Heldur-Valdek Seeder: riigi eripensionikohustused kahekordistusid kuue aastaga ({{commentsTotal}})

Madalat põletikunäitajat peetakse tervisliku vananemise ennustajaks.
Madalat põletikunäitajat peetakse tervisliku vananemise ennustajaks. Autor/allikas: seniorspokane.com

„Riigi bilanss peaks olema loetav ka ilma teabenõudeta selle sisu kohta, seega peaks eripensioneid edaspidi riigi bilansis kajastama nende tegelikus väärtuses. Eripensioneid bilansis omavatele ministritele soovitan aga tugevdada kontrolli oma ametnike poolt koostatavate määruste ja seadusemuudatuste sisu majanduslike mõjude üle,“ kirjutab Vabaerakonna õigustoimkonna juht Heldur-Valdek Seeder.

Riigi bilansi järgi oli riigi eripensionide kohustus politsei- ja piirivalveameti moodustamise ajaks 1.1.2010 nominaalväärtuses 2,091 miljardit eurot ja see kohustus on kuue järgneva aastaga kasvanud 209 protsenti, moodustades 31.12.2015 seisuga 4,371 miljardit eurot1. Kusjuures olulisima hüppe tegi kohustus 2014. aastal, kasvades aastaga 55 protsenti. 2015. aastal kasvas riigi eripensionikohustus „ainult“ 6 protsenti.

Eeldatule vastupidiselt näitavad kiretud arvud, et moodustatud politsei- ja piirivalveamet ei ole toimunud eripensionide ralli vedaja, vaid pigem kaotaja. Kui 2009. aastal moodustas siseministeeriumi osa 46,7 protsenti riigi eripensionide üldkohustusest, siis 2015. aasta lõpuks oli siseministeeriumi osakaal vähenenud 43,4 protsendini. Täiendavalt asutuste lõikes ei ole võimalik andmeid eristada, kuna siseministeeriumi raamatupidamine on tsentraliseeritud ministeeriumi tasemele ning detailsem statistika ei ole kättesaadav.

Riigi 31.12.2015 bilanss näitab riigi eripensionikohustuste summaks 1,9642 miljardit eurot. See on aga vähendatult kajastatav ehk diskonteeritud summa. Tegelik riigi eripensionikohustus oli 31.12.2015 4,3713 miljardit eurot. Riigi bilanss ei kajasta seega 2,407 miljardit eurot eripensionikohustust.

Erinevused oli võimalik dešifreerida Riigi Tugiteenuste Keskuselt teabenõudega pensionieraldiste arvestamise tabeleid küsides. 2016. aasta arvandmed ei olnud artikli kirjutamise ajal kättesaadavad.

Eesti eripensionikohustus on 2,2 miljardi euro võrra suurem kui riigivõlg

Riigi eripensionide kohustust riigivõla sees ei näidata ja seega riigi kohustustest üldpildi saamiseks tuleb see riigivõlale lisada. Metoodiliselt tasub teada, et riigivõla sisse ei arvestata ka välisvõlga. Riigivõla mõiste ja järgimise kohustus on sätestatud Lissaboni lepingu (Euroopa Liidu aluslepingu muutmine 2007. aastal) lisaprotokollis nr 12.

Rahandusministeeriumi veebi ja Eesti Panga veebi otsingumootorid ei suutnud leida riigivõla suurust, mistõttu kasutan Nationaldebtsclock.org andmeid sellest teadasaamiseks. Selle andmetel Eesti riigivõlg on 2017. aasta veebruaris 2,157 mlrd eurot. Seega oli riigi eripensionikohustus 2015. aasta lõpuks 2,214 miljardit eurot suurem kui on tänane riigivõlg kokku.

Soovitused ministritele

Rahandusministeerium kajastab riigi eripensionide kohustusi diskonteeritult, vähendades iga tulevikuaasta kohta summasid vahemikus 4-6 protsenti. Diskonteerimine on kindlustusmatemaatiline meetod, mida rakendatakse äriühingutel:

  • Sektorite kasumlikkuse võrreldavamaks muutmiseks, ellimineerimaks intressita omanikelaenudest saadavat näilist tulu.
  • Raha ajaväärtusega korrigeerimiseks, kuna olemasolev raha täna on suurema väärtusega kui sama raha aastate pärast.

Eripensionide kohustusse on eeldatavad tõenäosused eripensionile jäämisest, eluea pikkusest ja indekseerimise mõjust muude komponentide kaudu sisse arvutatud. Lisaks pole seda raha eripensionidega võetud kohustuste katteks täna füüsiliselt üldse olemas – see on katteta võetud kohustus tulevastele põlvedele.

Võrdluseks: kui kodanik võtaks 30 aastaks 100 000 eurot laenu ja diskonteeriks seda 5 protsendiga aastas, siis tema aruandluses kajastatav laenukohustus oleks 23 138 eurot. Selline tegevus kodaniku poolt oleks ju eksitav ja lubamatu?

Siit ka rahandusministrile soovitus: kajastage eripensioneid edaspidi riigi bilansis nende tegelikus väärtuses. Me eespool juba nägime, et ilma teabenõude esitamiseta oli võimatu tuvastada riigi bilansis asuvaid tegelikke summasid. Riigi bilanss peaks olema loetav aga ka ilma teabenõudeta selle sisu kohta.

Teistele eripensione bilansis omavatele ministritele soovitus – tugevdage kontrolli oma ametnike koostatavate määruste ja seadusemuudatuste sisu majanduslike mõjude üle. Ilma täiendava analüüsita on küll raske anda ammendavat selgitust eripensionide kahekordistumise ralli tegelikele tagamaadele, kuid võib eeldada eripensioni ametikohtadel teenistujate kiivat vastastikust jälgimist: kui üks ametkond tõstab oma eripensione, siis teised koheselt järgnevad talle. Ja ministrid ei pruugi taibata ametnike poolt esitatavate regulatsioonimuudatuste eelnõude tegelikke mõjusid, kirjutades neile alla heauskselt.

1 Riigi bilansis kajastuvad summad (diskonteeritult) 31.12.2009 - 0,940 mlrd ja 31.12.2015 - 1,964 mlrd eurot.

2 Siin ja edaspidi põhinevad alusarvud rahandusministeeriumi saldoandmike süsteemi aruannetel.

3 Tegelike kohustuste summade ehk nominaalväärtuste tuvastamise metoodika: teabenõudega 7.02.2017 nr 5-1/00194-1 küsiti siseministeeriumi pensionieraldiste tabelite diskonteeritud aegread ja neile vastavad nominaalväärtustes aegread. Saadud tabelite alusel arvutati välja koefitsient, mille võrra diskonteerimine summat vähendas. Saadud koefitsienti 2,23 kasutati muude ainult diskonteeritult kättesaadavate summade nominaalväärtuse ligikaudseks tuvastamiseks.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Lugejakiri



Ebavõrdsuse kasv pole iseenesest halb, kuid sellel võivad olla negatiivsed kõrvalmõjud.

Maailm on ebavõrdsem kui kunagi varem ja see võib olla paratamatu

Majanduslik ebavõrdsus on suurem kui kunagi varem. Pool maailma rikkusest on hiljutise raporti alusel koondunud ühe protsendi elanike kätte. Kümneid inimühiskondi uurinud arheoloogide sõnul on tegu 10 000 aasta eest alanud paratamatu sündmuste ahela kulminatsiooniga.

Martin Allikvee

Sobimatu varustus piinab Eesti ujumistippe

Mitu Eesti tippujujat ei ole rahul aastaid valitsenud olukorraga, kus tiitlivõistlustel tuleb esineda igal juhul Arena firma varustuses. Paremat lahendust sooviksid näha nii Martin Allikvee, Kätlin Sepp kui ka septembri alguses tippspordist loobunud Pjotr Degtjarjov.

uudised
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: