Viktor Trasberg: mõisa köis on pikk ({{commentsTotal}})

„Vaatamata sajandivanusele oma riigile ja üle veerandsaja aasta pikkusele järjestikusele vaba turumajanduse kogemusele väljenduvad inimesed endiselt moel, nagu Eesti polekski meie riik ja meie ühise huvi esindaja,“ märgib Viktor Trasberg Vikerraadio päevakommentaaris.

Vabariigi aastapäev on hetk, mis suunab ikka ja jälle mõtestama Eesti riigi olemasolu ja püsimise tingimusi. Meie igapäevast meediat vaadates-kuulates tundub, et nõukogude (ega isegi mitte vist orjaaeg) pole meie mõtteist ega retoorikast paraku kuhugi kadunud.

Vaatamata sajandivanusele oma riigile ja üle veerandsaja aasta pikkusele järjestikusele vaba turumajanduse kogemusele tundub sageli, et arusaam meie staatusest pole siiani paljudele kohale jõudnud. Riiki tajutakse ja sellest räägitakse kui millestki, mis eksisteerib inimestest eraldi ja asub kusagil kaugel. Nagu Vene ajal – olgu see siis impeeriumi või nõukogudemaa vormis.

Väga sageli näeme olukorda, kus inimesed väljenduvad otseselt sellisel moel, nagu Eesti polekski meie riik ja meie ühise huvi esindaja. Mõisa köis, las lohiseb.

Eesti riik ei olekski nagu midagi sellist, mis on loodud Eesti ühiskonna kestmise tagamiseks, vaid kuuleme, et ta on välja mõeldud inimeste kiusamiseks. Ühelt poolt, et miks riik ei anna head haridust või ei ehita häid kiirteid ja teiselt poolt, et miks mina pean panustama ning miks riik karistab mind maksudega.

Ei ole harvad väljaütlemised, kus lause esimeses pooles kutsutakse üles makse ära kaotama ja teises pooles nõutakse rohkem hea haridusega töötajaid ja riigi suuremat panustamist millele iganes.

Pole olemas Eesti ühiskonnast eraldi seisvat Eesti riiki.

Ameerika pastor Adrian Rogers on öelnud ka meil üsna tuntud fraasi: „Riik ei saa anda kellelegi midagi sellist, mida ta pole enne kelleltki ära võtnud.“ Tegemist on mõttetu lausega nii otseses kui ka sümboolses mõttes: riik ei saa kelleltki ära võtta kiirteed või tuumaallveelaeva, vaid riik on see, kes on võimeline neid looma.

Aga ma kohandaksin selle lause ümber ja sõnastaksin niimoodi: me ei saa Eesti riigilt saada midagi sellist, millesse me pole enne panustanud.

Pole olemas Eesti ühiskonnast eraldi seisvat Eesti riiki, vaid on täpselt selline riik ja ta pakub meile täpselt seda, mis on kogunenud meie enda inimeste panustamisest. Kui me ei panusta, siis ei saa meil ka olla neid asju, mida on võimeline pakkuma ainult riik: sõjaline kaitse, haridus, infrastruktuur ja õiguskord. Riikluse eest tuleb turumajanduse tingimustes maksta – mitte sümboolselt, vaid ikka raske Eesti euroga.

Siit praktiline küsimus – kuidas siis rahastada riiki, mis meile neid teenuseid pakub?

Samal ajal teatab Eesti tuntud ärimees samasuguse uhkusega, et tema ei kavatse maksude näol mitte sentigi panustada.

Põhjala kõrge maksukoormusega riike iseloomustab üks selge erinevus Ida-Euroopa riikidest – usaldus oma riigi vastu. Rootslased ja taanlased on nõus maksma kõrgemaid makse, sest teavad, et riigi raha kulutatakse tema enda huvides. Ja on uhkuse asi panustada oma riiki.

Samal ajal teatab Eesti tuntud ärimees samasuguse uhkusega, et tema ei kavatse maksude näol mitte sentigi panustada oma vanemate pensionimaksetesse ega oma laste võimalikku arstiabisse – las teised maksvad!

Eestis käsitatakse jõukamate suuremat panustamist kui karistamist. Selline loogika on vastuolus maksuteooria ning inimese käitumise loogikaga. Rikkamatel inimestel on nimelt alati rohkem riiki vaja kui vaesematel. Nad saavad ühiskonnalt rohkem ja seega on loomupärane, et ka panustatakse suhteliselt rohkem.

See ei ole karistamine või kiiremini jooksjate pidurdamine. Eesti liikumine tulevikku ei ole võrreldav kiirjooksuvõistlusega, kus vaid üks on parim ja teised langevad põrmu. Vastupidi, tegemist on pika rännakuga tulevikku, kus kõik peavad jõudma koduväravasse.

Viimane kui üks. Ainult nii saame püsida rahva ja riigina ka järgmised sada aastat.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Allikas: Vikerraadio päevakommentaar



Züleyxa Izmailova ja Indrek KiislerZüleyxa Izmailova ja Indrek Kiisler
Izmailova: riigikogu valimistel on rohelised tagasi pildil

Eestimaa Roheliste liidri Züleyxa Izmailova möönis, et Tallinnas oleks neil olnud kohalikeks valimisteks kasulik mõne teise nimekirjaga liituda, kuid seda ei tehtud silmas pidades riigikogu valimisi.

Roheliste linnapeakandidaadi sõnul on Tallinna linna eelarve maht umbes 60 miljonit eurot 

tamm ja krummtamm ja krumm
Vaata uuesti: Tamm ja Krumm annavad saunale võimaluse

Pühapäeva õhtul Kadrioru roosiaias toimunud presidendi vastuvõttu väisasid ka näitlejad Katariina Tamm ja Piret Krumm, tuues endaga rea humoorikaid sketše.

UUS ERR.ee lühidokkide sari
Martin Kuusk.Martin Kuusk.

Haiguse lugu: elu eluaegse haigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.