Urmo Kübar: kes on süüdi? ({{commentsTotal}})

Urmo Kübar on vabaühenduste liidu (EMSL) töötaja.
Urmo Kübar on vabaühenduste liidu (EMSL) töötaja. Autor/allikas: EMSL

Aarne Mäe Postimehes ilmunud arvamusartikkel “Homofestivali kaval kampaania” sisaldab kaht ekslikku mõttekäiku, millele tahan vastu vaielda.

Lühidalt neile, kes pole detailidega kursis: MTÜ SevenBow korraldab sügisel Rakveres seksuaalvähemuste teemalise filmifestivali ning küsis selleks 1500 euro suurust osalist rahastust linna iga-aastasest kultuuriürituste toetusvoorust. Nagu sellistel puhkudel ikka, hindas taotlusi spetsialistide komisjon, kellelt SevenBow sai 37 taotleja seas kõrgeima tulemuse. Rahaeraldisi kinnitav linnavolikogu otsustas aga filmifestivali taotluse neile esitatute hulgast ainsana toetuseta jätta.

Kuigi mingit kirjalikku põhjendust otsuse kohta pole, võib vastuhääletanute kommentaaridest järeldada, et asi seisnes plaanitava festivali täiesti legaalses teemas.
Mäe hinnangul on see lihtsalt elu ja otsuse vastu protestijad nõuavad seksuaalvähemustele erikohtlemist, olgugi et rõhutavad ise pidevalt, et on täiesti tavaline osa inimkonnast.
Loomulikult pole ühelgi MTÜ-l sünnipärast, vastuvaidlematut õigust maksumaksja raha kasutamisele. On seadused, reeglid, taotlemis- ja konkursitingimused. Kui MTÜ neile ei vasta või jääb ausas konkurentsis teistele alla, siis nii on. Õppigu saadud kogemusest ning proovigu järgmine kord paremini.

Kui taotlus aga kõiges muus kvalifitseerub, ent jääb rahata paljalt seepärast, et taotleja isik või teema pole otsustaja(te) maitse, siis see on diskrimineerimine. Mäe toodud näide eakate klubist sobib väga hästi – kui ainus põhjus rahastamata jätmiseks oleks, et nad plaanivad keskenduda eakate teemadele (ja tegu pole näiteks noorteürituste toetusvooruga), oleks see kahtlemata skandaalne ja otsuse vastu protestimine igati kohane kõigi poolt, kelle meelest peaks ühiskonnas valitsema õigus ja õiglus.

Seega ei ole tegu mitte erikohtlemise sooviga, vaid just vastupidi – igati õigustatud ootusega võrdsele kohtlemisele.

Kui ses osas peaks asi olema üsna lihtne, siis intrigeerivam on Mäe teine mõttekäik, artikli mitmes kohas kumav etteheide festivali korraldajatele, et nad on kogukonna tülli ajanud. Poleks nad oma ideega lagedale tulnud, kulgeks elu Rakveres ju kenasti ja vaikselt.

Naine istugu kodus või siis kandku vähemalt siivsaid karupükse, siis ei juhtu temaga midagi. Samamoodi homodega – mis te oma kodus teete, ei ole meie asi.

Selline kannatanu süüdistamine on tuttav mitmetelt elualadelt. Naine vägistati? No aga miks ta rõivastus nii väljakutsuvalt ja üldse, mida ta sinna otsis? Sest kui üks kena naisterahvas läheb lühikese seelikuga peole, tantsib ja naerab nõnda ahvatlevalt, võib-olla isegi tarbib alkoholi, aga ütleb siis ligitikkujale “ei” – no siis ei jää ju mehel muud üle kui oma füüsilist üleolekut maksma pannes ta ära vägistada! Kuidas teisiti saakski sellises olukorras käituda?

Naine istugu kodus või siis kandku vähemalt siivsaid karupükse, siis ei juhtu temaga midagi. Samamoodi homodega – mis te oma kodus teete, ei ole meie asi.
Aga te ju tulete tänavale! Tahate oma armastatul käest kinni hoida, võib-olla teda isegi avalikus kohas kallistada ja musitada! Tahate oma armastuse äkki lausa abieluks vormistada; tahate, et teid ei halvustataks ega vaikitaks maha inimeseõpetuse tunnis!

Ning nüüd, tagatipuks, tahate veel korraldada festivali, kus näidataks filme teistest teiesugustest. Küll me juba teame – kuna teie elus, erinevalt heteroseksuaalsetest armastajatest, ju peale anaalseksi muud ei ole, siis eks ole need filmidki algusest lõpuni ainult seda täis. No ei! (Hea küll, kui plaanis on mõni ilus lesbifilm … seda vast isegi vaataks, aga kindlasti mitte neid koledaid tänaval räuskavaid naisõiguslasi, see on jäle!)

Igatahes – kuni püsite kodus ja olete vait, ei ole ju teiega probleemi. Miks see ei peaks teile sobima? Kusjuures, võib-olla kunagi isegi on ühiskond valmis ka teiesuguste soovide jaoks. Võib-olla mitte veel teie eluajal, aga ärge nüüd nii väiklased ka olge. Lärmi teha ja mingeid õiguseid taga ajada … ei-ei, sellega ajate inimesed tülli!

“Ma ei taha seda festivali” või ka “mulle ei meeldi homod,” on täpselt sama kaaluga väide, nagu “jälestan kollast värvi” või “ma ei kannata kantrimuusikat”. Ainumõeldav vastus sellistele on: “Ahah, selge.”

Mis on valesti sellises “aga varem ei olnud ju midagi häda, miks te olete nüüd hakanud probleeme tekitama?” suhtumises, millega nii paljud kodanikuaktivistid kokku puutuvad?
Kui sina ei ole olnud väikelinnas üles kasvanud homoseksuaalne noor (täitsa võimalik, et ainus “selline” kogu oma kooli gümnaasiumiastmes), siis ära arva, et sa tead, mida ta tunneb. Samuti nagu kui sa ei ole olnud mõned aastad enne pensioniiga erialaselt töölt koondatud kõrgharidusega naine – sel juhul ära ütle, et “milles probleem, tööpuudust ju pole”.

Või kui sa ei ole oma mehest majanduslikult sõltuv, aastaid perevägivalla all kannatanud ja seetõttu enesekindluse täiesti minetanud naine, siis jäta mühatamata, et “miks ta siis ära ei lähe, kui nii halb on?”.

Sest sa lihtsalt ei tea. Lihtsalt. Ei. Tea.

Ja isegi kui sa oled üks nimetatutest või muus sarnases olukorras olnu, ja sina oled hakkama saanud, ka siis on targem hinnangute andmisega oodata. Täitsa võimalik, et sina oled õnnelik erand, kellele elu lihtsalt heldemalt head kaardid kätte mängis.

See ei ole katse su sõnavabadust piirata – jälle üks netikommentaarides populaarne lausekõlks (“Kui te siin nii suurt sallivust kuulutate, miks te siis ise teistsuguseid arvamusi ei salli?”).
Loomulikult on igaühel õigus arvamusele ja selle väljendamisele. “Ma ei taha seda festivali” või ka “mulle ei meeldi homod,” on täpselt sama kaaluga väide, nagu “jälestan kollast värvi” või “ma ei kannata kantrimuusikat”. Ainumõeldav vastus sellistele on: “Ahah, selge.”

Kui ei meeldi, ära siis osta endale kollast mantlit, ära kuula Johnny Cashi või Justamenti, ja – vabandage väga, aga – ära astu homoseksuaalsesse vahekorda. Ja ära mine vaatama seksuaalvähemuste elu puudutavaid filme, näiteks nagu üks tänavune Oscari-kandidaat “Kuuvalgus”. Tõepoolest, mingit sundust ei ole.

Meis kõigis on jooni, mis käivad kellelegi närvidele, me kõik oleme mingis osas vähemused.

Aga sa ju mõistad, mis oleks valesti, kui hakkad ka teistele nende lemmikvärvi kandmist või lemmikbändi kontserdi külastamist keelama? See ei oleks enam sinu sõnavabaduse teostamine, vaid teiste tegutsemisvabaduse piiramine, milleks – eeldusel, et see teine ei kavatse toime panna midagi kriminaalset – pole sul mingit õigust.

Me kõik oleme juba lastena õppinud, et teistele ei peaks tegema midagi, mida ei taha, et sulle tehtaks. Meis kõigis on jooni, mis käivad kellelegi närvidele, me kõik oleme mingis osas vähemused.

Ja kuigi seda on juba tüütuseni korratud, tasub ikka meelde tuletada Saksa pastor Martin Niemölleri sõnu natsidest: “Kõigepealt tulid nad sotsialistide järele, ja ma olin vait – sest ma polnud sotsialist. Siis tulid nad ametiühingutegelaste järele, ja ma olin vait – sest ma polnud ametiühingutegelane. Siis tulid nad juutide järele, ja ma olin vait – sest ma polnud juut. Siis tulid nad minu järele – ja polnud enam kedagi, kes oleks mu kaitseks sõna võtnud.”

* Ausõna, ma ei tea, mida “homoaktivist” tähendab. Kui kedagi, kelle meelest on hetero- ja homoseksuaalsetel inimestel võrdsed õigused, ja kes seda ka välja ütleb, siis olen seda hea meelega. Vt. ka “Ich bin ein Berliner”, “Je suis Charlie” jt.

Artikkel on algselt ilmunud vabaühenduste liidu väljaandes Hea Kodanik.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Hea Kodanik



Reformierakonna valimiskampaania algus TallinnasReformierakonna valimiskampaania algus Tallinnas
Kantar Emori uuring: Reformierakonna toetus jätkab kasvu

Augustis oli Eesti populaarseim partei taas Reformierakond, mille toetus on viimase kolme kuu jooksul järjekindlalt kasvanud, selgub uuringufirma Kantar Emor BNS-i ja Postimehe tellimusel läbi viidud erakondade toetuse uuringust.

Uuendatud: 10:30 
ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Helsingi sadam.Helsingi sadam.
Soome-Eesti laevareisijate arv on esimest korda suurem Soome-Rootsi suunast

Soome transpordiameti teatel on Eestisse suunduva mereliikluse reisijate arv esimest korda ajaloos suurem kui Rootsi suunduvatel laevadel reisivate inimeste arv.

Mart Luike intervjueeris Indrek Kiisler.Mart Luike intervjueeris Indrek Kiisler.

Luik: Sõõrumaa kaitseb poliitikasse minnes oma ärihuve seaduslikul moel

Valimisliidu "Tegus Tallinn" kampaaniajuht Mart Luik leiab, et pole midagi taunimisväärset, kui valimisliidu ettevõtjast asutaja Urmas Sõõrumaa soov on poliitikas muu hulgas ka oma ärihuve kaitsta.

Marika Priske ja Ainar Ruussaar.Marika Priske ja Ainar Ruussaar.
Priske ebaõnnestunud SKAIS2-st: poliitikud poleks saanud teisiti otsustada

Sotsiaalministeeriumi kantsler Marika Priske tunnistas ERR-i saates "Otse uudistemajast", et on üks vastutavamaid isikuid ebaõnnestunud SKAIS2 projektis. Tema sõnul on küsimus selles, kas tegu on fataalse ebaõnnestumisega või saab sellest midagi õppida.

Urmas RaagUrmas Raag
EM-il märaga võistlev Raag: täkud võivad hakata mõtlema kuust ja päikesest

Takistussõitja Urmas Raag alustas juba möödunud nädalavahetusel oma ratsu Ibellega teed Rootsi Göteborgi, kus nädala pärast astutakse üles Euroopa meistrivõistlustel.

Urmas SõõrumaaUrmas Sõõrumaa
Linnapeakandidaadid vastavad | Savisaare vari Sõõrumaa valimisliidu kohal

Urmas Sõõrumaa initsiatiivil loodud valimisliit “Tegus Tallinn” on poliitikute jaoks tundmatu suurus. Suve alguses sündinud liit pole nimekirja ega programmi avalikustanud, kuid Kristen Michal, Rainer Vakra ja Martin Helme usuvad, et ettevõtjate liit soovib kinnistada Keskerakonna võimu. 

Munad ja kanad Hollandis Luntereni linnufarmis.Munad ja kanad Hollandis Luntereni linnufarmis.
Mürgimunadest tulenev kahju võib ulatuda üle 150 miljoni euro

Hollandi farmerite ja jaemüüjate hinnangul võib putukamürgiga fiproniil saastunud munadest tulenev kahju ulatuda üle 150 miljoni euro.

Foto on illustreeriv.Foto on illustreeriv.
Tallinna linnapeakandidaadid | uuest võimuliidust on veel vara rääkida

Tallinna linnapeaks kandideerivad erakondade esinumbrid tõdesid ERRile antud intervjuudes, et praegu on uut pealinna võimuliitu vara ennustada, sest pole kindel, kes üldse võistlema tulevad. Samas märgivad kõik kandidaadid peale Taavi Aasa, et Keskerakond on linnatüüri juures väsinud, mistõttu peaks sügisest tööle asuma uus koalitsioon. 

DNA molekul.DNA molekul.
Biohäkkerid lisasid DNA-sse isekäivituva pahavara

DNA-sse on võimalik salvestada määratus koguses informatsiooni. Nii nähakse seda ühe tuleviku kõige paljutõotavama andmekandjana. USA biohäkkerid näitavad nüüd, et DNA-sse saab peita ka pahavara, millega saab ideaaltingimustel üle võtta selle järjestamiseks kasutatavaid arvuteid. See seaks löögi alla näiteks tundlikud terviseandmed.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

Kukeseened, herned ja maasikad Keskturul.Kukeseened, herned ja maasikad Keskturul.
Tallinna linnapeakandidaadid | Keskturu uuenemine võtab veel aastaid

Viiest ERR.ee küsitletud linnapeakandidaadist kolm tunnistasid, et pole aastaid Tallinna Keskturul käinud. Samas leidsid kõik, et näiliselt pealinna esituru tiitlit kandev kauplemiskoht peab uuenema, sest nõudlus värske kodumaise kauba järele on olemas. 

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

VALIMISED TALLINNAS
Indrek Kiisler ERRi raadiouudistest usutleb kõiki Tallinna linnapeakandidaate. Avaldame kandidaatide vastused järgemööda järgmise paari nädala jooksul.Indrek Kiisler ERRi raadiouudistest usutleb kõiki Tallinna linnapeakandidaate. Avaldame kandidaatide vastused järgemööda järgmise paari nädala jooksul.
Tallinna linnapeakandidaadid vastavad: mida teha Tallinna televisiooniga?

Tallinna televisioon on olnud pealinna volikogu opositsioonil pinnuks silmas juba aastaid. Ka tänavustel KOV valimistel ripub Tallinna TV pea kohal kirves, sest vana kolmikliit IRL, SDE ja Reformierakond lubavad võidu korral munitsipaaltelevisiooni stuudios tuled päeva pealt kustutada või kanali erastada, kuid EKRE ja Keskerakond on teist meelt. 

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.