Volinik: iga lähetatud töötaja peab saama tasu, mille on ära teeninud ({{commentsTotal}})

Eesti Euroopa Liidu eesistumise üks tundlikum teema saab olema lähetatud töötajate direktiivi muutmise ettepanek, millele eeskätt uued liikmesriigid ägedalt vastu on. Kavandatava muudatusega laieneks lähetusse saadetud töötajale lisaks sihtriigi palgale kõik sealsed lisatasud ja hüvitised.

"Aktuaalse kaamera" korrespondent Johannes Tralla küsis Euroopa Komisjoni tööhõive ja sotsiaalküsimuste volinikult Marianne Thyssenilt, mida muudatus kaasa toob.

"Ütleme selgelt, et lähetatud töötajatele ei pea maksma üksnes miinimumpalka, kui nad töötavad teises liikmesriigis ja teevad sama tööd, mida keegi teine. Me ütleme, et neid tuleb tasustada vastavalt nende kvalifikatsioonile. Neil peab olema väärikas elu, nii et tahame neile maksta vähemalt sama palju kui kohalikele töötajatele," selgitas Thyssen.

Tema sõnul on Euroopas palkades erinevused, aga tegutseda tuleb reeglite järgi.

"Me tahame võidelda väärkasutuse vastu, seadustest möödahiilimise vastu, nii et iga lähetatud töötaja saaks töötasu, mille ta on ära teeninud. Ja teiseks, tahame näha, et lähetatud töötajate kaitse oleks tagatud. Nägime seal parandamisruumi ja seepärast pakkusime välja selle direktiivi ülevaatamise, väga sihitud ülevaatamise," lisas volinik.

Töötajate kaitsmiseks peab Thysseni sõnul vaatama, kes mille eest vastutab ja millised reeglid kehtivad. Ta lisas, et sarnastel töökohtadel töötavad inimesed peavad teenima samasugust tasu.

"Juba ühtse siseturu loomisest alates olid reeglid, et tasu, mis tuleb maksta lähetatud töötajatele, peab vastama võõrustajariigi seadusandlusele. Me oleme veendunud, et inimesed, kes töötavad kõrvuti sarnastel töökohtadel, teenivad samasuguse tasu. Ei ole esimese ja teise klassi töölisi, neid tuleb kohelda töötasu mõttes samamoodi," rääkis Thyssen.

Mitmele Eesti ettevõttele, näiteks kokkupandavaid puitmaju tootvale ja eksportivale Matekile tähendaks muudatus tõsiseid probleeme.

"Kui me seni oma töötajaid välismaale lähetades maksame neile palka, päevarahasid, lähetusrahasid, elamisi, siis kõiki kohalikke nõudeid arvestades meie kulud võrreldes kohalike konkurentidega kasvavad oluliselt. Me muutume oluliselt kallimaks," selgitas Mateki juhataja Sven Mats.

Tulevikus võidakse hakata eksporditud majade kokkupanemiseks hakata palkama tööjõudu sihtriigist.

"Tulevikus, et olla konkurentsis, on kaks versiooni - kas osta teenust kohapealsetelt konkurentidelt või moodustada ise sihtturgudele mingi ettevõtmine ja saata inimesed sinna tööle," ütles Mats.

Muidugi tähendab see, et ka maksud laekuvad nende töötajate pealt mitte enam Eesti, vaid mõne teise riigi eelarvesse.

Toimetaja: Merili Nael



JRC ehk Join Research Centre töötab küll Euroopa Komisjoni jaoks, kuid pakub ka võimalusi rahvusvahelisteks projektideks, pöörates viimasel ajal tähelepanu Põhja-Euroopale ja noortele teadlastele.

Virtuaaltuur: ERR Novaator Itaalias 2000 töötajaga teaduslinnakus

Põhja-Itaalias Ispras asuv teaduslinnak on kui riik riigis: ranged turvanõuded piiravad ligi 2000 töötajaga keskusele ligipääsu. Itaalias asub JRC ehk Joint Research Centre'i vanim osa, milles töötavad teadlased uurivad Euroopa Liidu jaoks olulisi teemasid lagunevast tuumareaktorist autode heitgaaside, meekoostise ja küberkaitseni.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: