Eesti suurim hooldushaigla on tegevjuhi väitel pankrotist loetud kuude kaugusel ({{commentsTotal}})

Keila hooldushaigla tegevjuhi Anders Tsahkna prognoos on, et kui riik oma lubadusi ei täida, on Eesti suurim hooldushaigla pankrotist loetud kuude kaugusel.

ETV saade "Pealtnägija" uuris, kas see on skandaalse ärimehe jultunud väljapressimiskatse või näide poliitikute sõnamurdmisest.

On vähe teada fakt, et 1980. aastate lõpus algselt Nõukogude armee vajaduste jaoks rajatud Keila haigla oli Eestis suuruselt kolmas, mahutades kuni 500 voodikohta. Paraku sai just suurest ja iganenud majast kirstunael ning 2000. aastatel tabas seda üks restruktureerimis- ja koondamislaine teise järel, kuni sinna jäi lõpuks Põhja-Eesti Regionaalhaigla järel- ja hooldusravi kliinik.

Rangelt võttes poleks tohtinud sedagi olla, sest päästeameti ettekirjutuse põhjal oli tegu tuleohtliku hoonega. Nagu sellest vähe, paljastasid "Pealtnägija" järjestikused lood 2011. kevadel eakate patsientide väärkohtlemise ja süsteemsed probleemid, mille tõttu PERH vabandas ja osakonna juht pani ameti maha.

PERH püüdis Keila kolossist aastaid vabaneda ja just siin tuli mängu Anders Tsahkna, kes esindas firmat PJV Hooldus.

PJV, mille nimi viitab Pärnu-Jaagupile ja Vändrale, kus algselt tegutseti, tuli jõuliselt pealinna tervishoiuteenuse turule ja oli juba soetanud Hiiu haigla.

2011. kevadel ostiski PJV ka Keila kompleksi. Sisuliselt saadi PERHi käest valmis projekt, kuhu riik oli määranud ka eurotoetuse, mille järgi pidi Keilasse tulema 350-kohaline hooldushaigla, kus on 200 õendus- ja 150 hooldusravi kohta.
Ehkki töö algas pisut varem, siis mais 2016 toimus pidulik lindilõikamine ja Tsahkna andis intervjuusid, kus rääkis, kuidas Keilas hakatakse hooldama ning ravima mitte ainult eestlasi, vaid tulevikus ka välismaalasi.

Ent vähem kui aasta hiljem on toon täiesti muutunud. Tsahkna näitab moodsaid palateid, millest ligi pool on tühjad.

200 voodikohast oli loo ülesfilmimise ajal täidetud 110. Tsahkna hinnangul oleks haigla normaalseks toimimiseks vaja, et täituvus oleks 85 protsendi ringis.

Probleem puudutab konkreetselt just õendusabi. Kui 150 n-ö tavalist hooldekodu kohta on täis ja isegi järjekord ukse taga, siis 200 keerulisemat ja kallimat õendusabi voodit on pooltühjad.

Keila hooldushaigla finantsplaan, mis sisaldas 3,9 miljonit eurotoetust ja nägi ette 200 õendusabi kohta, töötati välja juba PERHi poolt ja kiideti põhimõtteliselt heaks 2009. aastal ehk enne, kui PJV üldse mängu tuli. Selle sai erafirma Tsahkna sõnul ostu kaasavaraks.

Finantsplaani, mis omakorda n-ö juhib seda finantsmajanduslikku olukorda haiglas, on kinnitanud neli ministrit, samuti valitsus.

Sotsiaalministeeriumi tervishoiuvõrgu juht Heli Paluste ütles, et 85-protsendiline täituvus ei olnud mingi lubadus.

Nii ministeerium kui haigekassa rõhutavad, et ehkki Keila on mõne mõõdupuu järgi suurim, on ta siiski vaid üks 20 hooldushaiglast, kes sama projekti raames Euroopa toetust said ja keda tuleb kohelda võrdselt.

Nende sõnul polnud üheski dokumendis selgelt ja siduvalt, et Keilalt tellitakse 85% nende õendusabi kohtadest.

Juba ostutehingu ja eurotoetuse määramise ajal süüdistasid konkurendid riiki Tsahkna kummalises soosimises ning viitasid tema Reformierakonna taustale.

Hiiu ja Villa Benita läksid isegi Haigekassa vastu kohtusse, et viimane soosib põhjendamatult Keilat ja tellib sealt liiga palju teenust, aga on siiani kaotanud. Haigekassa pakub käesolevaks aastaks Keilale 1,7 miljoni eurost tellimust, aga maht peaks olema Tsahkna sõnul olema 3,5 miljonit.

Tsahkna sõnul mõistab ta, et riigil on raha vähe. "Aga teeme mingi graafiku, teeme mingisuguse perspektiivi, teeme mingisuguse tunneli lõpus valguse, mitte nii, et paneme pillid kotti ja ütleme – kõik see viis aastat tööd on olnud mõttetu."

Eurotoetuse kõrval panid erainvestorid kompleksi tervelt 5,2 miljonit eurot. Omaette ooper ongi PJV omandisuhted. Ehkki levib spekulatsioone variosanikest, siis Tsahkna sõnul on PJV sisulised omanikud Astlanda Ehitusega seotud Kaupo Kolsar ning tema ise.

Kõik see on vormistatud läbi mitmete firmade kihi ja näiteks Anders Tsahkna osalus üldse läbi tema õe. Nagu sellest vähe, tekkis tüli, kus Tsahkna süüdistab mõningaid PJV ekstöötajaid, et nad petsid välja firma Hiiul asuva osakonna. Selle ümber käib mitu kohtuvaidlust ja ka kriminaalasi, kus paradoksaalselt on süüpingis korraga nii Tsahkna ise kui inimesed, keda ta kaaperdamises süüdistab. See kõik on ülisegane, aga paneb selgelt oma pitseri.

Paratamatult tekib mulje, et tegu on ka suhtlusprobleemiga. Jaanuari lõpus saatis Tsahnka appikarje-kirja minister Jevgeni Ossinovskile ja asekantsler Maris Jessele, aga pole vastust saanud. Ka selle loo jaoks ei soovinud minister ise kommentaari anda.

PJV-l on lühikese ajaga tekkinud ligi 600 000-eurone maksuvõlg ja inimesi otsast juba koondatakse. Lisaks tegutseb suures kompleksis perearstikeskus, apteek ja valla sotsiaalteenused. Kui hooldushaigla põhja läheb, ähvardab kõiki Tsahkna sõnul sulgemine.

Üles jääks aga ikkagi küsimus, mis saaks pankroti puhul eurotoetusest. Sotsiaalministeeriumi tervishoiuvõrgu juhi Heli Paluste sõnul vastutab lõpuks ikkagi PJV ise.

Paluste, kes ise omal ajal osales samade eurotoetuste määramises, pakub siiski päästeventiili – tema sõnul võib teenust muuta ilma, et eurotoetus läängi alla satuks. "Me anname loa neid teenuseid omavahel kombineerides sellele läheneda paindlikumalt."

Küsimusele, kas see võiks siis tähendada näiteks 100 õenduskohta ja ülejäänud 250 oleks üldhooldus, vastas Paluste, et ei soovi mingeid numbreid välja pakkuda. Anders Tsahkna ütles, et tema seda juttu ei usu.

Toimetaja: Priit Luts



Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: