Kaitseliit laseb ehitada ajaloolise soomusauto koopia ({{commentsTotal}})

Soomusauto Estonia.
Soomusauto Estonia. Autor/allikas: Kaitseliit

Kaitseliit soovib ehitada Eesti esimese soomusauto Estonia koopia, et seda kasutada tuleval aastal organisatsiooni ja Eesti vabariigi 100. juubeliaasta üritustel.

Kaitseliidu projektijuht Neeme Brus ütles ERR-ile, et soomusauto osaleks paraadil ja erinevatel üritustel ning annaks edasi Vabadussõja vaimu. "Tegemist oleks ajaloolise soomuki sõitva koopiaga," märkis Brus.

Kaitseliit nõuab hankega otsitavalt soomuki ehitajalt, et sõiduk peab olema suuteline läbima vähemalt kuni 10 kilomeetrit, kasutatav alusraam peab vastama tugevuselt kogumassi kandvusele kuni 8,5 tonni. Masina pikkus on 7–8, laius 2,1–2,4 ja kõrgus 2,3–3 meetrit.

Soomuki koopia karkassile tuleb paigaldada metallplaadid, mis sarnanevad omaaegsetele soomusplaatidele. Juhikoha kõrval peab olema koht kuulipildurile. Soomuk saab "relvadeks" Madseni kergekuulipilduja mulaaži ja lahinguosa laele tuleb 360 kraadi pöörlev suurtükitorn Hotchkissi kiirlaskekahuri mulaaž. Lahinguosa tagaküljel on kaks poolringikujulist torni kõrvuti, kummaski raskekuulipilduja Maxim koopia. Sõiduk värvitakse oliivroheliseks, mootoriks on 4,3-liitrise töömahuga ZMZ-53 V8 või sarnane jõuallikas.

Estonia sai liiga raske

Esimest Eesti soomusautot Estonia hakati ehitama 1918. aasta detsembris Tallinna sadamatehases insener Ludwig Saukase juhtimisel. Ehitust ja materjalide hankimist koordineeris mereväekapten Johan Pitka, kes samal ajal arendas ka soomusronge ja Eesti mereväge. Estonia valmis 1918. aasta jõuludeks.

Ajakiri Tehnikamaailm on kirjutanud, et vastavad kogemused selliseks tööks puudusid, rääkimata projektdokumentatsioonist. Omavahelise arutelu käigus pandi paika auto põhimõtteline ehitus, insener Saukas visandas ehitusplaani ja mälestuste järgi ainult kahe-kolme päevaga ehitati esimene valmis.

Firma Federal kolmetonnise kandejõuga veoauto šassiile ehitati vinkelrauast raam ja sellele kinnitati laevaehituses kasutatud metallplaatidest soomus. Paraku oli see lahingumasin talveteede jaoks liiga raske ja jäeti Tallinna sisekaitse ülesandeid täitma. Kevadel 1919 ehitati Estonia ümber tolleks ajaks loodud seeriamasinate eeskujul.

Kuus Vabadussõja ajal ehitatud soomusautot jäid samasugustena Eesti sõjaväe relvastusse kuni 1940. aastani. Ainult Estonia soomustati ümber ja sai endale 7–11 mm paksuse kroomnikkelterasest katte, millega masina kaal langes ühe tonni võrra. Soomusauto Vahur ja soomustatud veoautod Sorts ja Puuk võeti pärast Vabadussõda relvastusest maha ja lammutati.

1934. aastal on märgitud soomusautode maksimaalkiiruseks 45 km/h, mootoril võimsust tavaliselt 40 hobujõudu. Soomusauto oli võimeline liikuma ainult tugevapõhjalisel teel ja selle pöörderaadius oli 7,5–8 meetrit. Autod suutsid läbida vett sügavusega 65–80 sentimeetrit. Nõrgemad sõiduomadused olid Estonial, mille maksimaalkiirus oli 15 km/h.

Relvastuseks olid kahur ja kolm kuulipildujat

Relvastuseks oli soomusautodel kahuritornis üks 37 mm Hotschkissi kiirlaskekahur, kasemattides kaks 7,62 mm raskekuulipildujat Maksim ja auto esiküljel laskeavast tulistamiseks üks 7,7 mm kergekuulipilduja Madsen. Tehnikamaailmas ilmunud artiklis on märgitud, et kui Wibuane kaotas 1919. aasta suvel lahingus oma kahuri, katsetati sellel ka teistsugust relvastust – kahuritorni lagi võeti maha ja sinna paigutati 76 mm saksa pommipilduja, miinipilduja eellane. See ei õigustanud ennast ja Wibuane sai endale taas kahuri. Soomusautode tuletabavus oli kaptenite sõnul ka sõidu ajal rahuldav.

Kindlat lahingkomplekti sõja ajal ei kehtestatud. Lahingusse sõites võeti autosse kahuri jaoks 200–300 mürsku: granaadid, šrapnellid ja kartetšid. Raskekuulipildujatele oli ette nähtud 40–50 padrunilinti igaüks umbes 250 padruniga ja kergekuulipildujale 25–35 padrunisalve, milles 36 padrunit. Lisaks sellele võeti kaasa padruneid kastides ja käsigranaate, isegi nii palju, et kõigi meeskonnaliikmete jaoks ei jätkunud enam autos ruumi ja soomusauto ülem pidi täitma ka kahuri sihturi ülesandeid. Meeskonna isiklikeks relvadeks olid ohvitseridel püstolid või revolvrid ja sõduritel vintpüssid. Lahingusse liikus auto tagurpidi, et võimaldada paremat manööverdamist vastase suurtükiväetule alt väljasõitmisel; ühtlasi oli nii võimalik lahingsuunale koondada kahuri ja kahe raskekuulipilduja tuli.

Vabadussõja ajal ehitati Eestis kaheksa soomusautot

Tasuja sõitis rindele 13. jaanuaril 1919
Vahur valmis 1. märtsil ja saadeti rindele 15. märtsil 1919
Toonela valmis aprillis ja jõudis lahingusse 22. aprillil 1919
Wibuane valmis aprillis ja jõudis lahingusse 23. aprillil 1919
Kalewipoeg valmis aprillis ja jõudis lahingusse 25. aprillil 1919
Estonia ehitati ümber kevadel ja saadeti rindele 20. mail 1919
Kotkasilm valmis jaanuaris 1920
Erilane valmis jaanuaris 1920 (nimetati samal aastal ümber Lembituks)

Soomusautode hukkus viis meest

Pisuhänna ülem leitnant Lindemann langes 19.6.1919
Tasuja kuulipildur Rents langes 23.2.1919
Kalewipoja kuulipildur Neumann langes kevadel 1919 Pihkva all
Vahuri juhi abi Tamm langes Landesveeri sõjas
Estonia kuulipildur Lilienthal langes Landesveeri sõjas

Toimetaja: Indrek Kuus



uudised
Peaprokurör Lavly Perling.

Eesti prokurörid ootavad Euroopa Prokuratuurilt kiiret praktikute kaasamist

Eelmisel nädalal loodi uus üleeuroopaline institutsioon - Euroopa Prokuratuur (EPPO), mille ülesanne on võitlus Euroopa finantshuvide vastase kuritegevusega. Ettevalmistustööd seni veel ilma peakorterita büroo loomiseks kestsid neli aastat ning esialgu on tegemist poliitikute ja ametnike loodud asutusega.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: