Heldur-Valdek Seeder: riigi eripensionikohustused kahekordistusid kuue aastaga ({{commentsTotal}})

Pensionärid
Pensionärid Autor/allikas: seniorspokane.com

„Riigi bilanss peaks olema loetav ka ilma teabenõudeta selle sisu kohta, seega peaks eripensioneid edaspidi riigi bilansis kajastama nende tegelikus väärtuses. Eripensioneid bilansis omavatele ministritele soovitan aga tugevdada kontrolli oma ametnike poolt koostatavate määruste ja seadusemuudatuste sisu majanduslike mõjude üle,“ kirjutab Vabaerakonna õigustoimkonna juht Heldur-Valdek Seeder.

Riigi bilansi järgi oli riigi eripensionide kohustus politsei- ja piirivalveameti moodustamise ajaks 1.1.2010 nominaalväärtuses 2,091 miljardit eurot ja see kohustus on kuue järgneva aastaga kasvanud 209 protsenti, moodustades 31.12.2015 seisuga 4,371 miljardit eurot1. Kusjuures olulisima hüppe tegi kohustus 2014. aastal, kasvades aastaga 55 protsenti. 2015. aastal kasvas riigi eripensionikohustus „ainult“ 6 protsenti.

Eeldatule vastupidiselt näitavad kiretud arvud, et moodustatud politsei- ja piirivalveamet ei ole toimunud eripensionide ralli vedaja, vaid pigem kaotaja. Kui 2009. aastal moodustas siseministeeriumi osa 46,7 protsenti riigi eripensionide üldkohustusest, siis 2015. aasta lõpuks oli siseministeeriumi osakaal vähenenud 43,4 protsendini. Täiendavalt asutuste lõikes ei ole võimalik andmeid eristada, kuna siseministeeriumi raamatupidamine on tsentraliseeritud ministeeriumi tasemele ning detailsem statistika ei ole kättesaadav.

Riigi 31.12.2015 bilanss näitab riigi eripensionikohustuste summaks 1,9642 miljardit eurot. See on aga vähendatult kajastatav ehk diskonteeritud summa. Tegelik riigi eripensionikohustus oli 31.12.2015 4,3713 miljardit eurot. Riigi bilanss ei kajasta seega 2,407 miljardit eurot eripensionikohustust.

Erinevused oli võimalik dešifreerida Riigi Tugiteenuste Keskuselt teabenõudega pensionieraldiste arvestamise tabeleid küsides. 2016. aasta arvandmed ei olnud artikli kirjutamise ajal kättesaadavad.

Eesti eripensionikohustus on 2,2 miljardi euro võrra suurem kui riigivõlg

Riigi eripensionide kohustust riigivõla sees ei näidata ja seega riigi kohustustest üldpildi saamiseks tuleb see riigivõlale lisada. Metoodiliselt tasub teada, et riigivõla sisse ei arvestata ka välisvõlga. Riigivõla mõiste ja järgimise kohustus on sätestatud Lissaboni lepingu (Euroopa Liidu aluslepingu muutmine 2007. aastal) lisaprotokollis nr 12.

Rahandusministeeriumi veebi ja Eesti Panga veebi otsingumootorid ei suutnud leida riigivõla suurust, mistõttu kasutan Nationaldebtsclock.org andmeid sellest teadasaamiseks. Selle andmetel Eesti riigivõlg on 2017. aasta veebruaris 2,157 mlrd eurot. Seega oli riigi eripensionikohustus 2015. aasta lõpuks 2,214 miljardit eurot suurem kui on tänane riigivõlg kokku.

Soovitused ministritele

Rahandusministeerium kajastab riigi eripensionide kohustusi diskonteeritult, vähendades iga tulevikuaasta kohta summasid vahemikus 4-6 protsenti. Diskonteerimine on kindlustusmatemaatiline meetod, mida rakendatakse äriühingutel:

  • Sektorite kasumlikkuse võrreldavamaks muutmiseks, ellimineerimaks intressita omanikelaenudest saadavat näilist tulu.
  • Raha ajaväärtusega korrigeerimiseks, kuna olemasolev raha täna on suurema väärtusega kui sama raha aastate pärast.

Eripensionide kohustusse on eeldatavad tõenäosused eripensionile jäämisest, eluea pikkusest ja indekseerimise mõjust muude komponentide kaudu sisse arvutatud. Lisaks pole seda raha eripensionidega võetud kohustuste katteks täna füüsiliselt üldse olemas – see on katteta võetud kohustus tulevastele põlvedele.

Võrdluseks: kui kodanik võtaks 30 aastaks 100 000 eurot laenu ja diskonteeriks seda 5 protsendiga aastas, siis tema aruandluses kajastatav laenukohustus oleks 23 138 eurot. Selline tegevus kodaniku poolt oleks ju eksitav ja lubamatu?

Siit ka rahandusministrile soovitus: kajastage eripensioneid edaspidi riigi bilansis nende tegelikus väärtuses. Me eespool juba nägime, et ilma teabenõude esitamiseta oli võimatu tuvastada riigi bilansis asuvaid tegelikke summasid. Riigi bilanss peaks olema loetav aga ka ilma teabenõudeta selle sisu kohta.

Teistele eripensione bilansis omavatele ministritele soovitus – tugevdage kontrolli oma ametnike koostatavate määruste ja seadusemuudatuste sisu majanduslike mõjude üle. Ilma täiendava analüüsita on küll raske anda ammendavat selgitust eripensionide kahekordistumise ralli tegelikele tagamaadele, kuid võib eeldada eripensioni ametikohtadel teenistujate kiivat vastastikust jälgimist: kui üks ametkond tõstab oma eripensione, siis teised koheselt järgnevad talle. Ja ministrid ei pruugi taibata ametnike poolt esitatavate regulatsioonimuudatuste eelnõude tegelikke mõjusid, kirjutades neile alla heauskselt.

1 Riigi bilansis kajastuvad summad (diskonteeritult) 31.12.2009 - 0,940 mlrd ja 31.12.2015 - 1,964 mlrd eurot.

2 Siin ja edaspidi põhinevad alusarvud rahandusministeeriumi saldoandmike süsteemi aruannetel.

3 Tegelike kohustuste summade ehk nominaalväärtuste tuvastamise metoodika: teabenõudega 7.02.2017 nr 5-1/00194-1 küsiti siseministeeriumi pensionieraldiste tabelite diskonteeritud aegread ja neile vastavad nominaalväärtustes aegread. Saadud tabelite alusel arvutati välja koefitsient, mille võrra diskonteerimine summat vähendas. Saadud koefitsienti 2,23 kasutati muude ainult diskonteeritult kättesaadavate summade nominaalväärtuse ligikaudseks tuvastamiseks.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Lugejakiri



"Vehkleja""Vehkleja"
"Vehkleja" jõuab USA kinolevisse

2015. aastal linastunud Eesti-Soome koostööfilm "Vehkleja" jõuab juulist USA kinolevisse.

Gumbet, Tyrgi.Gumbet, Tyrgi.
Türgit ja Kreeka saari raputanud maavärinas hukkus vähemalt kaks inimest

Türgi edelaosa rannikupiirkonda ja lähedalasuvaid Kreeka saari raputas neljapäeval maavärin magnituudiga 6,7, milles jättis elu vähemalt kaks inimest, teatasid kohalikud võimuesindajad ja meedia.

Uuendatud: 14:58 
"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

FC Flora - FC LevadiaFC Flora - FC Levadia
TÄNA OTSE | A. Le Coq Arenal kohtuvad Levadia ja Trans

Täna algusega kell 19.25 algab ETV2 vahendusel jalgpalli Premium liiga mäng Tallinna Levadia - Narva Trans. Kohtumist kommenteerivad Tarmo Tiisler ja Jan Harend, stuudios on Alvar Tiisler.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema