Eksperdid Süüria rahukõnelustelt häid tulemusi ei oota ({{commentsTotal}})

Süüria rahukõnelusi peetakse nüüd kahes kohas - lisaks Astanale toimuvad need ka ÜRO vahendusel Genfis. Eksperdid ei oota ei Genfist ega oodanud ka Astanast häid tulemusi. 

Genfi kõneluste järjekordne voor peaks algama 23. veebruaril, Astanas aga peeti pärast mitut edasilükkamist maha Venemaa ja Türgi vahendatud kõneluste järjekordne voor, vahendas "Välisilm".

Kasahstani pealinnas tõepoolest jõuti järjekordse relvarahu sõlmimiseni, ehkki väga habrastel tingimustel ning Venemaa hakkas varakult hõiskama, et Astana kõnelusi on saatnud edu.

Ka USA uus valitsus on Astana kõnelustele poolehoidu avaldanud. "Türgi ja Venemaa on usaldusväärsed käendajad ja me uurime, kuidas USA saab Astana kaudu rahuprotsessi kiirendada," ütles USA suursaadik ISIS-e vastases koalitsioonis Brett McGurk.

Astana protsessi toetab ka ÜRO erisaadik Staffan de Mistura, kes on Süüria kriisis ilmselt kõige mainekam ja ka kannatava Süüria rahva heaks kõige rohkem ära teinud diplomaat.

"Me toetame Astanat ja sealseid kohtumisi, muidugi eeldusel, et need on kirurgilised, laserkiire täpsusega väga tähtsates küsimustes, ülesehitavad, stabiliseerivad, sõjategevust uuesti katkestavad. Peale selle on ka usaldust rajavad meetmed, mis tähendavad näiteks humanitaartöötajate ligipääsu, mida praegu ei ole, aga mis on väga kurb," rääkis de Mistura.

Rahvusvaheliste suhete asjatundjad aga ei ilmutanud Astanas peetud kõneluste suhtes mingit entusiasmi just seetõttu, et kogu Astana protsess on vastupidine de Mistura kirjeldatule. "Kirurgiat ja laserikiire täpsust" polnud ekspertide hinnangul Astanast loota praegu ega ole ka edaspidi.

"Minu arust ei vii Astana kõnelused kuhugi, sest sinna on kaasatud kõik osalised. Nii ulatuslike erimeelsuste puhul läbirääkimistelaua taga on väga raske kellegagi mingisugusegi leppeni jõuda, eriti, kui keegi mingit leppimisvalmidust ei ilmutagi," kommenteeris Kadir Hasi ülikooli rahvusvaheliste suhete dotsent Ahmet Kasim Han.

Astana kõneluste esimene voor peeti jaanuari lõpus ning järgmisi on oodata. Astanas peetavail kõnelustel on ilmselt muidki, võib-olla tähtsamaidki funktsioone peale Süürias rahu jaluleseadmise. Näiteks peavad need näitama Venemaa ja Türgi vahel taastärganud häid suhteid.

Genfi kõnelustel selliseid kõrvaltähendusi pole, ometi ei oodata sealtki otsustavaid tulemusi, ehkki osalised optimistlike avaldustega esinevad.

"Me läheme Genfi täie pühendumusega ja ettevalmistusega rääkima läbi poliitilise lahenduse üle, mis teeb lõpu konfliktile ja rajab teed tegelikult, kaasavale üleminekule ning äärmusrühmituste kõrvaldamisele. Tegelikkus on lihtne. Me ei saa tegeleda kohalikku ja kogu maailma stabiilsust ähvardavate julgeolekuohtudega kuni Assad on võimul," ütles Süüria rahvusliku koalitsiooni president Anas al-Abdah.

Peamine põhjus, miks Genfist midagi oodata ei tasu, on tõik, et keegi ei tea, mida uue presidendiga USA tegema ning kuhu pöörama hakkab.

Teine põhjus on Bashar al-Assadi taastuv jõud. Assadi positsioon on praegu tugevam kui kunagi varem kodusõja ajal, kui selle päris algus välja arvata. Nii tugevaks on Assad saanud Venemaa ja Iraani toel ning mõlemad pingutavad selle nimel, et diktaatori jõud veelgi kosuks.

Opositsioon on aga jätkuvalt leppimatu - nende hinnangul Süürias Assadile kohta pole.

Luik: Astana kõnelustel on osapooltel oma erihuvid

"Aktuaalse kaamera" aastalõpu saates ütles Rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse juht Jüri Luik, et ta ei näe, et käesoleval aastal oleks kellelgi valmisolek korraldada sellist rahukonverentsi, mis sõja Süürias tegelikult lõpetaks. Ta ütles, et rahu võiks tuua selline lepe nagu oli Daytoni lepe Bosnias.

"Välisilmale" selgitas Luik, et ÜRO juhitud kõnelustel on laua ümber väga suur hulk riike, kes on kaudselt või otseselt konfliktiga seotud, aga seal ei ole võitlejate esindajaid ehk Süüria Vaba Armee esindajaid, vaid on poliitikud, kes neid esindavad.

Astana protsessi on ellu kutsunud Venemaa, Türgi ja Iraan. Seal on Luige sõnul laua ümber inimesed, kellel on konfliktile kahtlemata suurem mõju. Konflikt pole tema sõnul aga jõudnud sellisesse faasi, et oleks võimalik milleski kokku leppida, põhiliselt selle tõttu, et kõigil neil osapooltel on oma erihuvid.

"Kui võrdleme seda Daytoni rahulepinguga, siis USA huvi, kes tol ajal vahendas läbirääkimisi, oli rahu Bosnias. Sellest nad ka lähtusid, neil polnud mingeid soove ei territooriumi vallata, ei mingeid maavarasid saada, ainult rahu ise oligi nende eesmärk. Praegu seda ei ole - Türgil on oma eesmärgid, mis puudutavad Põhja-Süüriat, Iraanil oma eesmärgid, Venemaal oma väga selged eesmärgid, mis puudutavad Süüria lääneosa. Nii et selles mõttes asi väga hästi ei suju," selgitas Luik.

Toimetaja: Merili Nael



Maria Sepperi uue ettevõttega rendilepingu sõlminud Viimsi vald lubab õigeaegsel tasumisel silma peal hoida.Maria Sepperi uue ettevõttega rendilepingu sõlminud Viimsi vald lubab õigeaegsel tasumisel silma peal hoida.
Viimsi vald sõlmis lepingu Teletorni äpardunud ja võlgades toitlustajaga

Ettevõtja Maria Sepper, kes pidi avama Teletornis restorani, ent ei suutnud lepingut vaatamata tähtaegade korduvale edasilükkamisest ikkagi täita, on loonud uue, ilma maksuvõlgadeta ettevõtte, millega Viimsi vald sõlmis rendilepingu. Enamik Sepperi ettevõtetest on võlgades, kuid ettevõtja kinnitab, et tegeleb võlakoormuse vähendamisega.

"Lotte lood!""Lotte lood!"
ETV2 toob sügisest ekraanile tippnäitlejatega seriaali "Lotte lood!"

Juba oktoobris jõuab ETV2 eetrisse uhiuus seriaal Leiutajateküla vahvatest ja lõbusatest seiklustest. Lastesaadete toimetuse juht Margus Saar ütles, et Lotte seiklused on Eestis lapsepõlve loomulik osa, mistõttu on imelik, et joonisfilmide, raamatute ja muusikalilavastuste kõrval veel telesarja pole.

Tallinn.Tallinn.
Linnapeakandidaadid vastavad | Suur-Tallinn peab sündima loomulikul teel

Kuigi Tallinna ümbritsevad rõngasvallad on tugevalt pealinnaga seotud, ei leia meerikandidaadid, et näiteks Jüri, Viimsi või Tabasalu peaks liitma Tallinnaga. Tallinna tegevlinnapea Taavi Aasa hinnangul juhtub see tulevikus paratamatult, kuid selle aluseks peab olema loomulik integratsioon läbi koostöö mitte sundliitmine. 

20. august presidendi Roosiaias20. august presidendi Roosiaias
Galerii: Vaata, kuidas jõudis ETV-sse suurejooneline ülekanne roosiaiast

20. augustil toimus presidendi roosiaias pidulik vastuvõtt, et tähistada Eesti iseseisvuse taastamise aastapäeva.

UUS ERR.ee lühidokkide sari
Martin Kuusk.Martin Kuusk.

Haiguse lugu: elu eluaegse haigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.