Kiviberg süüdistab Harku valda oma pere maa varastamises ({{commentsTotal}})

Viljandi linnapea Ando Kiviberg süüdistab oma erakonnakaaslasi Harku vallavalitsuses selles, et nad varastasid tema pere maa. Nemad omakorda süüdistavad, et Kiviberg tegi maavaidluse käigus neile korruptiivseid ettepanekuid. Kivibergi pere küll võitis kohtus, aga sai kompensatsiooniks 39 senti.

Harku vallas puhkenud kommunaalsõja ühel pool on tuntud pärimusmuusik ja Viljandi linnapea Ando Kiviberg perega ning teises Tallinna naabervalla tippjuhtkond. Selja taga on viis aastat närvesöövaid vaidlusi ning äsja käivitus järjekorras juba kuues kohtuprotsess ja õigusabile on kulunud kümneid tuhandeid eurosid, vahendas "Pealtnägija".

Tammsaarelik vägikaikavedu algas ühest vanast ja tagasihoidlike mõõtmetega pumbamajast keset männimetsa.

Täna laiub samas kohas mõõtmetelt neli korda suurem betoonehitis - veetöötlusjaam, mis varustab ligi tuhande elanikuga Suurupi külas ümberkaudseid eramaju joogiveega ning puhastab reovett.

Maalahmakas aadressil Kasevälja tee 9 kuulub Kivibergi äiale, kinnisvaraärimees Jaan Suderile. 2008. aastal ostis Suder koos tütre Ingega sinna kaks maatükki - ühel neist elab turundusjuhi tööd tegev Inge Suder koos lastega majas, mida viimased kuus aastat on koduks pidanud ka Ando Kiviberg.

Teisest, märksa priskemast maatükist pidi saama Suderite pensionisammas, kus tulevikus näiteks kinnisvara arendada. Probleem oli aga selles, et keset maalappi asus omakorda veel kaks väiksemat kinnistut - Kasevälja tee 9a ja 9b -, millest ühel oli vallale kuuluv reoveepuhasti ja teisel vana pumbamaja. See tegi ärevaks juba enne maaostu.

Inge Suderi sõnul oli valla seisukoht toona, et need likvideeritakse.

Suderitest saidki maaomanikud ja esilagu tundus, et kõik sujub. Kasevälja tee 9b reoveepuhasti läkski lammutamisele ja maa väärtus kasvas kordades.

Ehitustööd käisid kiiresti

See, mis juhtus aga veidi hiljem kinnistu teises otsas, tõmbas Suderite vaatenurgast nende pensionisamba äriideele vee peale. Osana suurest Harku valla veetaristuprojektist ostis maatüki ära vallale kuuluv veeettevõte Strantum, kes kavandas sinna eurorahade toel veepuhastusjaama, mis tundus senisega võrreldes kolossaalne.

"Avastasime selle nii, et me jalutasime koertega kinnistul ja järsku avastasime oma maa peal sildi, kus oli märk, et siin algab ehitus - kuidas iganes see nimetus oli - ja kenasti olid Euroopa Liidu märgid all. Läks jälle juba mõni aeg mööda, kui me siis avastasime, et hakatakse raiet teostama. Eks me jälle vaidlustasime need raided. Kõik see võtab ju aega, aga raie toimus väga kiiresti ja see krunt oli siis seal segamini pööratud," selgitas Suder.

Suderid püüdsid ehitust igal moel takistada ja vaidlustasid projekti kohtus, aga tööd käisid edasi.

Strantumi juht Meelis Härms, kes muuhulgas kuulub ka Harku valla volikogusse, tunnistas, et asjad käisid tavapärasest kiiremini, sest euroraha ähvardas käest libiseda. "See projekt oligi meeletult suur, kogumaht oli umbes 44 miljonit eurot. See oli viidud väga kitsasse ajalisse raamistikku, et saata need Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondi vahendid ära kasutada," selgitas Härms.

Ando Kiviberg märkis, et see sundis kiirustama ning otsima kõige kiiremini elluviidavaid lahendusi. Samuti sai veeettevõte tema hinnangul tegutseda, kuna tema selja taga oli Harku vald, kes load välja annab.

"Ja kui nüüd otseselt, kas kohtuvõim või riigivõim ei sekku, siis ta ongi suverään ja toimetab niimoodi," lisas Kiviberg.

Kohtu sõnul rikkus vald seadust, kuid Suderid said hüvitiseks 39 senti aastas

Kivibergi juttu kinnitab ka läinudsuvine kohtuotsus, kus leitigi, et vald käitus enda veefirmale lubasid väljastades pehmelt öeldes loominguliselt. Kuid kohtuotsuse tegemise hetkeks oli jaam juba valmis ja töötas täisvõimsusel.

"Siis tuleb välja, et see on detailplaneeringust mitmeid kordi suurem, ehitusluba on antud valla poolt välja, mis ei vasta detailplaneeringule," selgitas Suder.

"Ehk siis ehitusluba, mis talle on antud, on õigusvastane. Ja ka kasutusluba on õigusvastane. Järelikult on tegemist juriidilises mõttes ebaseadusliku ehitisega," lisas Kiviberg.

Otsus on vastuoluline - kohus tuvastas, et Harku vald rikkus selgelt seadust, aga kuna pumbajaama suhtes on suur avalik huvi, määras Suderitele hüvitiseks 39 senti aastas.

Vald tunnistab osaliselt eksimust

Harku abivallavanem Erik Sandla tõdes, et see veemajandusprojekt oli üks Eesti suuremaid, kus tuli teha kümneid hankeid suhteliselt lühikese perioodi jooksul. "Nii et siin ma ei heidaks oma inimstele ette, et tuli mõnes kohas mõni viga ka sisse," sõnas ta.

"Me pole teinud midagi teadlikult valesti. /.../ Kui me avastasime, et seal on viga tõesti tehtud, siis me püüdsime seda kohe hakata korda tegema ja algatasime detailplaneeringu," lisas ta.

Lisaks sellele, et vald eksis enda poolt kehtestatud detailplaneeringu vastu, andes loa rajada liiga suur ehitis, selgus kohtus, et uus pumpla asub ka ligi meetri jagu Suderite maa peal. Valla sõnul on viga aga väike, et mitte öelda vaieldav.

"See veapiir, teatud 10 protsenti või palju see on seal, on jäänud ikkagi selle piiresse. See pole praegu üheselt selge, et vald on eksinud, aga sellele vaatamata me oleme detailplaneeringu alustanud," rääkis Sandla.

"Seistes seal metsas ja vaadates maksimaalsete mõõtmetega lubatud detailplaneeringu järgset mahtu ja seda, mis seal on, siis silmale väga suurt erinevust ei ole," ütles ka Meelis Härms.

Ando Kivibergi sõnul on selline suhtumine üleolev ja näitab lohakust.

Vallajuhid tunnistavad osaliselt eksimust ja lubavad dokumendid tagantjärele korda teha, mis on seda lihtsam, et nad ise ju neid pabereid väljastavad.

Pere pakkus maa müümist vallale

Kõik saavad aru, et uus pumpla on ja jääb püsti ning teenindab sadu tarbijaid, sealhulgas ka Suderi ja Kivibergi enda kodu. Siiski leiavad Suderid, et 39 senti aastas nende pensionisamba rikkumise eest pole hüvitis, vaid solvang. Algul pakkus pere, et ostku vald nende sisuliselt väärtusetuks muutunud maa ära.

"Toona sai Jaaniga arutatud, mis võimalused on. Ka Jaani arvamus oli siis, et las siis parem ostavad selle maanurga sealt ära - kui meil endal sellega midagi teha pole, võõrandagu see neile, kui on veejaama vaja. Mitte midagi vahelt ei taheta, sama ruutmeetri hinnaga, millega omal ajal tema selle ostis, sest ikkagi kui kogukonna jaoks seda on tarvis, loomulikult teeme koostööd. Aga tuli välja, et ei sobi," rääkis Kiviberg.

Sandla ütles, et maaomanik võtab selle riski, kui ta omandab endale sotsiaalmaa. "Aga hetkel, kui meie hindamisakti järgse hinna võtsime, siis me saime sellise hinna, mis ei ole ligilähedanegi. Seal oli vist summa mingi 57 000, aga meie saime hindamisaktiga hinna 9000. Kuidas seal saab olla üldse võimalust, et me selle kompenseeriksime?" lisas Sandla.

Suderid tegid valla sõnul ise valearvestuse

Konks on selles, et antud kinnistu on sotsiaalmaa, kuhu eramuid ehitada ei saa. Kui Suderid selle sääraste lootustega ja veel ka krõbeda hinnaga üldse ostsid, siis tegid nad vallajuhtide sõnul ise valearvestuse.

Valla sõnul tuldi neile isegi vastu ja pakuti suuremat kompensatsiooni kui teistele majapidamistele, kes veeprojekti tõttu kitsendusi taluma pidid.

"Kogu see 210 kinnistut - neile on tehtud väljamakseid, analoogiseid kompensatsione kokku 97 000 euro eest. Antud juhul soovib üks kinnistu saada praktiliselt sama summat, mis on makstud kõigile ülejäänule 210 kinnistule," märkis Härms.

"See on erandjuhus tegelikult. /.../ Teised ei ole isegi vaidlustanud, nad saavad aru, et nende õuest tuleb läbi kaks veetoru, nad taluvad seda ja teavad, et selle koha pealt võib-olla sügavamalt kaevata ei tohi, ja lepivadki selle maa maksustamise hinnaga, saavad aru, et see on ka nendele kasulik, sest saavad puhta vee," kommenteeris Sandla.

Härmsi kinnitusel on kogu projekti käigus käitutud heas usus ja üritatud kohelda kõiki võrdsetel alustel. "Antud juhul on see asi sellises disbalansis, et olekski seal mingid väikesed erinevused või detailid, mis vajaksid läbirääkimisi, aga hetkel on need käärid lihtsalt meeletud," lisas ta.

Härms süüdistab Kivibergi kuriteos

Loosse tekkis pööre aga sellega, kui veefirma juht asus erakonnakaaslast Kivibergi süüdistama kuriteos.

Härmsi sõnul tegi Kiviberg läinud aasta lõpus kirjaliku ettepaneku, et Strantum maksaks Suderitele 20 000 eurot ning lisaks muudaks vald detailplaneeringut nii, et Suderid saaks maa sihtostarvet muuta ja moodustada Kasevälja teele veel kaks elamukinnistut.

"Selliste otsuste ette kokkuleppimine ja otsuste kasutamine kokkulepetes, kompromissläbirääkimistel on minu hinnangul mõjuvõimuga kauplemine. Ja kui tegemist oleks tavalise inimesega, siis võiks arvata, et inimene ei pruugi lihtsalt teada, kuidas on seadused ja kuidas käib omavalitsuses planeerimine ja milliseid asju tohib teha ja milliseid asju ei tohi teha, siis Ando Kivibergi poolt on seda keeruline uskuda. Tegelikult on ta teinud meile kirjalikult sisuliselt ettepaneku sooritada kuritegu," rääkis Härms.

Kiviberg edastas aga "Pealtnägijale" kirja möödunud aasta novembrist, kus Härms isiklikult kiidab heaks idee, mida nüüd nimetab korruptiivseks.

"Jah, tõesti, sellise pakkumise me tegime ja täiesti normaalne, adekvaatne. Me oleme sellest Harku valla juhtidega rääkinud ja nad on isegi kirjalikult öelnud, et seda ei saa välistada. Eks see väide peegeldab nende inimeste hoiakuid ja väärtusi. Kellega tegemist on, jäägu vaataja ja kuulaja otsustada," selgitas Kiviberg.

Pumbamaja ehituse algusest on tänaseks möödas kolm ja pool aastat ning selle vilju naudib suur hulk inimesi, kuid seda kõike mürgitab jätkuv kohtuvaidlus.

Kiviberg, kes ise juhib Mulgimaa pealinna mõne meelest autoritaarse käekirjaga, ütleb, et võim ei tohi üksikisikust teerulliga üle ei sõita isegi siis, kui see on laiemaks hüvanguks.

"Ei tohi oma õigustest lasta inimestel üle sõita. /…/ Eraomand on püha ja puutumatu ja kui eraomandit tuleb avalike huvide tarbeks võtta kasutusele, siis peab olema õiglane hüvitis ehk hüvitus peab olema kohene ja õiglane," kommenteeris ta.

Toimetaja: Merili Nael



Mupo palub abi Tallinnas Pirital inimesi ründava kurja koera tabamisel

Tallinna munitsipaalpolitsei palub abi, et tabada Pirita-Viimsi kandis liikuv ning inimesi ründav koer.

ERR Multimeedia reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine
Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab ERR Multimeedia reporter Allan Rajavee.

Veneto Banca pank.Veneto Banca pank.
Itaalia valitsus kulutab kahe panga päästmiseks 17 miljardit

Itaalia valitsus eraldab kahe pankrotiohus Veneetsia panga päästmiseks 17 miljardit eurot, teatas valitsus pühapäeval.

PIKK JA HUVITAV LUGEMINE
Intervjuu | Eesistumise korraldamine on kui suure sünnipäeva plaanimine

Toomas Tirs on Eesti eesistumise korraldusmeeskonna logistikajuht, ta teab, kuidas hakkab välja nägema Kultuurikatel, mis juhtub, kui Tallinna suunduv lennuk hoopis Tartus peab maanduma ning sedagi, millised on VIP-e sõidutavate autode turvanõuded. Kümme päeva enne suure avalöögi andmist oli ERR.ee-l võimalus veeta pärastlõuna Tirsiga.

Kaader filmist "Matilda".Kaader filmist "Matilda".
Duumasaadik üritab keelata Nikolai Teisest rääkivat filmi

Sel sügisel peaks ekraanidele jõudma režissöör Aleksei Utšiteli film "Matilda", mis räägib viimase Venemaa tsaari Nikolai Teise ja baleriin Matilda Kšesinskaja armastusest. Kuid duumasaadik Natalja Poklonskaja püüab teha kõik, et film vaatajateni ei jõuaks, kuna tema hinnangul solvab film usklike tundeid.

On lõpetamiste hooaeg. Sel puhul portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema