Plaan ERR-i arendamiseks: Allar Tankleri visioon ({{commentsTotal}})

Allar Tankler.
Allar Tankler. Autor/allikas: ERR

ERR.ee avaldab kõigi hetkel sõelale jäänud ERRi juhatuse esimehe kandidaatide visiooni rahvusringhäälingu positsioonist ja arengust. Allar Tankler tõdeb muu hulgas, et ERR peaks kõnetama oma sisu ja kaasaelamisvahendite kaudu nooremaid sihtrühmi; prioritiseerima veebikanalite arendamist, olema võimeline paindlikult reageerima inimeste meediatarbimiseelistuste jätkuvale muutumisele ja tõusma Eesti meediamaastikul riskivõtjaks.

Eesti Rahvusringhäälingu eksistentsiaalne küsimus on, kuidas saada hakkama endale seadusega pandud ülesannete täitmisega 10 aasta pärast.
 
Olukorras, kus tänu tehnoloogilisele arengule on meediaturule sisenemise barjäär ületatav ka eelteismelistele juutuuberitele, jätkub kanalite ja platvormide hulga kasv, mis pakuvad inimestele järjest mitmekesisemat sisu, killustavad auditooriume, asetavad osa ERRi loomingust pikas perspektiivis sisuliselt rahvusvahelisse konkurentsisituatsiooni ning raskendavad meediaorganisatsioonidel investeeringuotsuste tegemist.
 
10 aastat tagasi oli ETV vaatamise osakaal kogu vaatamisajast (mis tervikuna on püsinud stabiilsena) 17,6% (täna 13,8%). ETV2-e (täna 3,1%) ja paljusid teisi kanaleid veel ei olnud. Pealtnägijat vaatas 307 000 (158 000) ja Aktuaalset Kaamerat 179 000 (134 000). Vikerraadiot kuulas 336 000 inimest (täna 286 000), Raadio 4 kuulas 227 000 (täna 128 000, kaotanud esikoha Russkoje Radiole), Raadio 2 kuulas 125 000 (täna 131 000), Klassikaraadiot 51 000 (tänaseks kadunud esikümnest).

Eesti suurima auditooriumiga infokeskkondadeks on tõusnud Delfi ja Postimees.ee. Eriti viimastel aastatel oleme näinud üle maailma, kuidas kontrollimata, kontekstita, kallutatud või lihtsalt väär info levib üha efektiivsemalt ja võib avaldada mõju ühiskondlikele protsessidele. Selle allikas on osaliselt erameedia majanduslik motivatsioon (vähendada kulusid kvaliteetsele ajakirjanduslikule sisule, suurendada tulusid läbi sisuturunduse), aga ekspertide sõnul osaliselt ka välisriikide sihikindlad infooperatsioonid.

Toimunu näitab, et ERRi roll Eesti inforuumi kaitsja ja arendajana on täna suurem kui kunagi varem. Sealjuures on oluline mõista, et adekvaatne inforuum ei puuduta ainult uudistega kursis olemist, vaid on aluseks ka teiste seaduses sätestatud eesmärkide nagu sotsiaalse sidususe kasvu, demokraatliku riigikorralduse edendamise ja keskkonnasäästlikkuse saavutamisele.
 
Eesmärgid
 
Selleks, et ERRil oleks ka 10 aasta pärast auditoorium, mis võimaldaks tal seaduses sätestatud missiooni ellu viia, on vaja täna:
• asuda kõnetama oma sisu ja kaasaelamisvahendite kaudu nooremaid sihtrühmi;
• prioritiseerida online-kanalite arendamist võrdväärsele tasemele tele- ja raadiokanalitega;
• muutuda oma loometegevuses võimalikult platvormi-agnostiliseks, st luues sisu, mis võib võtta erineva kuju sõltuvalt meediumist;
• kujuneda dünaamiliseks organisatsiooniks, mis on võimeline paindlikult reageerima inimeste meediatarbimiseelistuste jätkuvale muutumisele;
• tõusta Eesti meediamaastikul riskivõtjaks. Sõltumatus reklaamituludest tähendab vabadust katsetada erakanalitega võrreldes rohkem nii programmiliselt kui tehnoloogiliselt.
 
Lineaarne vs mitte-lineaarne meediatarbimine
 
Avalik-õiguslik staatus annab ERRile paradoksaalselt võimaluse tõusta Eesti meediaruumis pioneeriks. Seoses tehniliste võimaluste levikuga vaadata ja kuulata tele- ja raadiosaateid igaühele sobival ajal, pikkuses, platvormil ja sobivas omavahelises järjekorras (nn mitte-lineaarne meediatarbimine), on eelkõige erakanalid kahvlis: kas seda mitte võimaldada ja riskida seda ootavatest tarbijatest ilma jäämisega või seda võimaldada ja riskida inimeste loobumisega lineaarsest vaatamisest, kus peitub nende tänane peamine sissetulekuallikas. Kuigi ilmselt veel aastakümneteks (kui mitte igaveseks) jääb alles teatav nõudlus lineaarsete programmide funktsiooni järele ning seetõttu on ka iga kanali nn flow planeerimine jätkuvalt relevantne, on avalik-õiguslikul ringhäälingul ideaalne positsioon katsetada erinevate mitte-lineaarsete pakkumistega. Nimelt tulenevalt oma olemusest on ERRi peamine eesmärk jõuda oma sisuga võimalikult suure sihtrühmani ükskõik millisel platvormil ning ta ei pea muretsema silma- või kõrvapaaride arvu pärast ühel konkreetsel kanalil.
 
Peamiste kaubamärkide arengupotentsiaal
 
Osaliselt tulenevalt oma sünniloost on ETV2 täna kanal, kus on mitmeid erinevate sihtrühmade poolt armastatud programme, kuid kanalil tervikuna puudub selge identiteet. Tulenevalt vajadusest pakkuda Eestis kõige kvaliteetsemat, laiahaardelisemat ja kasvava nõudlusega kaasaskäivat uudisajakirjandust, tuleks kaaluda ETV2 ümberkujundamist täismahuga päevakaja- ja uudiskanaliks.
 
Koondades kanalile ETV tänased päevakaja- ja uudistesaated (mööndusega, et kella 21ne AK peab jääma mõlemale kanalile) ning vaadates praegust korrespondentvõrgu võimekust, ERR uudisteportaali sisu ja ERR raadioprogrammides edastatavat päevakajasaadete mahtu, on võimalik piiratud lisaressurssidega kujundada terve päev toimiv kanal, kust saab jooksvalt vastuse küsimusele: mis Eestis ja maailmas parasjagu toimub ning mida meie eksperdid sellest arvavad.
 
Kui ETV põhikanalis peaks ERR avalik-õigusliku ringhäälinguna hoidma kõrgel ka tehnilisi kvaliteedistandardeid, siis päevakajakanalis tuleks esikohale seada operatiivsus ning leppida ka mobiiltelefonidega üles võetud uudisväärtusliku materjaliga nagu kohati teeb isegi CNN ning nn rääkivate peade formaatidega (mida iga pooltund katkestaks uudiste ülevaade) ühes multifunktsionaalses stuudios. Rääkivate peade formaate sisuliselt toodab juba täna mitu ERR raadioprogrammi. See aitaks muuta päevakajakanali ülalpidamise ka väikeriigile jõukohasemaks.
 
Eetris võiksid olla regulaarsed lülitused väikesest stuudionurgast Riigikogus, mis võimaldaks rohkem tähelepanu pöörata parlamendi tööle. Eraldi võiks ERR toota ka noorte poolt loodud ja noortele mõeldud nn lasteuudiseid (Rootsi SVT „Lilla Aktuellt“ eeskujul) ja nn lihtsas keeles uudiseid koos transkriptsiooniga veebis (Prantsuse RFI eeskujul), mis võimaldab keelt õppida. Samuti võiks ekraanil olla nii setukeelsed, mulgikeelsed jne uudised, mis täna eetris ainult Vikerraadios.
 
Kui ETV2 on seni võimaldanud “dünaamilist” saatekavaplaneerimist näiteks ootamatult võimalikuks ja vajalikuks osutunud spordiülekannete edastamiseks, siis samamoodi sobiksid need oma päevakajalisuse tõttu ka päevakajakanali programme.
 
Päevakajakanal võimaldaks anda eetrivõimalust suuremale arvule ERRi talentidele väikeste ja vajadusel lühiajalisemate autorisegmentide ja –saadete näol. Kogu kanali programm toetaks ERRi uudisteportaali suuremat ambitsiooni. Samuti tekitaks päevakajakanal tänasest oluliselt laiaulatuslikuma koostöö televisiooni, raadio ja uudisteportaali vahel.
 
Tõstes ETV2-e pea kogu nn päevakajatemaatika, saab ETVst kujundada selge identiteediga, hariva sisuga kultuuri- ja meelelahutuskanali, kus leidub kohta nii seni ETV2s eetris olnud kvaliteetsetele välissarjadele kui omatoodangule. Nii avaneb võimalus keskenduda ETV programmi arendamisele eesmärgiga kõnetada hariva sisuga kultuuri- ja meelelahutusprogrammiga võimalikult laia osa Eesti ühiskonnast. Parandades ERRi käsutuses olevate uuringute mahtu ja kvaliteeti avaneb parem pilt puuduvatest sihtrühmadest, võrreldes täna tellitavate uuringutega, mis annavad pildi ainult oma kanalil juba olemasolevatest vaatajatest. See omakorda loob eelduse alateenindatud sihtrühmi (näiteks nooremad), nende huve ja vajadusi paremini tundma õppides pakkuda neile kordaminevat sisu, neile sobivatel aegadel.
 
ERRi Uudisteportaal peab võtma selge ambitsiooni tõusta Eesti olulisimaks uudiskanaliks. Lahutades Delfist ja Postimehest uudisajakirjandusega mitte-seotud liikluse (sh Elu24 jms ERRi missiooniga mittehaakuva), ei ole põhjust, miks ERR ei võiks võistelda ülalkirjeldatud päevakajakanali toel kõige operatiivsema, kvaliteetsema, laiahaardelisema ja selle tulemusena kõige külastatavama uudiskeskkonna positsiooni pärast. Tulenevalt inimeste kasvavast ebakindlusest teda ümbritseva infomüra osas ei ole vaja liikluse kasvatamiseks muutuda nn tabloidilikumaks, vaid on näha kasvavat nõudlust võimalikult objektiivse ja tasakaalustatud ajakirjanduse suhtes.
 
Tulenevalt valitsuse selgest tellimusest on ERRi ülesanne anda endast parim, et ETV+ kasvaks tõsiseltvõetavaks venekeelseks telekanaliks, toetudes ERR teiste telekanalite ja Raadio 4 juurde kogunenud oskusteabele, usaldusväärsusele ja sisule – ja omakorda neid vastu toetades. Samas pean vajalikuks täpsemalt defineerida kanali sihtrühm ja roll sihtrühma jaoks, parandada kanali turundustegevusi ja veenduda kanalieelarve sihipärases kasutamises. Aluse parandada koostööd ülejäänud organisatsiooniga annab kavandatud uus struktuur. 
 
Raadio 2-l on tugev avalik-õiguslikku raadiojaama staatust õigustav roll olla alternatiivse muusika platvormiks nooremas sihtrühmas – nišš, mida sarnaselt Klassikaraadiole erameedia ei paku. Tulenevalt kanali suhteliselt heast seisust nooremas sihtrühmas võiks kaaluda just selle kanali kasutamist viimaks järgmine põlvkond üle internetipõhisele raadiokuulamisele. Raadio Tallinnaga jätkamise otstarbekust tuleks tõsiselt kaaluda. BBC ja RFI uudised saab tõsta mõne teise raadiokanali programmi. ERR varusaatjat on võimalik ka muidu säilitada.  Vikerraadio ja Klassikaraadio osas täna vajadust põhimõttelisemateks muudatusteks ei näe.

Eeltoodu kajastab kokkuvõtvalt ERR-i nõukogule esitatud visiooni, kust on välja jäetud kavandatud juhtkonna koosseis ja organisatsioonisiseste protsesside kirjeldus ning tehnilisemat laadi esimese kolme kuu tegevusplaan. Mitmed välja pakutud muudatused eeldavad eraldiseisvat Ringhäälingunõukogu otsust, ja vajavad seetõttu valituks osutumise järel tõsisemat arutelu Ringhäälingunõukogus.

Hea tervise juures, muutusteks võimelised olevad organisatsioonid ei näe tihti vajadust või motivatsiooni muutuda; muutuste möödapääsmatuks osutudes on nad aga tavaliselt kaotanud vastava võimekuse – piisav hulk võtmetöötajaid on lahkunud, vajaminevateks investeeringuteks pole enam raha, jne. Väidan, et ERR on täna veel piisavalt heas seisus, et muutustega edukalt hakkama saada ja mitmed väärt algused on tehtud.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: ERRi juhatuse esimehe konkurss



kommentaar
Priit Pullerits

Pullerits: Šmigun-Vähi dopingusaaga ei ole saanud ammendavat lõpplahendust

Eelmisel nädalal teatas Rahvusvaheline Olümpiakomitee ROK, et kõik 2006. aasta Torino OM-i järeltestid olid puhtad, mistõttu vabanes dopingukahtlustustest ka kahekordne olümpiavõitja Kristina Šmigun-Vähi. Seda ning teisi hiljutisi dopingujuhtumeid kommenteeris Vikerraadio spordisaatele "Spordipühapäev" Postimehe ajakirjanik Priit Pullerits.

err.ee intervjuu
kultuur.err.ee autahvel
Kendrick Lamar

Aasta albumid 2017, tipp-50

ERRi kultuuriportaal valis aasta albumiks Kendrick Lamari albumi "DAMN.". Album on pälvinud rängalt kiidunooli igal pool üle ilma. Teise koha sai sügisel Eestis Rock Cafed väisanud briti popgrupp The xx plaadiga "I See You". Kolmandaks aga tänavune Mercury auhinna võitja Sampha samuti Suurbritanniast.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: