Volinik: iga lähetatud töötaja peab saama tasu, mille on ära teeninud ({{commentsTotal}})

Eesti Euroopa Liidu eesistumise üks tundlikum teema saab olema lähetatud töötajate direktiivi muutmise ettepanek, millele eeskätt uued liikmesriigid ägedalt vastu on. Kavandatava muudatusega laieneks lähetusse saadetud töötajale lisaks sihtriigi palgale kõik sealsed lisatasud ja hüvitised.

"Aktuaalse kaamera" korrespondent Johannes Tralla küsis Euroopa Komisjoni tööhõive ja sotsiaalküsimuste volinikult Marianne Thyssenilt, mida muudatus kaasa toob.

"Ütleme selgelt, et lähetatud töötajatele ei pea maksma üksnes miinimumpalka, kui nad töötavad teises liikmesriigis ja teevad sama tööd, mida keegi teine. Me ütleme, et neid tuleb tasustada vastavalt nende kvalifikatsioonile. Neil peab olema väärikas elu, nii et tahame neile maksta vähemalt sama palju kui kohalikele töötajatele," selgitas Thyssen.

Tema sõnul on Euroopas palkades erinevused, aga tegutseda tuleb reeglite järgi.

"Me tahame võidelda väärkasutuse vastu, seadustest möödahiilimise vastu, nii et iga lähetatud töötaja saaks töötasu, mille ta on ära teeninud. Ja teiseks, tahame näha, et lähetatud töötajate kaitse oleks tagatud. Nägime seal parandamisruumi ja seepärast pakkusime välja selle direktiivi ülevaatamise, väga sihitud ülevaatamise," lisas volinik.

Töötajate kaitsmiseks peab Thysseni sõnul vaatama, kes mille eest vastutab ja millised reeglid kehtivad. Ta lisas, et sarnastel töökohtadel töötavad inimesed peavad teenima samasugust tasu.

"Juba ühtse siseturu loomisest alates olid reeglid, et tasu, mis tuleb maksta lähetatud töötajatele, peab vastama võõrustajariigi seadusandlusele. Me oleme veendunud, et inimesed, kes töötavad kõrvuti sarnastel töökohtadel, teenivad samasuguse tasu. Ei ole esimese ja teise klassi töölisi, neid tuleb kohelda töötasu mõttes samamoodi," rääkis Thyssen.

Mitmele Eesti ettevõttele, näiteks kokkupandavaid puitmaju tootvale ja eksportivale Matekile tähendaks muudatus tõsiseid probleeme.

"Kui me seni oma töötajaid välismaale lähetades maksame neile palka, päevarahasid, lähetusrahasid, elamisi, siis kõiki kohalikke nõudeid arvestades meie kulud võrreldes kohalike konkurentidega kasvavad oluliselt. Me muutume oluliselt kallimaks," selgitas Mateki juhataja Sven Mats.

Tulevikus võidakse hakata eksporditud majade kokkupanemiseks hakata palkama tööjõudu sihtriigist.

"Tulevikus, et olla konkurentsis, on kaks versiooni - kas osta teenust kohapealsetelt konkurentidelt või moodustada ise sihtturgudele mingi ettevõtmine ja saata inimesed sinna tööle," ütles Mats.

Muidugi tähendab see, et ka maksud laekuvad nende töötajate pealt mitte enam Eesti, vaid mõne teise riigi eelarvesse.

Toimetaja: Merili Nael



Miks sügavaid poliitilisi veendumusi on raske kõigutada

Ajakirja Nature Scientific Reports uurimus viitab sellele, et kui inimeste sügavaid poliitilisi veendumusi kahtluse alla seatakse, muutuvad aktiivsemaks emotsioonide ja sisemise tunnetusega seotud ajustruktuurid. Emotsioonide eest vastutavad ajusüsteemid, mille eesmärk on aidata organismi tasakaaluseisundit säilitada, paistavad töötavat ka vaimse elu tasakaalu säilitamise nimel.

Vikerraadio 50
Üleskutse: joonistame Vikerraadio maailmakaardi

Vikerraadio tähistab 3. aprillil 50. sünnipäeva. Suurte pidustuste saatel tahab raadio panna maailmakaardile enda fännid. Selleks oodatakse tervitusi kogu maailmast tekstis, videos või fotos aadressile viker@err.ee.

BLOGI
Paastupäevik | kirjutab Allan: patuga pooleks paastudes

Novaatori paastueksperiment on jõudnud 22. päevani. Selles paastupäeviku sissekandes jagab katsealune Allan oma viimase kahe nädala paastukogemust, mis tema hinnangul on olnud äärmiselt valgustav ning kogemuste rohke.

BLOGI
Ela kaasa! Kukerpillid otsivad kolme nädala jooksul Ameerikast oma juuri

Aprilli alguses tähistab ansambel Kukerpillid 45. sünnipäeva ning selleks puhuks võtavad nad ette kolmenädalase reisi Ameerikasse, et uurida cajun-muusika juuri. Menu hoiab õpperetkel pidevalt silma peal ning vahendab videosid, pilte ja reisiteekonda.