kaljulaid palub parlamendilt riigipea puhkusesüsteemi muutmist. Senised presidendid ei ole puhanud ja põhjuseks on asjaolu, et presidendi puhkuseleminek ja sealt naasmine tooks praeguse seaduse tõlgenduse järgi kaasa segaduse ja bürokraatialaviini riigikogu töös, kirjutab Eesti Päevaleht.

Presidendi kantselei direktor Tiit Riisalo saatis neljapäeval riigikogu esimehele Eiki Nestorile kirja, milles palub seadusandjal analüüsida ja vajaduse korral täpsustada seadusi ja regulatsioone, nii et õigusselgus oleks tagatud ja puhkuseregulatsioon ka päriselus rakendatav.

Vabariigi presidendi ametihüve seadus näeb riigipeale ette õiguse puhkusele, mille pikkus on 35 kalendripäeva aastas. Presidendi kantselei hinnangul tähendab see, et president ei saa puhkuse ajal oma ülesandeid täita ja volitused lähevad üle riigikogu esimehele.

Kui riigikogu esimees hakkab täitma presidendi kohuseid, peab ta astuma välja erakonnast ja lahkuma riigikogust, talle tuleb määrata asendusliige ja riigikogu esimehe ülesandeid hakkab täitma esimene aseesimees. „Ühtlasi kaasneb sellega asjassepuutuvate isikute palkade, puhkuste ja erakondadele määratud pearaha ümberarvestamine,” kirjutas Riisalo.

Riisalo sõnul võiks presidendi puhkuse küsimus olla lahendatud analoogselt riigikogu liikmete puhkusega – seda lihtsalt ei olegi.

Riigikogu esimees Eiki Nestor tõlgendab seadust teistmoodi, tema sõnul tekib praegune olukord kahest seadusest: esiteks põhiseadus, mis räägib presidendi kohuste üleminekust riigikogu esimehele, kui president ei saa oma kohustusi täita, ja teiseks presidendi enda kohta käiv seadus.

"Kui vaadata arutelusid kunagi 1990-ndatel, kui see seadus vastu võeti, siis loogika on selline, et presidendil kui riigiteenistujal on ette nähtud puhkus, aga see, et ta on puhkusel, ei ole põhjus selleks, et ta ei saa oma ülesandeid täita,” tõlgendas Nestor seadust vastupidi kui presidendi kantselei. "See loogika põhineb sellel, et president täidab oma ülesandeid ka siis, kui ta on puhkusel.”

Nestori hinnangul on olukorrale kolm võimalikku lahendust. Esimene neist on lihtsalt leppida kokku, et kõik tõlgendavad ülalkirjeldatud seadust ühtmoodi. Parimaks lahenduseks peab Nestor aga varianti mille järgi oleks presidendi puhkuse ajal on riigikogu esimees samal ajal ka president. Riisalo eelistatud varianti, kus presidendil seaduse järgi puhkust ei olekski – nagu riigikogu liikmetel – ei pea Nestor kõige paremaks lahenduseks, eelkõige seetõttu, kuidas see mõjub presidendi mainele.

Presidendi kantselei kirja ja riigipea puhkuse küsimust hakkab arutama riigikogu põhiseaduskomisjon.



Ebavõrdsuse kasv pole iseenesest halb, kuid sellel võivad olla negatiivsed kõrvalmõjud.

Maailm on ebavõrdsem kui kunagi varem ja see võib olla paratamatu

Majanduslik ebavõrdsus on suurem kui kunagi varem. Pool maailma rikkusest on hiljutise raporti alusel koondunud ühe protsendi elanike kätte. Kümneid inimühiskondi uurinud arheoloogide sõnul on tegu 10 000 aasta eest alanud paratamatu sündmuste ahela kulminatsiooniga.

Martin Allikvee

Sobimatu varustus piinab Eesti ujumistippe

Mitu Eesti tippujujat ei ole rahul aastaid valitsenud olukorraga, kus tiitlivõistlustel tuleb esineda igal juhul Arena firma varustuses. Paremat lahendust sooviksid näha nii Martin Allikvee, Kätlin Sepp kui ka septembri alguses tippspordist loobunud Pjotr Degtjarjov.

uudised
Rahvusvahelist maksete ja valuutavahetuse teenust pakkuv Eesti päritolu idufirma TransferWise saab arvestatava osa investeeringutest riskikapitaliettevõtetelt ja erainvestoritelt. Pildil kaasasutaja Kristo Käärmann.

Transferwise sai kahjumist välja

Rahaülekannete teenust pakkuva Transferwise'i möödunud majandusaasta tulemused näitavad, et aastaga ettevõtte käive kahekordistus ja miljonitesse ulatunud kahjumist on saanud miljonitesse ulatuv kasum, kirjutab ajaleht Äripäev.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: