Fotod ja videod: Stockholmi lähistel süütasid vandaalid autosid ja peksid segi poode ({{commentsTotal}})

{{1487657362000 | amCalendar}}

Stockholmi Rinkeby linnaosas, kus elab palju immigrante, leidis esmaspäeva õhtul aset laialdane vägivallalaine, kui mõnikümmend noort loopis korrakaitsjaid kividega, süütas mitu autot ja peksis segi kauplusi. Politseil tuli vandaalide korralekutsumiseks kasutada ka tulirelva.

Politseinike sõnul osales rahutustes 30-50 isikut, vahendasid Yle, SVT ja BNS.

Massirahutused said alguse, kui politsei pidas kella 20 paiku õhtul Rinkeby metroojaamas kinni ühe tagaotsitava isiku.

Uus vägivallalaine piirkonnas puhkes aga hiljem kella 22 ajal. Märatsejad süütasid autosid ning rüüstati kaht metroojaama lähedal asuvat poodi. Vähemalt ühe poeomaniku vastu kasutasid ründajad ka vägivalda. Hommikuks oli teada, et peksmise tagajärjel on haiglaravi vajanud kolm inimest.

Võimuesindajad said olukorra kontrolli alla keskööks.

Ametlikult on politseile tehtud kolm avaldust massirahutuste kohta ning kaks avaldust vägivalla kasutamise kohta. Lisaks on politsei algatanud mitmeid menetlusi, mis puudutavad võimuesindajale vastu hakkamist, varastamist ning võõra omandi lõhkumist.

Politseinik tulistas otse märatsejate suunas

Politsei kinnitas hiljem, et tulirelva ei kasutatud mitte hoiatuslasu tegemiseks, vaid lask tuli teha otse korrarikkujate suunas. Võimuesindajate sõnul oli olukord Rinkeby metroojaama juures ohtlik.

"Nad (politseinikud - Toim.) sattusid väga kitsasse kohta, kus neid ründas korraga mitmeid isikuid, kes loopisid kive. Nad tundsid, et nad on ohus," selgitas politsei valveülem Sylvia Odin ajalehele Aftonbladet.

"Politseinik tulistas kividega loopijate suunas, kuid lask ei tabanud," kinnitas Tony Lagerkrantz Solna politseist SVT-le.

Piirkonnast ega lähistel asuvatest haiglatest pole leitud ühtegi kuulihaavaga isikut. Ühel politseinikest on käevigastus, mille tekitas märatseja poolt visatud kivi.

Rinkeby on Stockholmi linnaosa, mille umbes 15 000 elanikust ligi 90 protsenti moodustavad esimese või teise põlvkonna immigrandid.

Rinkeby oli üks nendest Rootsi piirkondadest, kus puhkesid 2013. aastal suured massirahutused, mille käigus leidis aset palju süütamisi ning rünnakuid märulipolitsei vastu. Samuti on see üks viieteistkümnest piirkonnast, mille Rootsi politsei on oma 2015. aasta raportis liigitanud "eriti ohustatuteks". Samas on Rootsi võimud korduvalt lükanud tagasi väited, justkui oleks nimetatud piirkondade näol tegu kohtadega, kuhu "politsei ei lähe".

"Aktuaalne kaamera": ärevad sõnumid tekitavad ka Rootsis elavates eestlastes vastakaid tundeid

Järjekordsed ärevad sõnumid tekitavad ka Rootsis elavates eestlastes vastakaid tundeid, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Vabakutseline ajakirjanik Anu Kaupmees ütles, et eelkõige tõusevad viimase aja uudistest esile konfliktikohtadena välja samad linnaosad ja neis elab palju immigrante.

"Rootsi politsei on koostanud sellise raporti, mida kõik võivad lugeda, et 54 rajooni Rootsis on problemaatilised ja nendest 15 elamurajooni on eriliselt kõrge kuritegevusega ja sotsiaalsete probleemidega linnaosad. Niisugused sündmused ei ole ebatavalised," nentis ta.

Kaheksa aastat Rootsis elanud poliitikaanalüütik ja vabakutseline ajakirjanik Evelin Tamm märkis, et kuigi uudistepildis näib torm, siis tuleb esmalt selgeks teha faktid. Need on tema sõnul viimasel ajal paigast ära. "Trump vihjab otse, et need inimesed, kes siia saabusid ja siin möllasid on need inimesed - see ei ole tõsi."

"Ameerikas on olemas tegelikult Rootsi kohta väga hea statistika, mis näitab, et Rootsis on kriminaalsuse tase väga madal ja peetakse väga turvaliseks riigiks. See pilt, mida Trump hakkas maalima, ei vasta üldse ka nende enda sisemistele andmetele," väitis Rootsi Eestlaste Liidu poliitika- ja väliskomisjoni juht Evelin Tamm.

"Aktuaalne kaamera" suhtles sel teemal teistegi Rootsi asjatundjatega. Näiteks endine Eesti suursaadik Rootsis Jaak Jõerüüt lausus, et tegelikult on küsimus selles, millega Rootsit võrrelda. Paljude teiste riikidega võrreldes ollakse jätkuvalt väga eeskujulikud, kuid võrreldes Rootsi enda varasema kuvandiga on asi muutunud muret tekitavaks.

Ka Anu Kaupmees lisas, et praegune tähelepanu Rootsile on negatiivse mõjuga. "Kahju on sellest, et see kuritegevus on Rootsi mainet maailmas kahjustanud, kõik sellest räägivad ja varju on jäänud Rootsi head küljed."


 

Toimetaja: Laur Viirand, Taavi Eilat



Kohtuistung Reidi tee ehitusloa teemalKohtuistung Reidi tee ehitusloa teemal
Halduskohus kuulutab otsuse Reidi tee asjus 6. septembril

Tallinna halduskohus arutas esmaspäeval MTÜ Eesti Roheline Liikumine taotlust peatada Reidi tee ehitamine.

Uuendatud: 17:47 
Züleyxa Izmailova ja Indrek KiislerZüleyxa Izmailova ja Indrek Kiisler
Izmailova: riigikogu valimistel on rohelised tagasi pildil

Eestimaa Roheliste liidri Züleyxa Izmailova möönis, et Tallinnas oleks neil olnud kohalikeks valimisteks kasulik mõne teise nimekirjaga liituda, kuid seda ei tehtud silmas pidades riigikogu valimisi.

Roheliste linnapeakandidaadi sõnul on Tallinna linna eelarve maht umbes 60 miljonit eurot 

tamm ja krummtamm ja krumm
Vaata uuesti: Tamm ja Krumm annavad saunale võimaluse

Pühapäeva õhtul Kadrioru roosiaias toimunud presidendi vastuvõttu väisasid ka näitlejad Katariina Tamm ja Piret Krumm, tuues endaga rea humoorikaid sketše.

UUS ERR.ee lühidokkide sari
Martin Kuusk.Martin Kuusk.

Haiguse lugu: elu eluaegse haigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.