Inimkaubanduse vastasele nõustamistelefonile helistas mullu 420 inimest ({{commentsTotal}})

Eestis on kasvanud inimkaubandusega seotud kuritegevus. Eelmisel aastal registreeriti 15 sellist kuritegu ja pooled neist on seotud rahvusvahelise inimkaubandusega.

Eestis tegutseb 12 aastat inimkaubanduse ennetamise ja ohvrite abistamise nõustamisliin, kuhu mullu helistas oma murega 420 inimest, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Telefoninumbrile 660 73 20 helistati mullu muuhulgas muredega, kus lapsehoidjaks palgatud naine pidi magama sisuliselt kapis ja sai söögiks pere toidujääke ning töömees sõitis objektile auto pagasiruumis ja pidi elama kütteta majas.

Nõustamisliin teeb tihedat koostööd Eesti välissaatkondadega ja vajadusel aitab hädasolijat kohtuni välja. Tõusvat trendi näitavad Eestis töötavad kolmandatest riikidest pärit inimeste pöördumised, kus neid on petetud ametliku töö lubaduste ja palganumbriga.

"Teine murekoht on fiktiivsed abielud, mis on tõusvas joones ja need neiud, naisterahvad ja neiud üha rohkem pöörduvad, kui nad kuulevad, kuhu nad on mässitud ja millest nad tegelikult enam välja ei saa," selgitas MTÜ Living for Tomorrow juht Sirle Blumberg.

Valdavalt helistatakse nõustamisliinile siis, kui inimene on juba hädas, mitte ennetavalt.

Ohvritele pakutakse tasuta juriidilist konsultatsiooni seoses töölepingutega, vajadusel suunatakse varjupaika ja jagatakse soovitusi, kuidas vältida sattumist inimkaubanduse ohvriks.

Riigi algatusel käivitus veebruarist ka inimkaubanduse tõkestamiseks sotsiaalkampaania, et ohvreid ja lähedasi teavitada ning julgustada inimesi juhtumitest teada andma.

Toimetaja: Laur Viirand



Maa 2016. aastal.

Öös üha kirkamalt helenduv Maa kuulutab rumaluse kasvu

Idee mitte kunagi magama minemisest ei pruugi olla nii hea, kui esmapilgul tunduda võib. Endale meelepäraste tegevuste asemel sunniks see tõenäoliselt inimesi lihtsalt rohkem tööd tegema, leiab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

Pidev intensiivne infovoog ei pruugi pikas perspektiivis kasuks tulla.

Kurdistav infovoog teeb tasahilju pimedaks

Aju plastilisus, tehnika areng ja kiirenev elutempo kuulutab paberraamatute nurka vedelema jätmist ja taskuhäälingute pealtungi. Sisuliselt tähendab aga info nautimise ja mälumise asemel selle õgardlikult kugistamine tasahilju ja vabatahtlikult pimedaks jäämist, leiab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: