Uuring: Saksa protestipartei AfD on kaotanud kuu ajaga kolmandiku toetusest ({{commentsTotal}})

AfD juht Frauke Petry.
AfD juht Frauke Petry. Autor/allikas: AFP/Scanpix

Saksa parempoolse protestipartei Alternatiiv Saksamaale (AfD) on nelja nädala jooksul kaotanud kolmandiku oma senisest toetusest, selgub värskest Forsa arvamusküsitlusest.

Kui kuu aega tagasi toetas erakonda 12 protsenti vastanutest, siis nüüd on AfD toetus kaheksa protsendi juures. Tegemist on partei viimase seitsme kuu kõige nõrgema tulemusega, vahendasid Stern, Yle jt.

Forsa juhi Manfred Güllner arvas, et üks AfD toetuse langemise põhjus seisneb selles, et hetkel on erakonnal raskem saada uusi plusspunkte immigratsiooniga seoses, sest rändekriisi kõrghetk on praeguse seisuga möödas ning ka valitsusparteid on asunud sisserände, korrakaitse ja integratsiooni asjus senisest jõulisematele seisukohtadele.

Teiseks põhjuseks pakkus Güllner USA presidendi Donald Trumpi administratsioonis valitsevat "segadust", mis võib mõojutada neid valijaid, kes esialgu sõnaka miljardäri riigipeaks saamist tervitasid.

Oluliseks põhjuseks on ka mitmed AfD sisetülid.

Hiljuti paistis AfD juht silma ka visiidiga Moskvasse, kus ta kohtus president Vladimir Putinile lähedal seisvate duumasaadikutega.

Merkel on kõige populaarsem kantslerikandidaat

Uuringufirma Forschungruppe Wahlen küsitluse kohaselt on liidukantsler ja kristlike demokraatide (CDU) juht Angela Merkel hetkel kõige populaarsem kantslerikandidaat ning tal on õnnestunud võtta esikoht tagasi vahepeal märkimisväärse tõusu teinud sotsiaaldemokraatide (SPD) uue liidri Martin Schulzi käest. Samas ei jää Schulz merkelist siiski väga palju maha - Merkeli toetus on 39 ja Schulzi oma 36 protsenti.

Ka erakondade arvestuses on sotsiaaldemokraadid Merkeli erakonna kannul. CDU-d toetab 34 ja SPD-d 31 protsenti vastanutest. Vasakäärmuslikuks peetava Vasakpartei (Die Linke) toetus on kaheksa, roheliste toetus seitse ja liberaalse FDP toetus kuus protsenti. Valimiskünnis on viis protsenti.

Üldvalimised korraldatakse Saksamaal 24. septembril.

Toimetaja: Laur Viirand



"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: