Suursaadik Haley: USA on pühendunud oma Euroopa liitlastele ({{commentsTotal}})

USA suursaadik ÜRO juures Nikki Haley.
USA suursaadik ÜRO juures Nikki Haley. Autor/allikas: AFP/Scanpix

USA suursaadik ÜRO juures Nikki Haley ütles, et NATO näol on tegu "ajaloo tugevaima alliansiga" ning et Washington on pühendunud oma Euroopa liitlastele. Samuti rõhutas diplomaat, et Venemaa vastu kehtestatud sanktsioone ei saa kaotada enne, kui Moskva on asunud täitma Minski rahuleppe tingimusi ning lõpetab Krimmi poolsaare okupeerimise.

Haley osales teisipäeval ÜRO julgeoleku nõukogu istungil, kus käsitleti Euroopat puudutavaid konflikte ja väljakutseid, vahendasid AFP ja Reuters.

Diplomaat märkis, et Ameerika Ühendriigid on valmis suhteid Venemaaga parandama, kuid seda pole kavas teha liitlaste arvelt ega loobudes NATO ja Euroopa Liidu toetamisest. "Ameerika Ühendriigid on arvamusel, et Venemaaga on võimalik omada paremaid suhteid - lõppude lõpuks ähvardavad meid mitmed samad ohud. Kuid suurem koostöö Venemaaga ei saa tulla meie Euroopa sõprade ja liitlaste julgeoleku arvelt."

USA esindaja sõnul Venemaa katsed Ukrainat destabiliseerida on praegusel hetkel üheks kõige tõsisemaks Euroopa ees seisvaks väljakutseks. Suursaadik rõhutas, et USA ja Euroopa Liit on ühisel arvamusel, et sanktsioonid Venemaa vastu kehtivad seni, kuni Venemaa tagastab Krimmi Ukrainale.

Viimase aja pingete kasv Ida-Ukrainas aga on Haley hinnangul "Venemaa jätkuva sekkumise tagajärg". Diplomaat märkis, et Venemaa äsjane otsus tunnistada Donetski ja Luganski võitlejate poolt välja antud dokumente, on "järjekordne otsene väljakutse katsetele saavutada Ida-Ukrainas rahu".

Haley lausus, et USA on pühendunud institutsioonidele, mis "hoiavad Euroopat turvalisena" ja "ei kõhkle" oma pühendumises NATO alliansile - USA tahab tihendada koostööd NATO sees ning hoida samal ajal uks lahti ka uutele liitlastele. Tema sõnul on eesmärgiks muuta NATO veelgi efektiivsemaks.

Suhteid Euroopa Liiduga nimetas Haley "tihedateks ja püsivateks" ning märkis, et erimeelsusi Euroopa valitsustega ei tohiks käsitleda toetamisest loobumisena. "Keegi ei tohiks valesti tõlgendada aeg-ajalt tekkivaid poliitilisi erimeelsusi ja debatte ega pidada neid millekski muuks kui täielikuks pühendumiseks meie liitlassuhetele Euroopas. Pühendumine on tugev."

Haley tegi oma avalduse ajal, mil paljud Euroopa liitlased ootavad USA presidendi Donald Trumpi administratsioonilt seisukohavõtte NATO-t, Euroopat ja ka Venemaad puudutava poliitika asjus. Suursaadikuga sarnaseid toetusavaldusi tegid hiljuti ka Euroopat külastanud asepresident Mike Pence, kaitseminister James Mattis ja välisminister Rex Tillerson.

Reuters: Bannon oli Saksa diplomaadiga kohtudes EL-i suhtes väga kriitilisel seisukohal

Samas kirjutab Reuters oma allikatele viidates, et nädal aega enne asepresident Pence'i Euroopa visiiti kohtus Saksa diplomaat Trumpi strateegianõuniku ning Breitbarti eksjuhi Steve Bannoniga, kes avaldas Euroopa Liidu kohta hoopis vastupidist arvamust.

Väidetavalt oli Bannon nimetatud Euroopa Liitu vigaseks moodustiseks ja andis mõista, et Washington tahab Euroopa riikidega suhelda pigem kahepoolselt.

Valge Maja vastas kommentaariks, et kohtumine tõepoolest toimus, kuid et allikate esitatud väited ei pea paika. "Nad rääkisid ainult kolm minutit ning tegu oli vaid kiire tervitusega."

Samas allikad rõhutavad, et Saksamaa valitsuses oldi pärast kohtumist siiski ärevil, sest mõnede ametnike lootus, et Bannon asub administratsiooni liikmeks saades oma varasemaid EL-i vastaseid seisukohti pehmendama, ei pidanud paika.

Väidetavalt oli just Bannoni kohtumine ka põhjuseks, mis Saksamaa ja Prantsusmaa soovisid, et asepresident Pence tooks oma toetusavalduses eraldi välja ka Euroopa Liidu ning selle, et Washington ei ole seadnud eesmärgiks EL-i lõhkuda. Seda Pence ka tegi - ta kinnitas, et USA ja EL-i vahelised suhted on tugevad ning et seda seisukohta jagab ka president Trump.

Toimetaja: Laur Viirand



JRC ehk Join Research Centre töötab küll Euroopa Komisjoni jaoks, kuid pakub ka võimalusi rahvusvahelisteks projektideks, pöörates viimasel ajal tähelepanu Põhja-Euroopale ja noortele teadlastele.

Virtuaaltuur: ERR Novaator Itaalias 2000 töötajaga teaduslinnakus

Põhja-Itaalias Ispras asuv teaduslinnak on kui riik riigis: ranged turvanõuded piiravad ligi 2000 töötajaga keskusele ligipääsu. Itaalias asub JRC ehk Joint Research Centre'i vanim osa, milles töötavad teadlased uurivad Euroopa Liidu jaoks olulisi teemasid lagunevast tuumareaktorist autode heitgaaside, meekoostise ja küberkaitseni.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: