Rahvusringhääling – kuidas edasi: Erik Roose visioon ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Peeter Langovits/Postimees

ERR.ee avaldab kõigi hetkel sõelale jäänud ERRi juhatuse esimehe kandidaatide visiooni rahvusringhäälingu positsioonist ja arengust. Erik Roose tõdeb muu hulgas, et ERRi ellujäämise küsimus on panustamine digimeediasse nii tehnika kui tööjõuga. Lisaks on kriitiline keskastme juhtide roll – nendega peaks töötama oma ala parimad ning osa nende ametikohtadest peaks olema tähtajalisted.

Poliitilised, majanduslikud ja tehnoloogilised arengud on jõudnud sellesse punkti, kus kõikide uudiste-organisatsioonide ees on aina suuremad väljakutsed.

Tänaseks on selge, et internet on üks suuremaid - kui mitte kõige suurem - inimese põhjustatud evolutsiooniline muudatus ühiskonna arengus. Üksikuna võttes on see olulisim tänapäeva arengu põhjustaja, kuna toob kaasa muudatused elukorralduse ja eriti infoliikumise kõikides aspektides määral, mida me tänaseks veel lõpuni ette kujutada ei suuda. Ootamatult kaasnes sellega lisaks harjumuspärasele kultuuri- ja sotsiaalelus pidevalt toimuvale põlvkondade “konfliktile” ka tehnoloogiline.

Meediamagnaat Rupert Murdoch on öelnud, et tänased täiskasvanud on digitaalsed immigrandid vastandina noortele ja lastele, kes on digitaalsed pärismaalased. Eelmised sada tuhat aastat õpetasid vanemad lastele, kuidas elus hakkama saada. Täna selgitab 8-aastane laps oma vanaemale, kuidas hankida raha ja kaupa (käia pangas või e-poes). Sellele kõigele lisandub enneolematu uudistevoo ja –allikate kasv, mille täpsus ja tõele vastavus on juba mahu ja kiiruse tõttu puhtobjektiivselt kaheldav. Ka info hankimist, töötlemist ja edastamist õpetatakse ülikoolis 5 ja enam aastat. Nagu ka arste või insenere. Me ei ehita ise sildu ega hakka end opereerima. Uudiste kohta usume siiski, et sellega saab igaüks hakkama.

Saabki – ja tulemuseks on keskkond, mida kirjeldatakse tõejärgse, suhtelise ja alternatiivse tõe maailmana.
See on raamistik, kus tegutseb teiste hulgas ka Eesti Rahvusringhääling.

Konkurentsi teravnemine ja edu valem

Eeltoodu püüab selgitada, et väliskeskkonda arvestamata pole võimalik arendada meediaorganisatsiooni ka seestpoolt.

Täna konkureerib ERR vaatajate-kuulajate-lugejate tähelepanu pärast nii eestikeelse erameedia kui ülemaailmsete sotsiaal-võrgustike ja internetitelevisiooniga. Meediakasutaja valib üha enamate kanalite ja programmide vahel ning võitlus nende aja ja tähelepanu pärast on teravam kui kunagi varem.

Lojaalsete, õhtul kell 9 diivanile “maanduvate klientide” arv kahaneb iga päevaga, mistõttu - meeldib see meile või mitte – uudiseid ja infot peab edastama kogu päeva jooksul pidevalt. Ning see peab olema kvaliteetne ja usaldusväärne, neutraalne ja sõltumatu. Ajakirjanikud peavad tingimusteta vältima olukorda, kus nende erapooletust võiks seada kahtluse alla. See tähendab, et sõna saavad maksimaalselt laiad huvigrupid ja erinevad vaated. Kõike seda tehakse lähtudes kvaliteedist ja tõe otsimise vaimust. Infotulva ja libauudiste massi hulgas on võimalik edu saavutada ainult sel moel.

Just avalik-õiguslik meedia on see ainus instants, kelle mure on laialihajuvat ühiskonda konsolideerida ja aidata jätkuvalt leida Eesti püsimise tagamiseks hädavajalik ühisosa. See aga tähendab, et rahvusringhäälingut on vaja ehk enamgi kui 10 või 20 aastat tagasi.

Mobiilsuse muutus ja internetitelevisiooni levik

Olukorras, kus mobiilsete seadmete arv juba ületab kohtpüsivate oma, tuleb ERR-il täiesti uue pilguga vaadata üle ka vajalikud investeeringud digimeediasse – nii tehnoloogia kui tööjõu osas. Pole mõtet end petta - see on ellujäämise küsimus.

Lisaks kvaliteedile vajab avalik-õiguslik meedia ka kriitilist massi kasutajaid, et mitte nišistuda väikeseks elitaarseks kultuuritegemise reservaadiks. Ilma noorema põlvkonnani jõudmata pole lootustki. Ja mitte ainult tehnoloogiliselt vaid ka sisuliselt ja vormiliselt.

Samas jääb faktiks, et raha on siiski vanema põlvkonna käes. Ning õige varsti näeb erameedia, et ka selle generatsiooni eest on põhjust “võidelda”. Rahvusringhäälingu jaoks tähendab see, et oma programme planeerides peab suurema tähelepanu alla võtma erinevad sihtgrupid. Ning ka tänaseid lojaalseid vaatajaid-kuulajaid ei saa käsitleda garanteeritud ja igavesti lojaalsetena ilma neid teadlikult ja programmiliselt kõnetamata.
Me ei vaja mitte ainult "Õnne 13" seriaali, vaid uusi sama häid eri põlvkondadele.

ERR peab asuma ette valmistama oma internetipõhiste telekanalite loomist. Meist selles vallas mõne aasta võrra eespool olevais Ühendriikides liigub noorem tarbija ühemõtteliselt selles suunas. Sama juhtub varsti ilmselt nii meil kui mujal.

Kalleim vara - inimkapital

Tähtsaim arenguressurss mistahes tööjõumahukas sektoris on inimesed. Ajakirjanduses veel eriti.
Kõige tähtsam töötaja uudismeedias on Ajakirjanik. Kõik teised alt kuni tipuni välja on talle abiks. Et looming ja lõppematu tõeotsimine, demokraatia- ning rahvusliku julgeoleku tagamine saaks prevaleerida.

Struktuurimuudatuste, juhtimistasandite vähendamise, koolituste, loovuse inspireerimise ja selgete eesmärkide püstitamise kaudu tuleb anda uus hingamine uuendustele ja innovatsioonile.

Luuakse personalijuhi ametikoht, kes vastutab personali pideva arendamise eest, vabastades osa teiste juhtide tööajast.

Suurte organisatsioonide puhul, nagu seda on ERR, saab olema eriti kriitiline keskastme juhtide roll. On oluline, et ERR-is töötaksid nii toimetuses kui mujal oma valdkonna parimad inimesed. Loomulikult peab see ambitsioon kajastuma nii töökorralduses kui töötasus.

Lisaraha selleks pole alati vaja väljastpoolt vaid see on juba täna olemas, kui vähendada dubleerimist, teha asju uut moodi, minna üle kaasaegsetele platvormidele ja töömeetoditele.

ERR-i positsioon

ERR, kes defineerib end läbi usalduse (ERR- i usaldab 71 % elanikest/Turu-Uuringute AS, dets 2015), peab saama ka uudiste- ja arvamusliidriks.

Jätkama peab üle-eestiliste uudiste mahu ja kvaliteedi arendamist, mitte ainult Tartu ja Narva stuudiote kaudu vaid ka sisuliselt ja programmiliselt.

ETV+ peab enda eesmärkide täitmiseks ja tehtavate kulude õigustamiseks suurendama oma vaatajate hulka. Seda on võimalik teha tihedas koostöös Raadio 4 toimetusega, kasutades nende eelnevat edukat kogemust auditooriumi hõlvamisel.

Uuele tasemele peab tõstma “meediamaja-sisese” ristturunduse. Kui ERR-i digiplatvormi jt kanalite ühisosa on vaid 17 %, samas kui nädala summaarne katvus on 83 % auditooriumist, siis on ilmne, et probleem pole mitte ERR-I portaalide väheses tuntuses, vaid konkurentide eelistamises.

Sellest tulenevalt tuleb ka turundustegevus tõsta kvalitatiivselt uuele tasandile. Turunduse eesmärgiks peab olema nii kõigi ERR-i kasutajate abistamine teiste omakanalite omaksvõtmisel kui tegevused nende sihtgruppidega, kellega kontakt on täna minimaalne.

On vaja uuendada teenusplatvormid, mille abil saaks paremini tarbida nii arhiivimaterjale kui omatoodangut. See on ülesanne nii arendusosakonnale kui turundusele. Tänane arhiivimaterjali kättesaadavuse tehniline tase on enam kui ühe põlvkonna jagu ajast maas.

ERR ja noored

Klassikalise meedia, sh ERR-i, suurim problem ja suur võimalus on noorem sihtgrupp.
Senised investeeringud on läinud mujale, mistõttu on tekkinud suur mahajäämus konkurentidest noorte meediatarbijate osas.

Kui lasteprogrammid on parimad, siis noorte osas tekib tühik. Nii kaotatakse terve põlvkond tarbijaid, kelle uuesti endale võitmine on pööraselt kallis, keeruline ja täies mahus lootusetu ! Probleem on nii sisus kui tehnoloogias. Esiteks on ERR-i programmis väga vähe noori kõnetavaid teemasid ning teiseks on ERR alles nüüd hakanud arendama neid paltvorme, mida kasutavad tänased noored.

On selge, et noortele saavad programme teha eeskätt noored ise, tõsi kindlasti kogenud kolleegide juhendamisel, kuid tehes saateid, luues portaale ja pakkudes välja teemasid, mis noori tegelikult huvitavad. Noorte tarbeks võiks kaaluda R2 baasil jooksvate “playlistide” loomist, millega oleks võimalik konkureerida Spotify jt voogedastus-kanalitega. Reaalsus on see, et noored kuulavad väga palju muusikat läbi mobiilsete seadmete, aga ERR seda neile ei paku.

Digimeedia, internetitelevisoon, tehnoloogia

ERR-i suurim potentsiaal on digimeedia kasutajates, kuna konkurendid on aastaid suunanud sinna oma peatähelepanu ja investeeringud. Lähtuda tuleb printsiibist – kõik uudised esmajärjekorras portaalidesse. Selles osas peavad kõik toimetused tegema koostööd. Selle kompensatsiooniks tuleb teleuudistes pöörata veelgi enam rõhku analüüsidele, ekraanigraafikale, intervjuudele, mida väiksel ekraanil ja käigult tarbida on tülikas ja ebapraktiline.

Edasi tuleks töötada portaalide kasutajasõbralikkuse ja disaini kallal, sest lisaväärtuse ja konkurentsieelise loob vaid parim kasutajakogemus.

Läbimurde saavutamiseks ERR-i telesisu üle interneti kasutamise mahtudes, aga ka ja järel- ning eelvaatamise tarbimisharjumuse murranguks peab see (sisu) olema kättesaadav. Juba hankeprotsessi ajal peab üldjuhul sõlmima lepinguid, mis lubavad vähemalt Eestis üle veebi kõiki toodetud ja ostetud saateid vaadata.

IT valdkonnas peab tegema IT-strateegias näidatud muudatused, sest ER-i ja ETV liitmisel jäid it-osakonnad ühendamata ja see on kaasa toonud tegevuste dubleerimise ja juhitamatud tööprotsessid (it audit).

Juhtimine

Kuna programmi planeerimise arendamises on oluline võti parema ringhäälingu tegemisel, ning praegu on programmide ja kanalite tervikpilt puudulik, siis uuenevas juhtimisstruktuuris peaks 5-liikmelise juhatuse liikmeist lisaks esimehele kaks vastutama programmi ja toimetuste eest ning kaks tugistruktuuride (finants ja tehnoloogia) eest.
Kiiremale arengule tuleks kasuks ERR-i Innovatsioonikeskuse loomine. Esialgu saab alustada CIO – chief innovation officer’i -ametikohaga. Eesmärk on olla kursis ja valmis uuteks tehnoloogilisteks arenguteks, nagu uued edastusviisid, veebiteenused, tehnilised lahendused jne.

Suurendada tuleb investeeringuid digimeediasse ning parandada finantsilist läbipaistvust – riigiasutuste tellimused peaksid käima läbi rahandusministeeriumi tavaeelarvele lisatud eraldi reana. Samuti on oluline muuta käibemaksuarvestust, mis lisaks ringhäälingu rahalistesse vahenditesse kuni 2,5 miljoni eurot.

Millise organisatsiooni annan üle oma järeltulijale 5 aasta pärast?

Rahvusringhääling on kolme sambal baseeruv organisatsioon –
-uudised
-ühiskonnaelu
-meelelahutus,
mille raames tegutsevad selgete kriteeriumite ja mõõdikutega programmid, mida juhivad motiveeritud ja oma eesmärkidest teadlikud juhid. Nad on avatud suhtluses nii majas sees kui väljaspool. See on lihtne, kuna seniste üldsõnaliste ja iga-aastaselt pikenevate arengukavade asemel on selgete ja mõõdetavate eesmärkidega, lühemad ning konkreetsemad dokumendid, mis on mõistetavad ja omaks võetud kõigi töötajate poolt.

Juhatusel on usalduslik, lugupidav, sõbralik ja eesmärgistatud suhtlus kõigi töötajatega sõltumata ametikohast. Iga töötaja arvamus kuulatakse ära, arutatakse läbi ja - eeldusel, et konkreetse töö tegija valdab oma lõiku detailsemalt – viiakse võimalusel ellu. Juhatuses ja ka allpool saavad töötada vaid need juhid, kellele kuulub mitte ainult seadusega määratud, vaid ka mitteformaalne võim ja autoriteet. Alluvatel on respekt juhtide suhtes ja iga töötaja tahab igal hommikul tööle tulla.

Juhtkond teeb head ja konstruktiivset koostööd ringhäälingunõukoguga ja suhtleb oma peamise eesmärgi – Eesti kultuuri edendamise elluviimisel – kultuuriministeeriumi, akadeemiliste ringkondade ja teiste oluliste organisatsioonidega.

Digimeedias on ERR sama suur ja oluline kui tänased konkurendid erameediast. Kõik uudised ja saated on üldjuhul kättesaadavad eri platvormidel ja kanalitel, nii Eestis kui välismaal.

ERR kasutab oma teenuste levitamiseks kõiki moodsaid lahendusi ja suhtluskanaleid, et juhtida teiste platvormide püsikasutajaid enda programmide juurde, vältides seejuures oma kasutajate “kannibaliseerimist”.

Loodud innovatsioonikeskuse ja kõigi töötajate ideede abil on ERR kõige uuenduslikum ja moodsam meediamaja Eestis. Kõik uued ideed on teretulnud ja iga töötaja küsib endalt aasta lõpus – mis on see uus asi, mida mina ise tahan järgmisel aastal oma töös paremini või teistmoodi ära teha?

Organisatsioon on väheste juhtimistasanditega, toimub mõistlik rotatsioon juhtide hulgas läbi selle, et osa ametikohti on tähtajalised.

Pärast tähtaja möödumist jätkab uue kogemuse võrra rikkam juht kas teise toimetuse juhi või tippspetsialistina.

Korrastatud on sisemine töökorraldus hangete ja tehnika kasutamise osas. Kui see on efektiivsem, siis kasutatakse enam majaväliseid teenuseid ja koostööpartnereid. Iga töötaja suhtub ühisesse eelarverahasse sama vastutustundlikult kui enda omasse. Kulutamine seetõttu, et raha on eelarves olemas, on lõpetatud.

Aasta lõppedes on võimalik “kokkuhoitud” summa uude aastasse üle kanda.

ERR valitakse parimaks organisatsiooniks Eestis, kus töötada.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: ERRi juhatuse esimehe konkurss



SaatevigadSaatevigad
Vaata "Pealtnägija" lõppenud hooaja naljakamaid apsakaid

Sel nädalal pani ETV uuriva ajakirjanduse lipulaev "Pealtnägija" oma hooajale punkti, et juba sügisel jälle teleekraanil tagasi olla.

Eurod.Eurod.
Ülevaade: viimaste aastate palgatõusud avalikus sektoris

Riigieelarve strateegia näeb ette, et eeloleva nelja aastaga tõuseb keskvalitsuse töötajate palk 2,5 protsenti, kuid Isamaa ja Res Publica Liidu esimehevahetuse järel on tekkinud võimalus, et see jääb ära. Viimati kerkis riigiasutuste palk valitsuse otsusega aastal 2015.