Urmas Vadi: võta endale koduluuletaja ({{commentsTotal}})

{{1487318369000 | amCalendar}}

„Paljud võtavad endale kassi, eksootilise ämbliku või lausa boa, inimestele meeldib kellegi lähedus, miks mitte siis võtta endale üks luuletaja majja?” mõtiskleb ERRi toimetaja Urmas Vadi Vikerraadio päevakommentaaris.

Teisipäeval jagas Tartu linn kultuuripreemiaid. Palju toredaid inimesi, kes olid seda väärt, said tunnustatud. Teiste hulgas pärjati Aasta kultuurikorraldaja aunimetusega Voronja galerii korterinäituste meeskond: Kaili Kask ja Raul Oreškin.

Korternäitused seisnevad siis selles, et sotsiaalselt aktiivsed inimesed avavad oma kodu uksed, nende koduseintele pannakse pildid. Ja siis need inimesed, kellele meeldib kunst ja teiste kodudes käia, saavad neid pilte vaadata. Isegi neile, kellele kaasaegne kujutav kunst on võõras ja kauge, näitusesaalid ehmatavad, toob kellegi kodu kauge kunsti lähemale.

Kindlasti on inimesi, kes tunnevad, et kuidas mina nüüd korraga kunstisaalis, kuidas ma seal olema pean, mida ma üldse kunstist tean, parem ei hakka sinna minemagi! Aga kellegi kodus on parem. Pealegi, kellele ei meeldiks käia inimestel külas. Kui õhtul tänaval jälgida inimesi, kes jalutavad avatud ja valgustatud akende alt mööda, siis kui palju on neid, kes jätavad võõrasse elutuppa või kööki sisse piilumata? Neid on vähe. On ju on huvitav, kes kuidas elab, mis teil siin kõik on. Tihti tahaks minna võõrastele inimestele külla, aga kuidas sa ikka lähed, kui pole kutsutud.

Öeldakse ju ikka, et kodu on kindlus, ja kodustest asjadest ei räägita. Kas suletud koduuste taga peab tingimata midagi halba või väga salajast toimuma, aga teatav suletus on meil kodu kuvandi juures olnud. See, kui inimesed avavad oma kodusid näitusteks või kohvikuteks, on lausa maailmavaateline muutus.

Pärast auhinna kättesaamist kirjutas Raul Oreškin oma Facebooki lehel, et lisaks korterinäitustele on tekkinud veel ideid, mida kodudes teha. Jaan Malinil tekkis mõte korraldada kodu-luuleõhtuid. Kindlasti oleks nii neid, kes avavad luuletajatele oma uksed ja leiduks ka luuletajaid, kes oleks valmis tulema ja esitama oma tekste ja nii mõnigi ehk on isegi nõus sinna korterisse lausa elama jääma.

Kui lemmikloomad, kes kuidas, on ikkagi päris pika elueaga, mõni kass lausa viisteist aastat, siis kirjaniku puhul toimuks vahetus kiiremini.

Me kõik teame, oleme kuulnud ja võtnud seisukoha nii kirjanikupalga kui Tartu linnakirjaniku tiitli suhtes. Kui inimesed on oma kodu uksed juba avanud, siis kas see avatus ei võiks võtta veelgi suuremaid mõõtmeid? Ehk oleks aeg küps selleks, et erakapitaliga kunstnikesse, kirjanikesse panustada. Ja isegi mitte selliselt, et on kusagil keegi metseen, kes teeb iga kuu ülekandeid, vaid teha seda kodanikualgatusena. Et näiteks Tartus oleks näiteks kolm korterkirjanikku.

Paljud võtavad endale kassi, eksootilise ämbliku või lausa boa, inimestele meeldib kellegi lähedus, miks mitte siis võtta endale üks luuletaja majja? Peavari ja toit ja vaba liikumine kirjanikule oleks tagatud, ehk ka väike päevaraha. Kui lemmikloomad, kes kuidas, on ikkagi päris pika elueaga, mõni kass lausa viisteist aastat, siis kirjaniku puhul toimuks vahetus kiiremini. Kohe, kui avaneb uus korter, saaks kirjanik edasi liikuda, käia nii-öelda külakorda.

Peavarju ja toidu eest pakub kirjanik pererahvale vastu igal õhtul väikese kirjandusõhtu, kust ta loeb ette teksti, mida ta päeval kirjutas, või siis annab seletust selle kohta, miks ta täna midagi ei kirjutanud. Räägib pikemalt lahti oma kriise, sundmõtteid, loomingulist madalseisu. Ka võib kirjanik väiksemate majapidamistööde juures abiks olla, koristada, puid lõhkuda, viia lapse lasteaeda, käia ühistu koosolekutel, kus ise ei tahaks osaleda. Selle asja suurem ja sügavam mõte oleks see, et lisaks kodanike tolerantsuse kasvatamisele näeksid inimesed pikemalt ja lähemalt kirjanikku ning saaks ka luulest paremini aru.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Vikerraadio päevakommentaar



kultuur.err.ee autahvel
Kendrick Lamar

Aasta albumid 2017, tipp-50

ERRi kultuuriportaal valis aasta albumiks Kendrick Lamari albumi "DAMN.". Album on pälvinud rängalt kiidunooli igal pool üle ilma. Teise koha sai sügisel Eestis Rock Cafed väisanud briti popgrupp The xx plaadiga "I See You". Kolmandaks aga tänavune Mercury auhinna võitja Sampha samuti Suurbritanniast.

Eesti Ajaloomuuseumi rahvusvähemuste näitus "Jõulud! Роштува мархта! YENI ILINIZ MÜBARÄK! Выль арен! С Рождеством Христовым!"

Piltuudis: Eesti Ajaloomuuseumi Börsi käiku ehivad 15 kuuske

17. detsembril avatakse Eesti Ajaloomuuseumi Börsi käigus rahvusvähemuste näitus "Jõulud! Роштува мархта! YENI ILINIZ MÜBARÄK! Выль арен! С Рождеством Христовым!", mille puhul on käiku paigutatud 15 ehitud kuuske.

Indrek Hargla

Rahva Raamat: miks tohib kirjastaja olla jaemüüja, vastupidi aga mitte?

Eile teatas Eesti Kirjastuste Liit, et Liidu liikmed hakkavad võitlema Rahva Raamatu väidetava ebavõrdse positsiooni vastu hulgi- ja jaemüüja ning kirjastajana. See, et raamatute jaemüüja alustas kirjastamisega, on nende hinnangul pretsedenditu ning ebaõiglane. ERR kultuuriportaal palus olukorda omalt poolt kommenteerida Rahva Raamatu arendusjuhil Toomas Aasmäel.

Vladimir Putin ja Donald Trump APEC-i kohtumisel Vietnamis 2017. aasta novembris.

Leht: kuidas on Trumpi suhtumine Venemaasse aastaga arenenud

Ajaleht Washington Post avaldas neljapäeval pikema ülevaate sellest, kuidas president Donald Trumpi suhtumine Venemaasse on viimase aasta jooksul arenenud ning milliseid vastasseise ja vaidlusi on see temaatika tekitanud tema administratsioonis.

arvamus
Raamatud

Tauno Vahter. Kimalase lend – olukorrast kirjastamises

Jälle raamat! Aasta kaks viimast kuud on peamine raamatumüügiaeg, mille jooksul paljud kirjastused teevad veerandi või isegi suurema osa oma aasta käibest. Milline on praegu seis Eesti ja võrdluseks teiste Balti riikide kirjastamises?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: